[Metafor]

Niisiis, mõtlen siinpool ekraani, kas keegi praktiseerib unenägude üleskirjutamist või mitte?
Kuivõrd segased on teie unenäod?


Lisan siia paar enda oma:


18.03.2010
täna nägin unes nii zombisid kui ufosid
suht vägev
suht pikalt ja reaalselt kulges ka kõik
nagu filmis
kõigepealt maandus mingi tohutu ufo
keegi ei teadnud mis see oli ja mis selle mõte oli
järsku kargas välja mingi 2 meetrine "koll" ehk tulnukas
tegi mingi tšiki priki
ning inimesed ümberringi hakkasid zombistuma
siis lendas minema
zombinism levis vaikselt omasoodu
inimestel polnud miskit peale hakata, võitlesime enda ellujäämise nimel
enamus maakerast olid juba zombid ning lootus oli kadunud, maa ise ka muutus
siis tulid ufod taas ning viisid zombid minema, kõik nad
vähesed kes alles jäid panid pead kokku, planeet oli elamiskõlbmatuks muutunud ning polnud muud peale hakata kui lahkuda
tegime võimsad suured kosmoselaevad ning asusime teele
tundmatusse
kuskil kahe päikesesüsteemi vahemail aga kaaperdati meid
noodsamad tundmatud tulnukad tulid kambakesi kallale ning hiivasid meid oma emalaeva
seal oli vägev
kaaluta olek, suured masinavärgid ja mehhanismid
ning siis kosmoselaev mis oli niigi suur, sellega sealt vahelt läbi hõljuda
mis me ikka teha saime, võtlesime, võitsime ka
ei olnud nad miskit nii rasked võita kui relvad käes
ning uurisime seda emalaeva
kuidas see töötas või kuidas seda juhiti, see jäi mõistmatuks
aga leidsime üles inimesed kes olid varasemalt zombineeritud, kuid kes nüüd taas olid normaalsed, ahelatest ja räbalatest
siis oli väike nostalgia hetk ning väheke pisaraid
nad rääkisid et nad mäletasid seda kõike kuidas nad zombid olid
ning siis unenägu lõpes
lihtsalt ülireaalne unenägu oli


18.05.2011:
Täna unes:
Toimus orienteerumise sprint. Oli kool läbi saanud kuskil Kurepalu kandis ning orienteerumine algas sealt, lõpes Tartus.
Enne jooksule minekut sai mindud kohalikku kõrtsi, tahtsin miskit süüa.
Vaatasin, oli suur jäätise lett, otsustasin et võtan seda.
Valisin välja endale joogiks Coca-Cola ja jäätise "Propošoli", mis nägi välja nagu karamelli jäätis.
Kui aga küsiti, kas ma tahan sellele keefirit kõrvale, hakkasin kahtlustama.
Maitsesin, maitses rõvedalt. Nagu küüslaugune ketšupi-majoneesi kaste.
Keeldusin selle eest maksmast, suutsin kaubelda hinna poole peale, makstav summa oli 2,56 €.
Leti tagune töötaja(kena naisterahvas) tõmbas rinnataskust välja väikese kaardimakse terminali mille sarnast pole veel näinud.
Õhuke, peen, juhtmeta, hõbedast värvi ning värvilise puuteekraaniga. Taust oli sel sinine.
Hakkasin sisestama oma Pin koodi ning pärast kahe numbri sisestamist lõi korraks ette koodi 3714 ning lõi koodi kinni.
Nüüd nõudis PUK-i, mida peast ei teadnud.
Siis ärkasin. Vähemalt ei pidanud seda lurri jooma.

