Mõttejõuga ravimine

On jah nii,no ei tule meelde...isegi olen sellega jännis.Inimlik!
Kui see nüüd kõigil meeles oleks...kurat raisk, seda maailma ei tunneks äragi

Selle sisendamise värgiga on ka nii, et päris nii ka ei ole et aga tänasest hakkame mõtlema positiivselt. Kui ikkagi negatiivsus peale surub, tuleb see enda seest ja vaja endalt küsida, et kus ja mis. Positiivsus tuleb läbi negatiivse vabastamise. Muud lahendused nagu keemia ja "kosmoseenergia kanaldamised sinusse" lähevad (enese)pettuse valdkonda.

Kui te laupäeva hommikul külmkapi ukse avate,
et sealt vitsutamist võtta ja siis avastate, et polegi
midagist sealt vitsutada - lausute: kuradi külmkapp

Isegi sellest pidavat piisama..

(07-05-2011 16:27 )Mazer Kirjutas:  Aga äkki tead mõnda raamatut?

Kõige enam teaduslikele alustele tuginev raamat mis puudutab mõtteravi mehhanismi kui sellist on minu arvates Bruce Lipton'i raamat "Uskumused ja Bioloogia".
Raamatus on arutusel teemad kvantfüüsikast ja bioloogiast, ning põhiline mida autor üritab tõestada on see, et DNA ei kontrolli meie rakkusid vaid hoopis DNAd kont­­rollivad väljastpoolt rakku saabuvad signaa­lid, meie endi alateadlikute positiivsete ja negatiivsete mõtete näol.

---

(07-05-2011 16:33 )insener Tünn Kirjutas:  Ära usu raamatut,selle on kirjutanud sinu viinauimas ülepõllu naabrimees...sama hästi võiksid sina selle raamatu kirjutada...
mingit vahet pole,kasuta ainult oma pead,mõtle sellega ja pane
mõtted paberile.
Ja ongi raamat valmis,teistel kah hea lugeda ja snitti võtta.

Selle "loogika" kohaselt võiks siis elukutseline santehnik günekoloog ka olla ilma günekoloogiks õppimata - sama värk ju, sobrad kuskil raskesti ligipääsevates aukudes mõnikord

---

(07-05-2011 17:29 )euroruubel Kirjutas:  Selle sisendamise värgiga on ka nii, et päris nii ka ei ole et aga tänasest hakkame mõtlema positiivselt. Kui ikkagi negatiivsus peale surub, tuleb see enda seest ja vaja endalt küsida, et kus ja mis. Positiivsus tuleb läbi negatiivse vabastamise. Muud lahendused nagu keemia ja "kosmoseenergia kanaldamised sinusse" lähevad (enese)pettuse valdkonda.

Täiesti nõus selle väitega.
Üldiselt negatiivsed üleelamised tekivad minu arusaamist mööda sellest, kui endal on mingi ettekujutus elust mis ei vasta tegelikusele ja lange kokku tegeliku maailmaga. Kas siis rahulolematus, et keegi on selline nagu sa ei tahaks, et ta on ( peas on mingi ideaalne mõttemudel kellegist milline ta peaks olema) ning sa ei lepi sellega, et kõik inimesed on sellised nagu nad on (igal ühel probleemid ja eluõppetunnid) ja alatasa satud üleelamistesse selle tõttu, et mõni lähedane inimene on näiteks täielikult häiriv jne. Kokkuvõtlikult minuarvates negatiivsuse vabastamine algab igasuguste enda väärate suhtumiste ümberlükkamistest, millest saavad alguse kõik pikaajalised negatiivsed üleelamised.

On üks huvitav (keskendumis)harjutus,mida vahest proovin enda peal.Siin ei ole küll ravitsemisega tegemist aga saadud on see ühelt ravitsejalt.Harjutus siis selline.Lased näiteks kraanikausi(vannitäis on parem-rohkem aega)vett täis,võtad punni eest ja kui hakkab veekeeris tekkima,üritad seda mõttejõul vastupidiselt liikuma panna.Ja hea oleks esimene kord ilma harjutuseta vaadata kuidas vesi alla läheb,et oskaks pärast ennast hinnata.Ise olen saanud päris korralikke vastukeeriseid aga vahest jääb see keeris olematuks,sest üleminekul tuleb mingi pidur ette või jääb aega väheks.
Ma ei kahtlegi,et paljud siin juba teavad seda aga mõnele võib see veel uus olla.Head katsetamist.

Mõttejõuga ravimine.

