Teooria elu mõttest ja inimeseks olemisest

....ja lisame siia juurde veel "külgetõmbe" ehk kriminaal tuli su pääle su enda vana karmavõlga nuhtlema( kasvatades sellega muidugi omakorda iseenda võlga) ja pilt lähebki järjest segasemaks...

Kaarmavõlaga on minumeelest nii, et see tuleb heastada loova tegevuse abil (maha põletatud maja tuleks kaarmavõla katteks uuesti üles ehitada), mitte aga juutidele omase hävitava "silma silma vastu" kättemaksmise abil (sina põletasid minu maja maha, mina põletan kättemaksuks sinu maja maha).

Minu hinnang Digitara küsimusele: 2 abordi korral on veel lootust uuestisünnile, kui on tegemist keskmisest loovama/püüdlikuma inimesega (kes sureb vähemalt 2 korda targemana/väärtuslikumana, kui sündis) - keskmise ja alla keskmise inimese korral muutuks koguväärtus negatiivseks ja uuestisündi ei toimuks (vähemalt inimeste elukvaliteeti).
Peetunud rasedused on looduslik valik ja need ei lähe sihiliku tapmise alla, nagu omal soovil abort läheb.
Joomine ja suitsetamine on oma keha teadlik hävitamine - konkreetne hävingu suurus sõltub kogustest ja konkreetsetest isikutest, ning surmakuupäeva võrlemisel keskmise eluaega saab anda ligikaudse hinnangu pahede tõttu kaotatud aastate kohta.
Aga kõigele sellele saaks igaüks ise vastuse anda, määratledes oma "elutee joone" kulgemise joonisel nr 3.

Mõrvarid on järgmises elus mungad ja vargad kassid.
Lahendus katsu sellest aru saada, et lapse ootel naine tunneb ära,kas tema lapsena sündiv hing on õige või mitte. Mõned naised võivad öelda kuupäevaliselt, millal lapse hing tema lähedusse tuli. See tähendab, et ema ja veel sündimata lapse vahel on kontakt ja see laps saab olema oodatud ja armastatud.
Kumb tekitab suurema karma võla, kas tehtud abort või soovimatu lapse ilmale toomine tont teab mis põhjusel? Lapsed tunnevad, kui neid pole tahetud ja vanematel on sel juhul ka haruldane oskus seda oma lapsele meelde tuletada nii sõna kui teoga. Vaat siis läheb juba hinge tapmiseks, aga hing on püha. Vanemad on kasvatanud oma karmavõlga, sellega, et on toonud ilmale lapse,keda nad ise armastada ei suuda ja selle varjamiseks muserdatakse lapse hinge. Hiljem hakkab alavääristatud laps, siis juba täiskasvanuna koguma oma karma võlga, millele vanemad on aluse pannud. Abort ei ole kuritegu,kui sellel on õiged põhjused. Timukas ka ei tarvitse arenguredelil alla käia oma ameti pärast.
Mõte on oluline.

Kui Digitara mõtted panna matemaatilisse vormi, siis tahab ta inimeseks olemise juures sisse tuua nn "kolmanda komponendi", mis seisneks inimese keha ja inimese hinge sidumises.

Ma väidan, et selline täiendav komponent pole oluline, kuna iga arenev inimese keha saab omale mingil hetkel külge hinge - seega on tegu automaatselt toimiva arengu etapiga, mida pole mõtet eraldi sisse tuua.
Kui selline kolmas komponent sisse tuua, siis oleks vaja kirjeldada, milline näeks välja "ilma hingeta inimene" - kuna inimese keha ja hinge sidumine pole kolmanda komponendi lisandumise tõttu automaatne, siis omaks selline küsimus "ilma hingeta inimesest" suurt akadeemilist ja praktilist tähtsust.

Toetudes analoogiale taimede arenguga julgen ma väita, et kui viljastatud munarakku kasvatada naise emaka asemel mingis tehislikus "toiteainete rikkas tünnis" (nagu talviseid kurke ja tomateid kasvatatakse ilma mullata toiteainete rikka vesilahuse sees käsnas) nagu tulnukad teevad, ka siis lisanduks inimese kehale hing.