19.05.2011
Oli talv.
(Päev):
Käisin ülikoolis ühes väikses riigis mis elas sõjavaenu peal.
Õppisin, nagu preagugi, füüsikat ja geoloogiat.
Meid ähvardas suur oht naabrite näol, kuigi informatsiooni nende kohta eriti ei jagatud,
Pärast ühte uurimist san teada et puudun liiga palju. Ei aksepteeritud ülikooli loengutest puudumisi, mis olid üle 8,
mina olin aga puudunud 45-st. Otseselt miskit minuga ei tehtud, kuid hästi enam minu poole just ei vaadatud.
...
Toimus mingi sõjaline tegevus
...
Ajasin kalja põrandale ning mind saadeti (Kalev Tarkpea saatis) seetõttu tooma küttepuid pommitatud varemetest kus veel ahi küdes. Sadas lund. Keegi oli veel seal mul aitamas puid tuua.
...
(Öösel):
Siis jooksid mööda mingid tervisesportlased, 2 meest, 3 naist, suund oli meil sama, üks neist küsis, kas tahan nendega liituda,
ütlesin et ei saa, mul on kuradi tähtsad toimetused, üks tüdruk naeratas seepeale ning jooksid edasi.
...
(Koit):
Aretati välja hullu lehma tõve sarnane haigus mis levis populatsiooni sekka üpris kiiresti.
Rääkisin valitsuse nõunikteadlasega (kiilakas, valge kitliga) sellest probleemist, ta ei näinud olevat sellest heitunud ning üritas mulle selgitada selle eeliseid ning et seda on võimalik ravida vabalt.
Siis tuli sisse peaminister(ratastoolis habemik, muidu šikk) ning keeras meie tuumalõhkepead aktiivseks oma võtmega.
Tema sõnad olid: "Kui meie ei saa selle riigi üle valitseda, siis keegi ei saa!"
Ning peas kõlas Farscapeliku lõpu stiilis nerootiline muusika.


24.05.2011
...
(Päikeseloojang)
Oli mingi sündmus Vikerkaares, kandsime ülikondasid. Jõime šampust ning jälgisime akendest
suurejoonelist meteooride sadu. Kena vaatepilt oli.
...
(Öö)
algas järgmise ürituse korraldamine, seekord natuke avalikum.
Kohaks sai valitud madalam betoonhoone, mäletan, et tundsin end seal enda kohta üpriski vabalt.
Oli üks tüdruk keda proovisin sebida, lauda kus ta istus, istusid 3 venelast.
Ei lasknud end sellest segada ning astusin ligi, kuna üks oli oma jalad toppinud ühe vaba tooli peale, siis
asusin vestlusesse. Kummalisel kombel rääkisin päris hästi vene keelt (päris vene keelt! Mitte mingit välja
mõeldud iba).
Küsisin, kas see koht on vaba, ning kas võib ühineda, seepeale küll viisakalt öeldi, et võib ikka, aga tooli
on mul vaja. Viitasin sellele toolile ning kuskilt laua alt veeretati mulle madal taburett.
Ütsin, et otsin endale parema, kuid ei tabanud päris kohe et tegu oli vihjega, "lase jalga."
Alla ma siiski ei andnud, pakkusin tüdrukule et liigume kööginurga poole, venelased olid ka sellest liikumisest
huvitatud, ning köögis läks väikeseks kähmluseks. Kuna mul tuttavaid oli seal piisavalt siis sain ühel hetkel ka abi
ning situatsioon lahenes üpris kiiresti.
Samal ajal oli keegi avastanud, et käik keldrisse oli kinni ehitatud, mille tagant kostus hääli.
Ei mäleta täpselt mis, kuid miskit väljas äratas tähelepanu.
Keegi kohalikest oli avastanud salapeidiku tolles külas peitvale libahundile.
See peidik asus kanalisatsioonis, sinna läksime luugist, mis oli nii kitsas, et mul õlad mahtusid sellest täpselt läbi.
Koht kuhu see viis oli ca. 2,8 meetrit kukkumist või ronimist, 2,4 meetriste lagedega. Oli paigaldatud ka valgustus.
Antud ruum oli tühi, kuid kahele poolele viisid tunnelid. Otsustasime vaadata hoone poole, kust olime tulnud.
Lootsime leida pääsu keldrisse. Tee lahknes neljaks. Valisime ühe ning selle lõpust leidsime ühe omadest kes on pandud
luku taha. Endale üllatuseks olin ainus kes piisavalt tugev, et paksust puidust trellid ära lõhkuda.
Päästsin ta välja, sellega oli kiire kuna tema selja taga oli veel paar puuri, millest ühe aga oli minuga sama meetodit
kasutav inimese moodi seisev 2 meetrine hunt, kes lõhkus endale teed meie poole. Suutsime jõuda tagasi sellesse ruumi kust
sisenesime, osad lasid jalga, teised, kaasa arvatud mina, uurisime edasi. Teadsime, et see libahunt on kohe ka meiega, kuid
lootsime temaga võidelda. Liikusime sealt edasi joostes, üritasime mõista, kuivõrd tohutu on see käikude rägastik, kus olime.
Üpris tohutu oli, samuti saime teada, et tegu pole poolearulise loomaga vaid äärmiselt intelligentse olendiga.
Leidsime sealt tehnoloogiaid mis polnud omased inimesele.
Ühes pöördes, kui hunt oli meile juba päris lähedal, tegin vale otsuse minna ühte ruumi mis nägi välja nagu käik.
Polnud miskit muud teha kui sisenesin ühte klaasseinte ja ustega ruumi ning hoidsin enda järelt ust kinni.
Libahunt astus ligi, vaatas mind, ning vajutas ühte ca. 10 cm diameetrist ümmargust nuppu oma õla kõrgusel.
Uks mida kinni hoidsin, lukustus õhukindlalt, hunt vaatas mulle otsa ikka ning miskit hakkas sisse imbuma ning ärkasin.
Kell oli 6 hommikul.