Mõttejõud on üsna võimas, sest ta kannab endas inimese sisemist väge, millest meil tavaliselt pole eriti aimu.
Mõttega on võimalik end tervendada (kasutan siin sõna tervendama, sest ravima on veidi teist tähendust kandev sõna), muuta oma kehas toimuvaid protsesse nii paremuse kui halvemuse suunas. Kuid mitte ainult. Mõttejõuga on võimalik ka muuta teise inimese seisundit.

Kuna ise olen üsna pikalt elanud rahva keskel, kelle jaoks mõttejõu arendamine ja kasutamine on igapäeva osa, siis nähes, kui kõrgele tasandile suudab inimene oma mõttejõuga jõuda võin väita, et ka kõige rängemaid haigusi saab mõttejõuga tervendada, sünkroniseerides nii enda kui teiste mõttejõu.

Mis puutub tervendamisse, siis tagajärgede tervendamine on oluliselt keerukam protsesse, kui nende põhjuste muutmine. Enda tervendamiseks peaks kõigepealt teada saama kus on meie tervisemure alguse saanud.
Enamalt jaolt on kõik meie tervisemures saanud alguse kunagi tehtud vigadest või meie mõtlemisest.
Viha ja vimm, kadedus ja kibestumus on meie tervise vaenlased. Ehk siis kõik meie negatiivsed mõtted muudavad meid haigeks. Kindlasti olete kuulnud kedagi ütlemist, et vihastasin end haigeks. Sellesse sõnakõlksu tasuks suhtuda väga tõsiselt.
Läänemaailma inimesele tundub vast ütlus, ela ja naera muretult ebanormaalne ning lapsik, kuid paraku just see on esimene samm oma parema tervisliku seisundi poole.

Mõttejõul tervendamine aga eeldab väga head enda kui terviku tundmist ja kooskõla. Kui me suudame jõuda tasemele, kus me teame täpselt, mida me vajame, küsides seda endalt, siis edasi läheb asi lihtsalt ja küsimusteta. Raamatutes kohtate väljendit, kehaga suhtlemine. Seda see ongi.
Kunagi küsisin ka mina, et kuidas sinna jõuda ja millest alustada. Vastuse sain lihtsa. Leia piisavalt aega iseendale. Aeg, millal saad lülitada end välja kõrvalisest mürast. Keskendu iseendale ja suuna mõtted sisse poole.
Nii samm sammult liikudes jõuame me lihtsate tõdedeni.

Mina liigitaks mõtte jõul tervendamise alla ka selle, kui me teeme seda teistega, mitte endaga. Skemaatiliselt toimub see sama moodi nagu näiteks loits või needus. Mis on täpselt samasugused mõttejõuga mõjutamised.

Mis puutub allergiasse, siis mis on allergia? Keha annab märku, et talle pakutakse midagi, mida tal kas on liiga palju või mis võib talle lausa mürgine olla. Mõttejõuga on võimalik kõrvaldada see rektsioon kui nähtus, kuid on võimalik ka selgusele jõuda miks keha ei taha seda, mida talle pakud. Kas ta pole valmis veel teatud ainete vastuvõtmiseks (lastel esineb seda üsna tihti, et nad lihtsalt pole valmis veel sellist toitu vastu võtma), või on kusagil mõni nõrgem organ, mis vajaks veidi turgutamist, või toodab keha mõnda ainet, mis antud toote koostises oleva osa manustamisega tekitab ägedaid reaktsioone.
Üks hea näide on see, et me kõik vajame c-vitamiini. Samas C-vitamiini ületarbimisest tekib kergelt allergiline reaktsioon. On inimesi, kes ei omasta näiteks rauda ja raua preparaate manustades tekib allergiline reaktsioon. Jne, jne.

Ütleme nii, et kõige parem, mida me teha suudame on see, et õpime nn „vigadega“ elama. Mis iseenesest tähendab oma keha tundma õppimist ja temaga rahu ning sõpruse loomist. Järgmise sammuna saame hakata proovima temaga suhtlemist ja siis üsna pea ütleb ta meile ise mis ta vajab, et asjad korras oleks.

