Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Valgus teise universumi otsa?
#1
Kui universum tähtedest ja igasugusest muust kraamist ära puhastada, et jääks ainult tühi ruum - poleks valgusallikaid ega muid kosmosekehasid, ainult pilkane pimedus, siis kas ühest otsast teise oleks näha tiku põlemist?

Lambiküsimus tekkis ühel päeval.
Tean jah, et kui tähti ja muud kraami poleks, siis poleks ka tikku. Pole mõtet seda juttu ajada. Mind lihtsalt huvitab, kas tikuvalgust oleks teoreetiliselt näha sellise mastaabiga ruumis sellise vahemaaga? Laugh

Vasta
#2
Loomulikult ei oleks. Kõik oleneb muidugi ka sellest, kas kehtivad senised, meile teadaolevad seaduspärasused. Muideks, kosmoses ongi meie mõistes pimedus. Valgusallikad, nagu meie päike on seal ainult valgustäpid ja ei valgusta ümbritsevalt selliselt nagu meie oleme siin kolmandal kivil harjunud nägema.
Vasta
#3
Muidugi oleks tiku põlemist siis näha, ainult on tarvis
väga tundlikku silma ja vaatama pole mõtet asuda enne miljonite "aastate" möödumist...valguseosake põrutab takistamatult läbi tühjuse.

Iseasi kas see tikk ka süttib, pole ju hapnikku wink

Jõhvikas, ära aja seda trollijuttu, inimene tahab asjad selgeks saada.Targa raamatu lihtsalt avamisest pole tolku, asja tuleb
ka mõista, selleks peab aga nuppu olema.
Vasta
#4
See on väike, niiet ilmselt mitte.
Aga valgus vist ei "peatu", onju?
Vasta
#5
(26-05-2011, 11:56 )ekke721 Kirjutas: See on väike, niiet ilmselt mitte.
Aga valgus vist ei "peatu", onju?

Mida kaugemale, seda nõrgemaks ja lõpuks ta hääbub. Fakt on see, et inimsilm ei registreeriks mitte ealeski sellist nõrka valgusallikat nii kauge maa tagant.
Vasta
#6
(26-05-2011, 12:26 )Jõhvikas Kirjutas:
(26-05-2011, 11:56 )ekke721 Kirjutas: See on väike, niiet ilmselt mitte.
Aga valgus vist ei "peatu", onju?

Mida kaugemale, seda nõrgemaks ja lõpuks ta hääbub. Fakt on see, et inimsilm ei registreeriks mitte ealeski sellist nõrka valgusallikat nii kauge maa tagant.
Lapsed, ärge siin füüsikat õppige, usaldage ikka oma õpetajat kui see just Jõhvika sugune võhik ei ole.
Kui ruum on tühi, siis ei sumbu see footon kuskile, lendab igavesti...kas silm registreerib ühe või kaks footonit?aga alati võib "prillid" appi võtta...seega kui see footon meieni on jõudnud siis me seda ka näeme.
Sellist mõistet nagu "hääbub"pole mujal kui jõhvikarabas.

Ja moded, bännige see troll lõpuks ometi ära.
Vasta
#7
(26-05-2011, 12:26 )Jõhvikas Kirjutas: Fakt on see
Fakt saab olla väide, mis on tõestatud. Senikaua kui keegi uiversumis kõiki tähti ära ei kustuta ja küünalt põlema ei pane, me ei tea.
Aga mul tekkis hoopis selline küsimus. Kuna kõik universumis on enamvähem tasakaalus, siis teoorias peaks olema tähe asemel ka midagi, mis "põleb" külmalt. Selline suur kamakas "jääd" (parema sõna leidmiseni), mis valguse ja soojuse asemel saadab välja külma ja imeb valgust (miskitmoodi)