Kui on huvi, võin veel paar lisada paari päeva jooksul mis on põmst üles kirjutatd, kuid formaadi tõttu mitte sobivad

[Thorondor]

Mis me nende sinu unenägudega nüüd teeme? Nüüd hakkavad kõik siia kopi pastema, mida keegi teine lugeda ei viitsi? Või asi ainult minus.

[Päikeseinsener]

Ei ole asi ainult sinus. Ka mulle on antud teema
tegemine täiesti mõistmatu siia.
Aga rate.ee oleks vast mõistlik koht.

[Metafor]

Isiklik eesmärk on näha, kui paljud näevad tihedalt meeldejäävaid unenägusid mis on täis terrorit.

[ykskuukiir]

Ei saa öelda, et keegi ei loe neid copy-paste lugusid. Mina küll lugesin. Jäin mõtlema, et kui mina näeks nii tihti selliseid hirmutavaid unesid, ilmselt ma ei julgekski magama minna üldse.

Ehkki kui hirmu mitte tunda - siis on kõik ju elust enesest. Siin või sealpool piiri, mis vahet?

Oma kogemustest - vaid kord elus olen näinud öö läbi kestnud õudukat, polnud tarviski üles kirjutada, siiamaani detailideni meeles. See juhtus veel vanal vene ajal. Ajendas unenägude seletajaid lugema. Ei jõudnud kuskile ega targemaks. Siiamaani pole aru saanud, mida see võinuks tähendada. Ega see mind eriti ei vaeva küll

Sinu uurimistöö statistikasse siis üks isik, kes on näinud horrorit/terrorit vaid üks kord...

[Metafor]

Mõte neid üles kirjutama hakata tekkis mul hiljuti, näinud neid juba suht tihedalt üle kahe aasta, paras trill on olnud, olen jõudnud ära harjuda sellise kollitamisega.
Selle aata Jaanuarist märtsini oli periood kus ei näinud ühtki, muidu oli vahepeal kaks-kolm korda nädalas ning siis taas iga öö.

[ykskuukiir]

Sa siis nagu tellid neid endale? Siin on hulga inimesi, kes LD-ga tegelevad, uuri nendelt, kuidas ilusamaid unesid saada

[Päikeseinsener]

Isiklik eesmärk on näha, kui paljud näevad tihedalt meeldejäävaid unenägusid mis on täis terrorit.