------

Inimese vastuvõtlikust teadmiste mõistmisel/omaks võtmisel mõjutab väga oluliselt "isiklik komponent".
Näiteks kui loengus/raamtus käsitletakse kofeiini ja amfetamiini samasse psühhostimulaatorite klassi kuuluvana, siis kohvi tarbijad ei võta "isikliku kogemuse" tõttu seda infot omaks - samuti õigustaks narkomaanid oma tegevust "amfetamiin on sama süütu kui kofeiin".
Samuti ei taha suitsetajad mõista "isikliku kogemuse tõttu", et nikotiini juures on täidetud kõik narkootikumile omased tunnused.
Sarnaselt ei taha mõrvarid ja aborditajad "isikliku kogemuse tõttu" midagi kuulda põrgusse minekust.
Kui aga inimesel pole segavat "isikliku kogemust", siis suudab ta kõiki teooriaid ja teadmisi neutraalsena võtta.

(06-06-2011 23:09 )lahendused Kirjutas:  ------

Inimese vastuvõtlikust teadmiste mõistmisel/omaks võtmisel mõjutab väga oluliselt "isiklik komponent".
Näiteks kui loengus/raamtus käsitletakse kofeiini ja amfetamiini samasse psühhostimulaatorite klassi kuuluvana, siis kohvi tarbijad ei võta "isikliku kogemuse" tõttu seda infot omaks - samuti õigustaks narkomaanid oma tegevust "amfetamiin on sama süütu kui kofeiin".
Samuti ei taha suitsetajad mõista "isikliku kogemuse tõttu", et nikotiini juures on täidetud kõik narkootikumile omased tunnused.
Sarnaselt ei taha mõrvarid ja aborditajad "isikliku kogemuse tõttu" midagi kuulda põrgusse minekust.
Kui aga inimesel pole segavat "isikliku kogemust", siis suudab ta kõiki teooriaid ja teadmisi neutraalsena võtta.

Sellele väitele vaidleks pisut vastu.
Minu jaoks on just isiklikud kogemused need, mis "asjadesse" selgust on toonud ja kui juttu ajame, siis ma vähemalt tean oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Inimene, kellel puudub isiklik kogemus, on tühi teoreetik, kes TEGELIKULT ei tea, millest jutt käib.

(06-06-2011 21:57 )Digitaria Kirjutas:  Kumb tekitab suurema karma võla, kas tehtud abort või soovimatu lapse ilmale toomine tont teab mis põhjusel?

Omast kogemusest ja naisena võin öelda, et pigem jätta laps sünnitamata (teha abort) kui sünnitada ta ilma lihtsalt näiteks toetusraha või muu taolise asja pärast, ilma et teda armastataks.

Näiteks ema rääkis hiljuti ühe juhtumi, kus kooli pikapäevarühma jäänud laps ütles ohates pärast pikka mõtiskelu, et ta "ei tahagi, et see inimene (ema) järele tuleb". Jätkus lapse pikk arutelu selle üle, miks talle ema ei meeldi. Hiljem selgus, et too laps on ennegi sama juttu rääkinud. Kõike seda südamest ning ma ei usu, et kaheksa-aastane laps hakkaks nii keerulisi nüansse ise välja mõtlema. Selles eas ollakse veel küllalt tundlikud ja otsekohesed. Sel lapsel on nii õppimis- kui käitumisprobleeme. Ja kuigi ta on üsna tark, kipub ta teisi kiusama, norima, tahab alati, et just tema silma paistaks jne. Sõnaga, lapsel on osalt tähelepanuvajadus ning vajadus, et keegi teda oluliseks peaks.

Mis toobki mu selleni, et karmavõla annab pigem lapse armastuseta jätmine kui abort. Kõik oleneb muidugi teistest pisiasjadest, ent inimene ei suuda siin reaalsuses (ja ka mujal) funktsioneerida armastuseta. Kui ema jätab lapse armastuse ja hooleta, tekivad kõiksugused probleemid, mis pärsivad lapse arengut, tema rolli ühiskonnas, edasist elukäiku ning omakorda selle lapse enda järeltulijaid ja pereelu.