Vasta
#8
(26-05-2011, 13:07 )Ilo Kirjutas:
(26-05-2011, 12:26 )Jõhvikas Kirjutas: Fakt on see
Fakt saab olla väide, mis on tõestatud. Senikaua kui keegi uiversumis kõiki tähti ära ei kustuta ja küünalt põlema ei pane, me ei tea.
Aga mul tekkis hoopis selline küsimus. Kuna kõik universumis on enamvähem tasakaalus, siis teoorias peaks olema tähe asemel ka midagi, mis "põleb" külmalt. Selline suur kamakas "jääd" (parema sõna leidmiseni), mis valguse ja soojuse asemel saadab välja külma ja imeb valgust (miskitmoodi)
See on küll hea küsimus, Jõhvikale paras suunata.
Aga, jah....sul on taskus natikene raha järelikult on kuskil must auk, mis selle varsti neelab.Tasakaalu värk.Ehk siis
teistpidi...musta augu paisudes peaks paisuma ka sinu rahakott.Laugh
Nagu Sa näed selle näite kahe variatsiooni najal, need kaks välistavad teineteist...seega...siin on minu vastus Sulle austatud härra.
Vasta
#9
See kas silm või aju registreerib, on ise küsimus. Aparaadiga saaks registeerida.
Ma pakun, et tuleb olla õiges kohas, kus footon silma lendaks. Piisava distantsi korral tekib hajumise tõttu tühimikud. Valgus ei ole ju väli, kuigi igapäevaselt paistab käituvat sellisena.

(26-05-2011, 13:07 )Ilo Kirjutas:
(26-05-2011, 12:26 )Jõhvikas Kirjutas: Fakt on see
Fakt saab olla väide, mis on tõestatud. Senikaua kui keegi uiversumis kõiki tähti ära ei kustuta ja küünalt põlema ei pane, me ei tea.
Aga mul tekkis hoopis selline küsimus. Kuna kõik universumis on enamvähem tasakaalus, siis teoorias peaks olema tähe asemel ka midagi, mis "põleb" külmalt. Selline suur kamakas "jääd" (parema sõna leidmiseni), mis valguse ja soojuse asemel saadab välja külma ja imeb valgust (miskitmoodi)
Teaduslikult tõestatud fakt on tihti jälle selline konseptsioon, mis ei võrdu tõega. Nö hetke parim või sobilikum teooria.

Vasta
#10
Ma ei oska siin teemas miskit muud öelda kui "Oh jummel..."
Vasta
#11
(26-05-2011, 14:52 )Thorondor Kirjutas: Teaduslikult tõestatud fakt on tihti jälle selline konseptsioon, mis ei võrdu tõega. Nö hetke parim või sobilikum teooria.

Kas siis teaduslikult tõestatud fakti ei saagi enam teist korda tõestada? Arvasin siiani, et teaduslikult tõestatud faktideks loetakse fakte mille tõestust on alati võimalik korrata? Või kuidas?

Vasta
#12
(26-05-2011, 16:15 )Leena Kirjutas:
(26-05-2011, 14:52 )Thorondor Kirjutas: Teaduslikult tõestatud fakt on tihti jälle selline konseptsioon, mis ei võrdu tõega. Nö hetke parim või sobilikum teooria.

Kas siis teaduslikult tõestatud fakti ei saagi enam teist korda tõestada? Arvasin siiani, et teaduslikult tõestatud faktideks loetakse fakte mille tõestust on alati võimalik korrata? Või kuidas?
Siin on väike vastuolu küll, mudelid ja faktid pole üks ja sama.
Vasta
#13
Fakt= tõsi. Tõestamist vajavad versioonid. Fakti kordamine on ikkagi fakt. Tõestatud versioon= fakt.
Vasta
#14
Fakt= tõsi. Tõestamist vajavad versioonid. Fakti kordamine on ikkagi fakt. Tõestatud versioon= fakt.
Vasta
#15
"Kui ruum on tühi"....hmmm. kui on ruum, peab miski sees olema....muidu ruumi ei teki...

Vasta
#16
(26-05-2011, 17:13 )euroruubel Kirjutas: "Kui ruum on tühi"....hmmm. kui on ruum, peab miski sees olema....muidu ruumi ei teki...