Ok, vaatasin eile õhtul multikat tulnukadest ja öösel
nägin maailma lõppu.
Seda päris tõsiselt.
Multikas oli see http://www.imdb.com/title/tt0762125/
(muide soovitan soojalt, TPB-st saate eesti k. tõlkega)

Ja maailma lõpp oli unes: tume taevas, inimesed tõusid
mingi väega üle pilvede, seal nendega "juhtus" midagi,
siis tagasi maapeale, ja kõik oligi "uus".

Mis nüüd mulle, Sulle, Teile see minu unenägu annab?
Mitte kui midagi ju? Seega..

[Müstik]

Minu kunagise unenägude päeviku järgi täituvad unenäod kuskil 5-10 aasta pärast.
Tõsi endale jäid vanasti meelde unenägudest peamiselt inimesed, keda unes nägin ja kohad ja situatsioonid. Mingeid erilisi õudukaid ei mäleta, UFO-sid pole üldse unes näinud, küll aga huvitavaid sitatsioone nagu oleks sõjaaeg või midagi seesugust.
Ka päris tundmatuid inimesi olen unes näinud ja siis hiljem nendega päriselt tuttavaks saanud.
Unenäopäevikud on hommikuti kirjutatud sihukeses sodikirjas, et unenägu ei ununeks ja raske pärast lugeda.
Aga mõni unenägu meenub hiljem ka ainsa märgusõna järgi.
Vanad unenägudepäevikud leidsin paar aastat tagasi kappi kraamides. Huvi pärast siis uurisin, et kas mõni on täitunud ka. Ja muidugi kirjutasin juurde, kui veel mäletasin, millal täitus.
Selgus, et minu puhul tõepoolest peab paika unenägude uurija dr.Soomere ütlus, et unenäod võivad täituda isegi alles 20 aasta pärast või veelgi hiljem. Ja nad ei viita üldse sellele, mida hommikul ärkaja antud hetkel arvab ja üles kirjutab, vaid tähendused võivad olla hoopis laialdasemad.
Igatahes soovitan päevikud alles hoida ja 5-10 aasta pärast uurida, mida nad võisid tähendada.
Kord nägin unes ka mingit ulmet ja hiljem selgus, et nägin ulmefilmi, mida sel ajal, kui und nägin, ei olnud veel tegema hakatudki. Ka tavafilmide üksikuid stseene on unes ette tulnud enne filmi enda nägemist.

[Metafor]

Ma ei telli neid, igati meeldivamad on unenäod mis on seotud lihtsalt lendamise või mõne muu tegevusega.
Olen mõelnud LD peale ning seda paar korda isegi praktiseerinud (mõlemad korrad lõppesid uneparalüüsiga, olin ühel hetkel mõlemas maailmas korraga, järjest enam reaalses ning ei suutnud end liigutada), kuid, viimasel ajal olen rohkem huvitatud olnud, kuhu need unenäod välja jõuavad.


Ühe unenäo lühikirjeldus, aega ei mäleta aga varasem teistest mis on siin üles kirjutet. Sellest alates hakkasid mul need paremini lõppema: Sõitsin vanema autoga (Opel Rekord miskipärast) keset kiirteed. Tegin peatuse ühes parklas ning seal oli haigla. Läksin sinna sisse miskipärast. Kõik polnud seal päris normaalne ning leidsin ennast asutusest kus ei arstid ega patsinedid olnud normaalsed vaid ebardlikud nii välimuselt kui käitumiselt. Lambil hetkel keegi suvaline neist ründas ning pidi siis põiklema, võitlema või põgenema. Otsisin umbes 2 tundi väljapääsu ning lõpuks ka leidsin, see oli esimene kord kui leidsin õudukast väljapääsu, astusin siis taas autosse ning sõitsin minema.
Hommikul oli ärgata hea, värskendav.

[Müstik]

Lendamise unenäod on jah igavesti vahvad, aga neid näeb nii harva!
Kui ma hästi mäletan, siis peab tühja kõhuga magama minema või ainult taimetoitu sõõma, siis nägevat lendamise unenägusid tihedamini!