Olen sattunud ka teooria/mõtiskluse peale, et armastuseta ning vaid näiteks materiaalsel eesmärgil siia ilma sündinud laps ongi teatud mõttes hingeta - see on tal kas pea olematu, puudulik või vägagi auklik. See tähendab, et inimesena ei ole ta täiuslik tervik. Isegi kui laps suudab hilisemas elus mõned tühimikud täita, ei kompenseeri see iial emaarmastust, mistõttu on eri probleemid kerged tekkima. Siit on pärit ka ühiskonnakiht, mille liikmed ei suuda eluga toime tulla. Kes otsivad terve elu midagi, mis kunagi saamata jäi; vahetavad asju/inimesi/suhteid nagu sokke ja ei suuda millegagi rahulduda.

Nii mõnigi tahab vastu vaielda (siin ühiskonnas viimasel ajal tekkinud debatt homoabielude teemal), et kui emaarmastus nii oluline on, miks siis üldse isa vaja. Miks ei või olla kaks isa või ainult isa jne. On mehi, kes suudavad emaarmastust kompenseerida ja last armastada nii, et tol ei jää midagi vajaka. On ka mehi (ja naisi), kes ei suuda iial peale iseenda kedagi armastada. Mõni isa tagab lapsele täisväärtusliku elu - elu, mida ema ei suutnud/tahtnud/saanud lapsele anda.

Inimeseks olemise jaoks on siiski vaja mõlemat vanemat - nii areneb hing kõige paremini. Ühe osa saad emalt, ühe isalt, üks on juba kaasa antud. Arenemisel järgid nii isa kui ema eeskuju, õpid nende käitumist ja moraale jne. Armastuseta ei sünnita sa midagi, vaid külvad kaost. Viimast on ühiskonnas piisavalt palju, nagu ka lapsi, kes selle (osaliseks) põhjuseks.
____

alar kirjutas: "Minu jaoks on just isiklikud kogemused need, mis "asjadesse" selgust on toonud ja kui juttu ajame, siis ma vähemalt tean oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Inimene, kellel puudub isiklik kogemus, on tühi teoreetik, kes TEGELIKULT ei tea, millest jutt käib."

Ära kanna nii kergesti selliseid inimesi maha. Olen ka üldiselt praktika pooldaja, kuid kõik sõltub inimesest. Päris kõike ei pea järele proovima, et teada saada, mida see teha võib või mis on tagajärjed. Vahel on teooriast kasu, et ennetada praktikaga kaasnevaid probleeme.

Seda kolmandat komponenti nimetatakse matemaatikas summaks.st hing+keha= elav inimene (summa siis). Pakuksin kolmandaks komponendiks muutuja, millest lõpuks sõltuks kogu elu väärtus,+või -.

InDemandi näited oleks olemata, kui igas kodus oleks kahe käe ja kahe jalaga robot, kes suudaks vajadusel teha majapidamistöid ja kasvatada lapsi.
Nii oleks robotite abil "tasandatud" vanemad, kes ei hooli oma lastest.
Lastega mängiva roboti näiteks võiks tuua hetke filmist "Terminaator", kus Jonn Connori Mehhiko nooruses mängis terminaator-robot temaga "kuitahes kaua" ja Sarah Connor mõistis, et robot on lapse jaoks kõigist senistest pooletoobistest isa kandidaatidest kõige parem.

Sisuliselt põhjendab InDemand inimeste tapmist praeguse kehvapoolse elukorraldusega (joodikul on kasulikum laste rahad maha juua, kui kasvatada andekat last) - mina aga räägin üldistest põhimõtetest, "kuidas võiks olla", pakkudes vajadusel välja ka lahendid olukorra muutmiseks (robot kasvatab rongaemade lapsi).

Minumeelest peaks elu olemust kirjeldavad põhimõtted ja väärtushinnangud kehtima nii heas kui halvas - mitte aga valikuliselt - ehk inimese tapmine on ühtviisi halb nii kiviajas, kui tulevikus.

----

Hakates elu mõtet käsitlema matemaatilises kontekstis, on mul silme ees nägemus viimase saja aasta jooksul toimunud tehnoloogia arngust (arvutid, telekad, autod, lennukid, jne) mis on toimunud tänu nähtuste matemaatilisele kirjeldamisele, optimeerides nähtuste kasulike omadusi - kui sarnaselt hakata lähenema ka elu mõttele, hingelel ja inimeseks olemisele, saaks inimkond järgmise saja aasta jooksul väga suure hingelis-kõlbelise arengu osaliseks.