Sinu jutust pool on õige:
kui ei ole ühtki hullu, siis pole ka hullumaja,
kui pole kilukarpi, kas siis pole kilu kah?On ju.
Vasta
#17
Vaakumist ei piisa? Nt mis on siis nö tühjas avakosmoses päikesetuule osakeste ja valguskiirte vahel. Lõpuks võime jõuda sinna, et ruumi polegi, aga valguskiir sellegi poolest paistab, kuna ükskõik kuhu see jõuab, sinna tekib ruum.

Fakt=tõsi. Ei ole nõus või tegeldakse väärkasutusega.
Nt isegi kui sa vahetult midagi kontrollida saad, siis jääb määratlematu tõenäosus (vähemalt 0,00000001%) võimalus, et sul on luulud. Kui sellest piisab, siis on juba tõe mõõdupuuks statistika ja tulemuseks "On tõenäoline, et on fakt" või "kokkuleppeline tõde". Enamasti ei saa isegi kontrollida, vaid ainult teame, et räägitakse, et on tõsi ja usume ning enamasti on meil õigus. Aga kust piir tõmmata, ei saa keegi öelda. Üldiselt saab arutluses ilma sõnadeta tõde ja fakt hakkama.
Vasta
#18
Kus on lõpp ja kus on algus
kust küll algab, kuhu lõppeb tikuvalgus?
Kolmest mõõtmest koosneb ruum
see on kogu värgi tuum.
Ruumitus tühjuses on võimalik,et teatud x. ajal on see tikuvalgus sinu selja taga!
Vasta
#19
(26-05-2011, 17:47 )Thorondor Kirjutas: Vaakumist ei piisa? Nt mis on siis nö tühjas avakosmoses päikesetuule osakeste ja valguskiirte vahel. Lõpuks võime jõuda sinna, et ruumi polegi, aga valguskiir sellegi poolest paistab, kuna ükskõik kuhu see jõuab, sinna tekib ruum.

Fakt=tõsi. Ei ole nõus või tegeldakse väärkasutusega.
Nt isegi kui sa vahetult midagi kontrollida saad, siis jääb määratlematu tõenäosus (vähemalt 0,00000001%) võimalus, et sul on luulud. Kui sellest piisab, siis on juba tõe mõõdupuuks statistika ja tulemuseks "On tõenäoline, et on fakt" või "kokkuleppeline tõde". Enamasti ei saa isegi kontrollida, vaid ainult teame, et räägitakse, et on tõsi ja usume ning enamasti on meil õigus. Aga kust piir tõmmata, ei saa keegi öelda. Üldiselt saab arutluses ilma sõnadeta tõde ja fakt hakkama.

Kuidas Te austatud Thorondor (austatud ei ole fakt vaid lihtsalt viisakusvorm) need komakohad välja rehkendasite? Kas tuginedes faktidele või keegi ütles ette? Kui tuginedes faktidele siis peaks see rehkenduskäik olema olemas ja korratav. Kas oleks kuritegu paluda selle rehkenduse rehkenduskäiku? Veel, kui suure tõenäosusega võite ise olla luulude küüsis? Ei pea olema protsentides vaid piisab kahepalli hinnangust kus üks pall võrdub väikse ja kaks palli suure tõenäosusega.
Vasta
#20
Kui ilmaruumist kaotada kõik asjad, siis peaks vist kaotama ka tumeda aine ja tumeda energia? Sel juhul oleks küsimus - mis kannaks siis neid valgusosakesi edasi?
Vasta
#21
M V austatud Insener Tünn. Palun, vaadakem asja nüüd niimodi nagu meil koolis võimalik õppida on.
Kui sa tõmbad põlema tiku, hajub see valgus peaaegu igas võimalikus suunas, tegu pole just laseriga.
Teisisõnu, probleemiks pole mitte interferents, mida, sinu jutu järgi järeldades, sa arvad selleks olevat, vaid probleemiks on valgusfootonite hajumine ruumis.
Footon, üksikindiviidina, tõepoolest lõpmatus ruumis ei sumbu ega hääbu, samas üksikut footonit su silm ei registreeri ka. Valgus levib igas võimalikus suunas ilma kordagi peegeldumata ning nagu eespool öeldud, footonite voo tihedus muutub ühel hetkel (kindlasti juba enne universumi teist serva, kus istub pika habemega vaatleja) piisavalt hõredaks, et tõenäosus saada pihta mõne sealt tuleneva footoniga, on vähem tõenäoline kui võita Viking Lotto Jackpot.