[tribalangel]

Mina lugesin ka need unenäod ikka läbi, mõni oli natuke naljakas ka, ära solvu Ise nii detailselt siia kirjeldusi ei postitaks - mõnest asjast võib liiga palju infot välja lugeda ja igal suvalisel pole vaja mind nii hästi tunda.
Statistikast nii palju, et elu jooksul on igasuguseid asju unes nähtud, ma ei tea, mida sa täpselt selle "terrori" all mõtled - kas lihtsalt sõda, tulnukate invasioone, kaklusi jm, või ka psüühiliselt pingelisi sitatsioone. Aga igatahes enamasti nägin neid nooremana. Nüüd olen aru saanud, et kõike tundmatut ei tasu karta. Samuti aitab väga palju see, kui teadvustada endale nende unenägude sõnumit ja sellele vastavalt tegutseda. Lisaks õppisin end vajadusel unest üles äratama või tegevust veidi mujale suunama. Huvitavamaid ja imelisemaid unenägusid kirjutan üles, et need lahedad kogemused meelde jääksid; keerulisemaid hakkan kirja panema, et neist aru saada - kirjutamise käigus suudan nad lahti seletada.

[Metafor]

Ainus info mis neist unenägudest on võimalik välja lugeda on see, et kui oled zombi, siis jään ellu
Terrori all mõtlen ma situatsioone mis ei tõota üldse head, unenägude katkestamist ma tahaksin vältida, sest, unenägudest jään alati ellu, miskit minuga juhtunud pole ning oleks just huvitav lõpuni näha mis juhtub. Magan niigi rahutult, et neid veel katsestama hakata.

[interlude]

Väga hea teema, kuna tuletasid mullegi meelde, et kirjutasin 2-3 aastat tagasi unenägusid üles. Lugesin need läbi ning avastasin, et mida rohkem ma unenägusid üles kirjutasin, seda rohkem ma neid hommikul mäletasin ( unenägude kirjeldus muutus pikemaks ning detailirohkemaks ). Olen ka tähele pannud, et näen ( õigem oleks vist öelda, et mäletan ) unenägusid perioodiliselt - mingi aeg näen, mingi aeg aga mitte.

Sisu poolest on mu unenäod üsna veidrad, kuid siiski on neis läbivaid jooni - mingi periood ma tapsin unenägudes jube palju inimesi ( kas sõdades, röövretkedel vms ). Mingi aeg olin ise pigem ohvri rollis, kus mind ennast piinati ( kusjuures valu ei tundnud, hirmu aga küll ). Mingi periood sõitsin aga uhkete sportautodega ringi. Täpseid unenägude kirjeldusi ei hakka siinkohal välja tooma, kuid mainiks veel ära, et kui neid unenägusid üle pika aja lugesin, siis osad unenäod tulid kohe nagu filmid silme ette ( plaksust oli unenägu jälle meeles ).

Kahjuks pean aga tõdema, et jätsin kogu selle teema unarusse ning nüüd hommikuti üles ärgates tean, et nägin mingit huvitavat und, kuid sisu enam meenutada ei suuda. Peab vist asja uuesti käsile võtma!

[Raksha]

Mul on tihti unes nii palju actionit, et hommikul arkan taiesti vasinuna, kui neid lahemalt analyysin, leian ikka mone seose moodunud paevaga, nii et ei midagi mystilist. Minujaoks onl lihtsalt kohutavalt ponev see, kuidas mu alateadvus koik ara lahterdab ning mismoodi siis jalle ette soodab, vahest on yks lihtne asi taiesti peapeale keeratud, nii et imelikumaks enam minna ei saa.

Samuti olen nainud unenagusid, mis ennustavad ette monda olulist syndmust mu elus. Selliste unenagude puhul arkan hommikul kohe tundega, et vot see nyyd oli midagi, saan symbolitest aru ilma, et peaksin kusagilt jargi vaatama.

Yldiselt on mul unenaod vaga huvitavad ning suur soov oleks nii monigi neist lyhifilmiks teha... Saaks paraja portsu friigifilme.

[kurk]

Ma mäletan, et kunagi ma lugesin para webist, et unenägude üleskirjutamine viib lõpuks selleni, et ma saan aru, et ma magan. Hakkasin siis ka kirja panema, mis ma unes näen. Kaua see ei kestnud, sest ma kipub unes nägema asju, mille puhul ma olen õnnelik, et keegi ei tea, mis see oli, seega ma ei taha neid kirja ka panna. Nii igaks juhuks. Nüüd nädal tagasi hakkasin jälle, kaks pikemat ja põnevamat on kirjas, üks on ühe lausega veel, osasi ei mäleta ja paari ma lihtsalt ei tahtnud kirja panna.
Üks neis kirjapandud unenägudest räägib sellest, kuidas mingi jehoovaga seotud tegelane lasi lennukil meie maja katusel maanduda. Lennuk kandus nagu helikopter otse alla ja tegi seda väga aeglaselt. Vahepeal tahtsin ma sealt ära minna, sest ma ei tahtnud ära surra.
Üldjuhul seonduvad mu unenäod eelmise päevaga.

[Ei kukkunud kännust kaugele]

Ma arvan, et unenägude kirjutamine on sobiv shest, mis häälestab isikliku jõu unenägude valdkonda.
Mul isiklik karma on unenägudega, et pole mingeid kolle, koletisi, ulmelisi ilmu. On seesama maailm ja needsamad inimesed, kes ärkvelgi. Mälestustega on keeruline, kuidagi tuleb vahet teha, mis oli unes mis ilmsi.

[lendav kokk]

Ma maalin unenägudest meeldejäädavaid hetki,väga hea meditatsiooni harjutus muidje,hiljem viskan kõik ahju.

[FurioN]

http://www.e24.ee/578418/tulevik-oised-u...postitada/ Noh varsti enam nii palju raskusi ei valmista

[lahendused]

Inimeste "päevane ratsionaalne mõtlemine" on seotud aju vasaku poolkeraga.

Aju parema poolkera aktiivsust nimetatakse nö "alfa tasandiks" ja ta on seotud unenägude, loovuse, kujutlusvõime, teispoolsuse ja astraaliga.

Inimeste "häda" seisneb selles, et me olema liiga tugevalt "kivistunud" materiaalse reaalsuse külge (kasutame vaid aju vasakut poolt) - kuid aju parema poolega seotud loovuse ja teispoolsuse oleme lootusetult unarusse jätnud.


Põhimõtteliselt on ühised "une sarnased" jooned nii meediumlusel, kaugnägemisel, astraalis olemisel, mediteerimisel, unistamisel, unel ja paljudel muudel sarnastel nähtustel: väljudes une sarnasest seisundist tuleb kogetu kiiresti üles kirjutada, muidu ununeb ta ära.


Kui tahta teadlikult parema ajupoolkeraga seotud valdkondi arendada, siis on selle kohta eesti keeles avaldatud raamat "Silva meele kontrolli meetod" (Tallinn 1994, Egregor).
Raamatus õpetatakse ennast lõdvestama - seejärel loetakse tagurpidi arve 100-st kuni 1-ni - lõpuks tehakse vaimseid harjutusi esemete visualiseerimise ja unistamise kohta - nii saavutatakse 20 päevase iseseisva treeningu abil (hommikul ärgates, lõuna ajal ja õhtul uinudes) võime viia oma aju hetkega alfa-tasandile ja kogeda nii selgelt ja mõtestatult teispoolsusega seonduvaid nähtusi, sh unenägusid.

Mind üllatas see raamat selle poolest, siin üritatakse teadlikult viia aju alfa-tasandile vaimsete tehnoloogiate abil: midagi sarnast üritatakse "palju lahjemas vormis ja kobamisi" teha mediteerimise kursustel, kaugnägemise ja astraali kursustel, jne.

[Metafor]

Nõnda, kõike ei postita mis on olnud, kirjutasin täna mõned arvutisse mis olid poole aastaga kogunenud ja lisan lugemiseks paar huvitavamat.
Pean kurbusega tõdema et viimased 3 kuud on olnud defitsiitsed igasugu õudukatest.
Unenägudes näen nüüd pigem homseid sündmusi, sh. mis mul külmkapis on, kuhu matkama liigun, või keda kohtan.