Praegused kurvapoolsed näited elust enesest on võrreldavad esimeste aurumasinate ajastu "ahastusega", kus auruvedur suutis sõita hobsest kiiremini - siis oli tegu paljude maailmapilti muutva traagikaga, kuid tänapäeval on hobusest kiiremini liikuvad autod/rongid igapäevane nähtus.

Probleem 1: last mittesoovivad vanemad/lapse armastuseta jätvad vanemad.
Lahendus 1: asendada vanemad robotite/tehisintellektiga.

Iial ei suuda ükski robot või tehisintellekt asendada lihast ja luust lapsevanemat. Me võime pookida masinatele külge emotsioone ja käitumismalle, kuid ei suuda teda muuta n-ö inimeseks. Lapse (inimese üles-) kasvatamine ei seisne vaid kasvatuses kui tegevuses endas. See nõuab ka intuitsiooni, soojust, energiaid, hinge jm. Hing on see, mis eristab inimest masinast, kuid hingeta ei asenda masin inimest. Isiklikust seisukohast on täiesti hirmutav mõelda, et masinad lapsi kasvataks. Võib-olla on kasvav põlvkond ses osas tolereerivam ja kuigi kuulun ka ise osalt nooremasse põlvkonda, ei suuda ma sest masinate kummardamisest aru saada.

Järeldus 1: kes teab, ehk oleks mõne lapse jaoks masin parem kui joodikust ema või isa, kuid masin ei saa inimest hingemaailma osas asendada.
___

Probleem 2: tapmine, narkomaania, varastamine jms. Lahendused kirjutab, et põhjendan tapmisi (sh abort) praeguse ühiskonnakorraldusega.

Aga millega siis veel seda põhjendada? Ühiskond on meie käitumismustrite aluseks. Kõik saab alguse kodust ja keskkonnast, mis meid lapsena ümbritseb. Inimene kujuneb välja esimeste eluaasta(kümne)te jooksul. Pärast 20. eluaastat jääb inimese sisuline areng põhimõtteliselt seisma. St ta on omandanud baasteadmised ja vajaliku, et elus hakkama saada. Kõik järgnev on sisuliselt vaid enese täiendamine, pürgimine kõrgema-parema poole, harimine, olemasoleva täiustamine (vrd enese täiendamine). Inimene õpib terve elu, aga põhi kujuneb vaid lühikese aja jooksul.

Nüüd, kui on üles kasvatud keskkonnas, kus ei tehta piisavalt ennetustööd, ei olda teadlikud tagajärgedest või osata täpsemalt elu kui sellist aduda, ei olda ka adekvaatne tooma ilmale last.

Aga. Nn lapsetapjate seas ei ole üksnes ühiskonna heidikud, vaid ka haritud inimesed ja ei või iial teada, mis on nende otsuse põhjuseks. Sisuliselt ei ole keegi meist volitatud ütlema, mida peaks lapse ema oma lapsega tegema. Kui lapse ema leiab, et ta ei ole antud ajahetkel selleks valmis, siis ta ka ei ole. Lapse ema otsustada on, kas ta suudab üles kasvatada normaalse ilmakodaniku või mitte. Eitava vastuse korral ei tohiks ema sundida last ilmale tooma - nii saabki lapsest lükata-tõmmata objekt, keda vanemad ei armasta ning kel on ka endal probleeme. Muidugi võib vanem hiljem õppida last armastama või langetatud otsust kahetseda, kuid öeldakse, et laps tuleb ilmale siis, kui ta ise tahab. Ehk siis (parakeeles) ema ja laps on kõrgemas sfääris leppinud kokku, et laps sünnib. Kui üks pooltest ei nõustu, ei tule ka laps ilmale. Laps valib ise vanemad, kuid kui vanemad leiavad, et nad ei taha ega suuda lapsele kõike pakkuda, jääb laps "ootele" või liigub edasi.

Jutud sellest, et niiviisi tekib tohutu võlg või lapse "hing jääb kuskile kinni" on lihtsalt osade endi hirm. Kui hing ei sündi ja ta füüsiline keha n-ö tapetakse, ei tähenda see, et hing kaob. Hing säilib ja liigub sinna, kus teda vajatakse. Füüsiline keha on vaid vahend, kest, mille hing omastab, kui siia ilma tuleb.

Järeldus 2: ma ei õigusta aborti, kuid ütlen seda, et veel sündimata lapse surmamine ei ole nii koletu tegu kui sünnitamine ja seejärel surmamine. Ükski tegu või mõtteviis ei õigusta lapse vaimset tapmist - see on kordi hullem. Miks soositi vanasti pahalaste piinamist? Sest piinlemine teeb rohkem kahju kui lihtne tapmine. Tapmine võib vabastada hinge piinamisest, kuid kui hing on kehas alles ja kogeb piinamist, põhjustab see enam piinu, siit ka hingepiinad.

Lahendus 2: abordi kui sellise vähendamiseks on lahenduseks ennetus- ja selgitustöö ning (psühholoogiline) nõustamine. Veel sündimata lapse vanemad peaksid tegelema iseendaga, konsulteerima nõustajaga vms, et saada aru ja jõuda järeldusele, kas nad on valmis tulevast ilmakodanikku tervitama või mitte. Enne aborti tehtud töö iseendaga aitab vähendada võimalust, et sündimata last siia ilma ei taheta. Lapsi ei tehta for fun, vaid ikka teistel eesmärkidel.
_______

Lahendused kirjutab, et praegused kurvapoolsed näited elust enesest on võrreldavad esimeste aurumasinate ajastu "ahastusega", kus auruvedur suutis sõita hobsest kiiremini - siis oli tegu paljude maailmapilti muutva traagikaga, kuid tänapäeval on hobusest kiiremini liikuvad autod/rongid igapäevane nähtus.

Sa ei saa võrrelda inimest ja tehnoloogiat (arengu mõttes). See, kui leiutatakse uus mikrokiip vms, võib ju muuta elukorraldust ja kukutada kokku mõne teoreetiku maailmapildi, kuid ta ei muuda inimese ürg- või põhiolemust.

Mu mõte seisneb selles, et võid luua uusi reegleid, süsteeme, meetodeid jm populaarseid asju, mida kaasajal tehakse, kuid inimese põhiolemust ei muuda. Inimese algelised omadused jäävad püsima ka siis, kui ühiskond teatud käitumise veto alla paneb. Kui silme ees on surm, võtab alateadvus (sageli) kontrolli üle ning vaid ühe hetkega võib kaduda kogu aastatega omandatud tarkus ja teadmised. Hakkab tööle see nn ellujäämisinstikt. Ja siis pole kasu ühestki masinast või muust ühiskonna parendamise eesmärgil loodud aparaadist.

Probleemi ei saa lahendada millegi keelamisega. Probleemi sisusse peab süvenema ning sageli polegi ühest lahendust - mis sobib ühele, ei sobi teisele jne.

Enamik probleeme saab alguse inimese peast elik mõtlemisest. Seda ei saa lahendada keegi teine peale inimese enda. Saab küll kaasa aidata ja õigele teele suunata, kuid lõpliku valiku teeb inimene ise.

Üheks elu mõtteks ongi iseendaga tegelemine - vabastamine end paljudest võltsmoraalidest ja -põhimõtetest, mida peale surutakse. Pürgimine iseenda tõelise loomuse või kõrgema poole. Meil on olemas põhiolemus ja baas, meie ürgosa, mis on - nagu soovitud, siis tehnoloogilises võtmes - justkui arvuti tarkvara. Ja siis on hulk teisi programme, mida me ei kasuta, pluss igasugune nuhkvara. Idee on loobuda kõigest sellest lisapahnast ning jõuda tuumani - mis on tegelikult see, mis meid elus hoiab, mis motiveerib, mis paneb liikuma jne.

Teadus on arenenud ja areneb. Me kloonime, teeme viirusi ja külastame maailmaruumi, kuid ei mõista veel paljusid kehalisi protsesse ning seda, kuidas meie aju tegelikult opereerib. Ja selle dešifreerimine on osutunud hulga keerulisemaks, mistõttu ei olegi lihtsaid ja selgeid lahendusi.

Põhimõtteliselt võiks juba praegu asendada umbes 90 protsenti elust masinate või programmidega. Paljude ulmefännide jaoks on see justkui märg unenägu, kuid kujutada elu inimlikkuseta ... inimeses on see MISKI, mida ei asenda ükski tehnojama.

Elus peab olema tasakaal, vähemalt siin maailmas, kus meie oleme. See tähendab seda, et on sündi, on surma, on katastroofe ja on imelisi kogemusi. Inimeseks olemine ongi kõige selle kogemine ning õppimine, et järgmises astmes olla edukam ning saada teadmiste põhipagas.

On üks teine film ka, kus robot tahtis inimeseks saada ja surra nagu inimene.

Niiet kokkuvõtteks võiks siis öelda, et elu eesmärk on õppida. Vahet pole kas sa oled teadlane või mingi joodik, sa õpid ikkagi kogu elu. Teadlane õpib oma valdkonnas kuidas maailma lihtsamaks ja paremaks teha, joodik õpib kuidas erinevates tingimustes toime tulla, ellu jääda. Aga siis tekib küsimus, mille jaoks me õpime? Nagu kõik teavad siis sündides me ei tea mitte midagi. Siin ennem keegi pakkus välja, et teadmised lähevad hinge. Kui see peaks tõsi olema, siis mis kasu neist on kui me järgmine elu neid enam kasutada ei saa? Hing on meil ju teadupärast kogu aeg olemas.

Teine küsimus mis mul tekkis, on et mis asi on loomulik surm? Sellepärast et väga vähesed ültse elavad nii kaua, et surra "loomulikku" surma, õnnetused, tapmised ja väheke ka looduslik valik teevad ennem oma töö ära. Ma ise arvan, et saatus on olemas aga me se valime millise saatuse me võtame. (We can make our own destiny). Mis ma sellega mõtlesin, on et sa oled ise endale määranud, kas just kuupäeva aga aja millal sa tahad surra, ja kui see on ennem "loomuliku" aega siis see ei tähenda et sa kaotaksid mingit eluenergiat selle arvelt vaid lihtsalt su õppimine sai läbi.

Ja see film millest Digitaria rääkis on Bicentennial Man (1999)

1) Minu jaoks on elementaarne, et teadmised talletuvad hinge ja järgmistes eludes "kumavad läbi" eelmistes eludes omandatud teadmised.

Näiteks kui ma olin aastane tita puupulkadest võrevoodis, siis "teadsin" ma sisejõudude abil asjade liigutamise võimalikkusest ja "nõksutasin/jõnksutasin" puidust võrevoodiga toa teise nurka (kui kuiv vaip panna parketi peale, ning vaiba peal olles aeglaselt koguda hoogu ja pidurdada hoog kiiresti maha, siis hakkad koos vaibaga liikuma parketi suhtes väikeste jõnksude abil edasi - teaduslikus keeles on tegu sisejõudude tööga, mida ei tohiks olemas olla) - kui ma täiskasvanuks saades oma teadlastest vanematega sellel teemal rääksin, siis oli neile suureks üllatuseks "sisejõudude abil" jõnksutades asjade liigutamine laliseva tita poolt.

Samuti mäletan ma eelmistestest eludest, kuidas kuiva kliimaga kõrgbes elada: tegutseda tuleb vara hommikul ja hilja õhtul, et vältida päikese kõrvetust.
Samuti seda, et taimi tuleb istutada "ilma surumata" vee abil pehmeks poriks muudetud mulda ja pori õrnalt kinni patsutada - mitte aga "suruda" taimi tugevalt kuivapoolse mulla sisse, nagu vanem põlvkond talukogemusega vanavanemaid soovitab teha, murdes nii taimede juured.
Lisaks veel igasugu tehnika alased teadmised, nagu hammasrataste mõistlik hambums jne.

Seega on minu jaoks äärmiselt imelik, kui lamedad pätid/joodikud viskavad prügikastiga poe akna katki, ja varastavad pudeli viina - selline tegevus on mandumine, ega vii inimese/hinge arengut kuidagi edasi, vaid tekitab mandumist ja kaarma võlga.
Eriti naljakas on veel see, kui sellised lamedikud peavad ennast tihti kristlasteks ja loodavad hetk enne surma "siiralt kahetsedes" kogu elu jooksul sooritatud patud andeks saada - näiteks budismi valguses tuleks oma hinge kogu elu puhastada ja hetk enne surma tehtav kiire kahetsus/puhastus pole piisav - samas on ka budismis palju kitsaskohti, mis viib arusaamani, et ükski usk pole täiuslik, vaid mõistlik tervikpilt tuleb oma peas ise kokku panna.


2) Ühiskonna seniste käitumismallide "ära õppimine" stiilis "nii on ja kõik, ära rohkem küsi" võimaldab küll kiiremat õppimist (pigem tuupimist), kuid hakkab ühel hetkel piirama edasist arengut (kõike ollakse harjunud ilma sisemiste filtriteta pähe tuupima, kuid ei olda võimelised ise midagi uut välja mõtlema).

Näiteks Saksamaal loobuti 80 aastat tagasi senistest väärtushinnangutest ja saavutati nii väga suur edasiminek teaduse ja kõlbluse valdkonnas.

Kui aga klammerduda kõige vana külge, siis elaks me endiselt dinosaurustele omases liigikaaslasi süüdimatult õgivas ühiskonnas, kus mingist moraalist ja arengust rääkimine oleks mõeldamatu.

Põhimõtteliselt poleks ju raske elada kooskõlas graafikul nr 3 toodud väärtushinnangutega.

3) InDemand võiks üritada koostada analoogse teooria "inimeseks olemisest", kuid tuua sisse rohkem komponente: hing, vaim, mina, saatus, kaarma, keha, energiakeha, aura, teadmised, eluenergia, jne.

Muidugi oleks siis vaja nõidade/maagide üksikuid infokilde ja panna nad kokku tervikpildiks.
Vaid nii saaks argumenteeritult rääkida "sügavamal tasemel" antud temaatikast.

Matemaatilises keeles väljendatuna oleks selline sügavam teooria "häiritusarvutuse teine järk" ja minu lihtne teooria oleks "häiritusarvutuse esimene järk".

Näide, kuidas häiritusarvutuse erinevaid järke selgitata lihtsas keeles õllepudeli näitel:
Häiritusarvutuse esimene järk, ehk kõige olulisem = õllepudelist tuleb õlut.
Häiritusarvutuse teine järk, ehk vähem olulisem = õllepudelist lendab vahel välja kärbes.
Häiritusarvutuse kolmas järk, ehk haruldased juhtumid = õllepudelis on hiire laip.
Häiritusarvutuse neljas järk, ehk ülimalt haruldased juhtumid = õllepudelis on kõiki soove täitev kuldkalake.

Teadus suudab opereerida kuitahes keeruliste häiritusarvutuse järkuda (näiteks valgusosakese footoni hajumine footonilt, mida kirjeldavad häiritusarvutuse neljanda järgu valemid, mille tuletamine on ca 500 lk pikk kribukirjas tekst - reaalsuses läheb footoni hajumist footonilt vaja vaid ülitugevates laserkiirtes toimuvate protsesside kirjeldamisel).
Enamus teadlasi on "kuivikud ja lollid" seetõttu, et nende mõttemaailm piirdub vaid häiritusarvutuse esimese järguga, mis ei suuda kirjeldada nähtuste keerukamat olemust.

Arvestades seda, et häiritusarvutuse järgmised parandid muudavad üldpilti väga vähe, siis pole graafiku nr3 üldpildis ette näha olulisi muutusi - pigem tuleb elu algust puudutav täpsustus vaid viljastumise lähedasi tunde mõjutav, kuid täpsustus ei mõjutaks üldist nägemust 4-12 nädala vanuste töötava südame ja väljakujunenud pärilikkusainet omavate laste tapmise õigustamisel abortidega - arvestades seda, kui suured rahad on aborditööstuse käsutuses ja kui meeleheitlikult üritavab aborditööstus laste tapmist abortidega õigustada, oleks selline "laste tapmist õigustav" teooria juba ammu välja mõeldud, kui see vaid võimalik oleks.
Sarnaselt ei annaks loodav parandus õigustust lootusetule vähihaigele, kes elaks veel mitu kuud - kuid annaks mingi täpsustuse 101 vooliku abil kunstlikult elus hoitava purutõbise elus hoidmise mõtekuse üle.