24-05-2011, 03:59
Tere !
Registreerusin siia kasutajaks, et küsida nüüd oma veidra kogemuse kohta. kuna ise asjatundjam ei ole, siis sooviks saada vastust. Ehk tundun tobe, aga ütlen kohe ära, et ei ole tegemist siin ka mingi lapse fantaasiaga, täitsa tavaline täiskasvanud inimene, kes käib igapäevaselt tööl ja elab oma rahulikku elu.
Lugu siis selline, et proovisime sõbraga nö vaime välja kutsuda. Sattusin siia foorumisse juhuslikult ja lugesin erinevaid teemasid, nii ka tekkis huvi. kunagi 16-17 aastasena sai seda ka tehtud, aga siis oli itsitamist rohkem kui kõike muud.
Tegu oli siis taldriku meetodiga, esiteks taldrik liikus(me ikka kordamööda usutlesime üksteist, et ega nüüd sina vastu ei läinud vms), ise me seda ei liigutanud, kuna näpud polnud õieti pealgi täiesti. Üleüldse liikus väga kehvasti, nagu tahtis liikuda, aga jõudu polnud vms.
Veider selle kogu loo juures oli see, et sõber keset nö seanssi vaatas käsi ja avastas, et sõrmus oli läinud, lihtsalt ei olnud enam. See ta sõrmes olnud juba päris pikka aega ja ei käi just niisama loperdades edasi-tagasi. See selleks, mõtlesime, et no äkki ikka kuidagi viisi kaotas ära vms. Kuna taldrik liikuda ei jõudnud, siis palusin, et kui keegi meiega viibib, et annaks sellest märku, peagi hakkasidki kõlama eemalt väga veidrad hääled, sõnul kirjeldamatud, pole varem kuulnudki ja selle juurde ka veidrat kolkimist, päris kõhedaks ja vait võttsi küll see, olime tükk aega vaikuses, et kuulata ja mõelda, mis see küll olla võiks. Terve selle aja oli nii palju kahtlast ja ehmatamisi, et lõpuks otsustasime selle nö laua ära põletada. Mõeldud tehtud, veider selle juures oli see, et laud see plakat( paberist) põles kenasti ära, aga üks nurk jäi lihtsalt põlema ja põles ikka päris tükk aega, ma ei tea mis seal enam põleda oli, aga lihtsalt see pool, kus oli kirjutatud "JAH", põles ja aina põles, paber oli täielik tuhk, mitte kui midagi polnud enam mida põleda, aga siiski selline kolmnurk konkreetselt põles, kuigi ülejäänud paber oli põlenud ja leegid olid täiesti erkpunased(mitte kollakas oranžika kumaga vaid konkreetselt kollase ja erepunasega), mõtlesime, et nii kaua kui meie elanud oleme ja grille ning jaanipäevasid maha pidanud, pole veel sellised leeke näinud. Leegid põlesid tõelise elujõuga, neil polnud kavatsuski ära hääbuda, hoolimatta et millelgi polnud enam põleda. Ütlesin, et mina ennem siit ära ei liigu, kuni näen, et see ise ära kustub, aga kuhu sellega, olime tükk aega seisnud ja vaadanud aga sellel põleval kolmnurgal polnud kavatsust ka ära kustuda ning kustutasime ise ära.
Vaime meil ära saata ei õnnestunud.
Registreerusin siia kasutajaks, et küsida nüüd oma veidra kogemuse kohta. kuna ise asjatundjam ei ole, siis sooviks saada vastust. Ehk tundun tobe, aga ütlen kohe ära, et ei ole tegemist siin ka mingi lapse fantaasiaga, täitsa tavaline täiskasvanud inimene, kes käib igapäevaselt tööl ja elab oma rahulikku elu.
Lugu siis selline, et proovisime sõbraga nö vaime välja kutsuda. Sattusin siia foorumisse juhuslikult ja lugesin erinevaid teemasid, nii ka tekkis huvi. kunagi 16-17 aastasena sai seda ka tehtud, aga siis oli itsitamist rohkem kui kõike muud.
Tegu oli siis taldriku meetodiga, esiteks taldrik liikus(me ikka kordamööda usutlesime üksteist, et ega nüüd sina vastu ei läinud vms), ise me seda ei liigutanud, kuna näpud polnud õieti pealgi täiesti. Üleüldse liikus väga kehvasti, nagu tahtis liikuda, aga jõudu polnud vms.
Veider selle kogu loo juures oli see, et sõber keset nö seanssi vaatas käsi ja avastas, et sõrmus oli läinud, lihtsalt ei olnud enam. See ta sõrmes olnud juba päris pikka aega ja ei käi just niisama loperdades edasi-tagasi. See selleks, mõtlesime, et no äkki ikka kuidagi viisi kaotas ära vms. Kuna taldrik liikuda ei jõudnud, siis palusin, et kui keegi meiega viibib, et annaks sellest märku, peagi hakkasidki kõlama eemalt väga veidrad hääled, sõnul kirjeldamatud, pole varem kuulnudki ja selle juurde ka veidrat kolkimist, päris kõhedaks ja vait võttsi küll see, olime tükk aega vaikuses, et kuulata ja mõelda, mis see küll olla võiks. Terve selle aja oli nii palju kahtlast ja ehmatamisi, et lõpuks otsustasime selle nö laua ära põletada. Mõeldud tehtud, veider selle juures oli see, et laud see plakat( paberist) põles kenasti ära, aga üks nurk jäi lihtsalt põlema ja põles ikka päris tükk aega, ma ei tea mis seal enam põleda oli, aga lihtsalt see pool, kus oli kirjutatud "JAH", põles ja aina põles, paber oli täielik tuhk, mitte kui midagi polnud enam mida põleda, aga siiski selline kolmnurk konkreetselt põles, kuigi ülejäänud paber oli põlenud ja leegid olid täiesti erkpunased(mitte kollakas oranžika kumaga vaid konkreetselt kollase ja erepunasega), mõtlesime, et nii kaua kui meie elanud oleme ja grille ning jaanipäevasid maha pidanud, pole veel sellised leeke näinud. Leegid põlesid tõelise elujõuga, neil polnud kavatsuski ära hääbuda, hoolimatta et millelgi polnud enam põleda. Ütlesin, et mina ennem siit ära ei liigu, kuni näen, et see ise ära kustub, aga kuhu sellega, olime tükk aega seisnud ja vaadanud aga sellel põleval kolmnurgal polnud kavatsust ka ära kustuda ning kustutasime ise ära.
Vaime meil ära saata ei õnnestunud.