15.07.2011
Zombid ühiskonnas

See öö nägin taas und, olin keskmisest jõukam persoon, asukoht Tartu.
Zombid kõndisid tänavatel ringi ning neid aksepteeriti ühiskonnas
kui puudega inimesi. Et hoida nende lihahimu ja viiruse nakkust kontrolli all,
ning anda neil eemotsionaalne reageerimisvõime, puistati lennukitega linnade
kohal õhku Zn(tsingi) tolmu. Tegevus toimus seekord ainult öösel.
Ärkasin üles Riia tänaval oma lukskorteris ilmatu suures voodis.
See oli vähemalt 3-meetri laiune ning tuba oli suur. Läksin välja oma
sõprade ja tüdrukuga kokku sama (neist kedagi polnud ma varem näinud). Mul
oli seal korralne 70-ndate Opel Rekord kupee(teist korda on mul unes sama auto!).
Paar zombit jalutasid tänava peal ning loomult olid nad pisut rahutumad.
Algas kiire enda autosse seadmine, jõudsime õigel ajal. Vahepeal oli mingit sõitmist,
käisime minu vanemate juures ning läksime mingisse kauplusesse. Seal oli üks zombi kes
tahtis mind kallistada, jooksin eest ära riiulite vahel ning lõpuks ei jäänud muud üle kui tuli
ära teha. Pärast seda tundsin et mu õlad on saastunud, nägid välja nagu helerohelise helendava
hallitusega kaetud. Käisin jala mööda tänavaid kesklinnas mäest alla suunal, vahepeal oli mingi
julm orgia, kus elavad ja surnud osa võtsid.
Vaatepilt oli ülimalt erutav. Läksin veel enam üksi mäest alla poole, jõe ääres muutus maapind soiseks.
Pidin saapad ära võtma. Seal oli mingi tibufarm ja mingi tädi näitas mulle kuidas nad kooruvad
ja koorumata tähtaja ületanud munasid. Päris paljud olid väärakad. Jõe pool muutus pinnas soisemaks ja
kui juba vajusin vööni sisse, hakkasin tagasi minema...
Miskit tegevus ja põhjus mida ei mäleta, igatahes pidin sõitma tüdrukuga tema maakohta.
Sadas vihma, metsade vaheline koht ja auto kumm vajas vahetamist. Sai siis välja ronitud ja
pagasist varuratas võetud. Mingi hetk aga ilmusid nähtavale "metsikud" zombid, kelle eest sai autosse põgenetud.
Ratas oli juba peaaegu all ja läks napilt sellega. Keerasin kiirelt paar mutrit veel kinni ning
jooksin ümber auto et zombisid eksitada. Tüdruk oli juba autos ja lükkas uksi lukku.
Tegin tiiru auto ümber ja sain ukse kinni kohe pärast seda kui olin ühele zombile mutrivõtmega näkku äsanud.
Kiiresti mootor käima ja sõitu.
Sõitsime Lõuna-Eestis kuskil pool ning oli vaja E-V piir ületada. Sõitsime mööda piiri äärset teed ning helistas
vend, kes rääkis miskit.
Leidsin suht metsa kasvanud silla.
All oli kiireloomuline jõgi, sõitsime sellest üle ja ärkasin 5.53 üles.

18.09.2011

Toimus mingi kaitseväe metsalaagri väliõppus.
Puhkes zombi epideemia ning leidsime end ilma transpordita kahe jaoga metsast (ca. 16 meest).
Lahingmoona meil ei olnud ning olime sunnitud jala liikuma, linna tagasi minna ei saanud kuna
kaitseväe struktuurid enam ei eksisteerinud meie teada. Sai liigutud ringi ning sattusime
minu maa kodusse. Avastasin, et mu vanaisa on zombi, sai ta kinni pandud ning spets krae ehitatud et
ta ei saaks hammustada aga samas saaks teda toita. Olime minu maakodus ning sinna kogunes veel rahvast.
Mingi hetk avastasime, et osad meist hakkavad muunduma, zombid olid siin loiud, suutsid paari sõna öelda
ja aru polnud saada kuni nad sind hammustada ei püüdnud.
Mingi hetk avastasime et teatud viisil töödeldud hakkliha muudab nad taas normaalseks, sai vanaisa korda ja
ülejäänud samuti. Mingi hetk vanaisa sai pahaseks kui avastas enda kaela ümbert kaeluse, võttis ta selle siis ära ning
rääkisime temaga.