Kui võtta maailma täiesti tühja ruumina, siis tekivad teised teoreetilised probleemid (nt. aja kulgevus, dimensionaalne püsivus), mis takistaksid sel valgusel üldse miskit tegemast.

Loomulikult, kui väga tahta, siis õigustuseks võib küll rääkida põlema pandava tiku suurusest, universumi olemusest ilma millegita(tiku põlema panek=suur pauk? Kuid sel juhul, universumi paisumise kiirus on ikka suurem kui valguse kiirus. Lisaks, peaks olema meil tegu universumi äärtega. Kui sa ise selle lood, nullist, pole sel äärt, järelikult katse ei kehti).

Nüüd palu Jõhvika käest ilusti vabandust ja lõpetame selle teema.
Vasta
#22
(26-05-2011, 14:52 )Thorondor Kirjutas: See kas silm või aju registreerib, on ise küsimus. Aparaadiga saaks registeerida.
Ma pakun, et tuleb olla õiges kohas, kus footon silma lendaks. Piisava distantsi korral tekib hajumise tõttu tühimikud. Valgus ei ole ju väli, kuigi igapäevaselt paistab käituvat sellisena.

Teaduslikult tõestatud fakt on tihti jälle selline konseptsioon, mis ei võrdu tõega. Nö hetke parim või sobilikum teooria.

Tundub hetkel kõige parem või sobilikum teooria Smile
Vasta
#23
(26-05-2011, 19:56 )Metafor Kirjutas: M V austatud Insener Tünn. Palun, vaadakem asja nüüd niimodi nagu meil koolis võimalik õppida on.
Kui sa tõmbad põlema tiku, hajub see valgus peaaegu igas võimalikus suunas, tegu pole just laseriga.
Teisisõnu, probleemiks pole mitte interferents, mida, sinu jutu järgi järeldades, sa arvad selleks olevat, vaid probleemiks on valgusfootonite hajumine ruumis.
Footon, üksikindiviidina, tõepoolest lõpmatus ruumis ei sumbu ega hääbu, samas üksikut footonit su silm ei registreeri ka. Valgus levib igas võimalikus suunas ilma kordagi peegeldumata ning nagu eespool öeldud, footonite voo tihedus muutub ühel hetkel (kindlasti juba enne universumi teist serva, kus istub pika habemega vaatleja) piisavalt hõredaks, et tõenäosus saada pihta mõne sealt tuleneva footoniga, on vähem tõenäoline kui võita Viking Lotto Jackpot.

Kui võtta maailma täiesti tühja ruumina, siis tekivad teised teoreetilised probleemid (nt. aja kulgevus, dimensionaalne püsivus), mis takistaksid sel valgusel üldse miskit tegemast.

Loomulikult, kui väga tahta, siis õigustuseks võib küll rääkida põlema pandava tiku suurusest, universumi olemusest ilma millegita(tiku põlema panek=suur pauk? Kuid sel juhul, universumi paisumise kiirus on ikka suurem kui valguse kiirus. Lisaks, peaks olema meil tegu universumi äärtega. Kui sa ise selle lood, nullist, pole sel äärt, järelikult katse ei kehti).

Nüüd palu Jõhvika käest ilusti vabandust ja lõpetame selle teema.

Et sina oled järgmine?Laugh
TÜHI ! "ruum" ei sisalda seda laiali paiskavat jõudu...vaatan
kas ma homme viitsin sind koolitada...

Vasta
#24
Tühhi ruum ei sisalda ka edasikandvaid jõude, seega millest lähtuvalt need valgusosakesed siis peaksid liikuma hakkama?
Vasta
#25
Ons meil siis tegemist üldse "tühja" ruumiga?

Kas valgusel on kiirgumiseks vaja edasi kandjat?
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat