29-12-2011 08:55
RE: Palve
Oskaks vaid need, kes pehmete seinte vahele määratud, ka oma peas kostuvaid hääli kanalduseks pidada, oleks ka neil lõputu üksinduse asemel au ja hiilgus ning tuhanded vesisilmsed fännihordid.
Asenda vaid Napoleon Galaktilise Föderatsioon valguslaeva peakapten Gabrieliga ning oledki tehtud mees/naine. Kanaldus vist on siin see võtmesõna, seda kasutades avanevad uksed ja kõik, kes kuulavad, täidavad hiiglaslikku tühimikku oma hinges. Aga noh, sellisel sõltuvusesuhtel on juba tegemist olukorraga, kus röövitu otsib lohutust röövijalt, kuna röövija jätab enese osa maha ja sarnane tõmbab ikka sarnast. Seestunud inimene arvab ju alati, et just seestunud osa ongi tema pärisosa. Ma isegi ei oska mõelda, mida säärase lähedased või lapsed tunnevad.
Hiljuti oli mul tegemist ühe nö. ingliusku inimesega, kes enese arust oli jube vaimne tegelane. Mina, võõras arvutiparandaja, kuulsin kolme tunni jooksul pidevalt jutte mediteerimise vajalikkusest, sellest kui armsad ja head kõik inimesed on ning kuidas inimene oma tegeliku mina leidmisel peab selle leiu pitseerima nimemuutusega. Konkreetne isik seda ka teinud oli.
Ent olgu muuga kuidas on, inimene, kes arvab, et temast õhkab seda va kõigi poolt tagaotsitavat armastust, kes elab omasõnutsi läbi lillede ja inglite abil, on tegelikkuses üsna eemaletõukav nähtus. Säärasel pilvedel hõljuval ollusel puudub isiksus, ta on vaid tühi kest, seestunud hing või siis äärmisel juhul vaid kanal mõne teise vaimolendi jaoks.
Kõrgeim äratundmine on teada saamine, et tegelikkuses olid pidevalt selle kõrgeima äratundmise sees.
Iga hetk ja iga kogemus, mis sa saavutad on ideaalne, täiuslik, kordumatu
|