[b] 19.09.2011 [b/]

Nägin täna unes:
Mina, mu isa ja tüdruk sõitsime Rootsi, tüdrukut ma kaasa ei tahtnud võtta ja, no, tuli ikka.
Rootsis, kuskil, mingis linnas tutvusime vanaaegse kindluse kompleksiga ning,
nagu ikka,
algas zombi invasioon. Seekordsed zombid loomult olid õela iseloomuga, mõtlemisfunktsioonid ja
isiksus oli säilinud mingil määral. Suutsid kõnelda kui ka erinevaid vahendeid kasutada (mobiilid, noad, püstolid, kurikad, ukselingid).
Mingi hetk jooksime mööda keerdtreppe alla, zombid järel, tõmbasin ühelt trepil lebavalt valvurilt relva ning jooksime edasi.
Alla jõudes liikusime kuskile nurga taha, seal sai natuke nõu peetud ja mobiiliga räägitud mingi hädaabi numbril. Pidin kõne
katkestama. Tagasi helistades võttis vastu zombi, naeris õelalt ja lausus miskit (ei mäleta mida). Mobiil ise oli kuldset värvi ja klapiga.
Mõtlesime et sinna jääda ei saa ning üritab leida tee Eestisse. Jooksime välja, ning ühe poe ees piirati meid ümber, zombid olid ümber ringis,
võtsin siis püstoli ning üritasin sellega teha teed vabaduse poole, tühjendasin üle poole salve ühe zombi peale, kes lõpuks kukkus ning ülejäänud paari
teise peale. Efektitult. Haarasin siis kelleltki kurika ning nüpeldasin endale ja tüdrukule teed välja. Kurat, see oleks palju lihtsam olnud kui teda poleks
siin olnud, mõtlesin.

[Vesta]

Huvitav, et sellised seikluslikud unenäod sul just zombidega seotud, oled mõelnud ka miks? Ja su unenägude süžeed on väga põnevad ja keerukad oma ülesehituselt ja detailsuselt.

Muidu unenägude päevikusse kirjutan unenägusid, mis on selge süžeega või mõne erilise sõnumiga ja aeg-ajalt selliseid unenägusid ikka on. Ja tihti on selliseid detaile, mis nii eredalt meeli erutavad ja mille kogemiseks on unenägude maailm lihtsalt võrratu, näiteks:
* astronautide maandumine (kapsliga) heinamaale;
* Päikese loojumine kui samal ajal väljas hämardub kiiresti. On peaaegu pime, kuid on näha veel Päikese kera vajumas maakera taha, sama efekt nagu paistaks Kuu aga kera ise oli ere nagu Päike ikka, lihtsalt ruum läks aina pimedamaks nagu oleks pimedus mingi omaette jõuallikas. Raske selgitada aga täielikult füüsiliste seaduste vastane selles maailmas ja vägev kogeda.
* nähtamatu olemine, käest tulekera "võlumine" (oli lausa füüsiliselt tuntav)
* kõrgelt kukkumine (tavaliselt lõpeb ärkamisega, kuigi vägisi tahaks unenägu edasi näha)
jne

Vahel unenägemise ajal imestan mida mu aju välja suudab mõelda ja vahel isegi taipan samal ajal seda loogikat (tuleb tunnistada, et see valmistab kergelt pettumust), seetõttu olen enamvähem veendunud, et sellised seikluslikud unenäod on pigem omaenda fantaasia ja olen tänulik, kui näen unenägusid, millest tavaloogika läbi ei hammusta, mis on ootamatud ja vaimselt ergutavad.