(14-07-2012 09:44 )Ken Kirjutas:  On üks huvitav (keskendumis)harjutus,mida vahest proovin enda peal.Siin ei ole küll ravitsemisega tegemist aga saadud on see ühelt ravitsejalt.Harjutus siis selline.Lased näiteks kraanikausi(vannitäis on parem-rohkem aega)vett täis,võtad punni eest ja kui hakkab veekeeris tekkima,üritad seda mõttejõul vastupidiselt liikuma panna.Ja hea oleks esimene kord ilma harjutuseta vaadata kuidas vesi alla läheb,et oskaks pärast ennast hinnata.Ise olen saanud päris korralikke vastukeeriseid aga vahest jääb see keeris olematuks,sest üleminekul tuleb mingi pidur ette või jääb aega väheks.
Ma ei kahtlegi,et paljud siin juba teavad seda aga mõnele võib see veel uus olla.Head katsetamist.

Kas tegemist ei või olla optilise illusiooniga?
Sarnane effekt nagu siin: http://www.maniacworld.com/Spinning-Silh...usion.html
Algul pöörleb päripäeva ja kui piisavalt keskenduda hakkab ka vastupäeva pöörlema..
Kui sinu veekeeris aga siiski mõttemõjutusest on saad ehk video teha sellest?

Minu kogemus sel alal on see, et mõttejõuga on palju lihtsam ennast "haigeks mõelda", kui "terveks mõelda". Tavaolukorras ollakse selle ajani terve, kuni arsti juurde jõuad ja ta sulle diagnoosi kirjutab. Ajahetkeni, kuni arst sulle diagnoosi paneb, oled terve. Peale arsti poolt pandud diagnoosi oled aga haige ja hakkabki peas vasardama mõte oma haigusest ja hädadest, mis sellega kaasnevad.
Omast kogemusest - Mulle lähedane inimene põdes vähki ja pooleteise kuu jooksul opereeriti kolmel korral. Kasvaja oli oma arengus juba viimases staadiumis ning inimese siit ilmast minekuks oli kas päevade või mõne nädala küsimus. Inimene oli kuu aega intentsiivis ja oma mõtetega absoluutselt apaatne. Midagi teada ei tahtnud, lugemine ei huvitanud jne. Oli suur tegu, et panna inimene uuesti huvituma maailma asjadest ning tagatipuks ärgitama teda tegelema asjadega, mis talle tõesti huvi pakuvad. Teisisõnu panna inimene elama enda jaoks ja et ta tunneks rõõmu hetkest ja päevast, mis parajasti käsil on. Tulemus - 5 aastat on esimesest opist möödas ja kasvaja on kadunud.
Teine näide, mis räägitud mu naabrimehe poolt - Külas oli üks paras viinanina mees, kellele ka diagnoositi pahaloomuline kasvaja. Mees mõtles asjade üle järele ja otsustas elada enda jaoks... ja pani tina edasi! Mees elas aastaid, kuigi arstid talle palju ei lubanud. Lõpuks kui mees oli juba teel teise ilma, siis enne kirstu ja viimse teekonna tseremooniat tehti ka arstide poolt lahang, et ikka ilusti surma põhjus kirja panna ja ... Üllatus! Mees oli ta sees pesitseva vähi sõna otseses mõttes vist surnuks joonud!
Eks enamuses on inimestel kallal siiski haiguseid, mida peale moodsa arstiabi ei ravi ka mõttejõul. Kuid palju on näiteid, kus arstide poolt mitte midagi ja mitte kaua lubatu järel on inimene löönud meditsiini prognooside kõrvale suisa rekordeid.

Miks tekkis platseeboefekt?

Miks pealtnäha kasutud ained tervist parandavad? Bristoli ülikooli uurijad lõid platseebo selgitamiseks matemaatilise mudeli.
Platseeboefekti puhul leevendab ilma ravitoimeta aine – kas või suhkrust vormitud tablett – haigusnähte, sest inimene usub sellesse.
Miks on tervenemiseks vaja suhkrut süüa, kui oleks võimalik ka niisama paraneda?

Loe edasi...

Mõttejõuga ravimine on täitsa reaalne asi ja sellega saab tegelikult igaüks hakkama. Sõltub ainult sellest kui tugev on kellelgi energia varu ja tugevus. Ise olen enda peal seda rakendanud ja tulemus 100%.... Samuti ka teisi aidanud.Nii et kes sellest huvitatud on tõstke oma energiataset ja te saate sellise tulemuse mida soovite. Head proovimist.

Haiguste seostamine mõtlemisega, sellisel kujul nagu Viilmaa seda kirjeldab, on alguse saanud juba tiisikuse“ kuldaegadel“, 1700ndatel ja hiljem. Siis ei tuntud veel pisikuid, mis oleksid haigestumise „süü“ haige inimese õlgadelt justnagu maha veeretanud. Tänapäeval on haigustes „süüdi“ pisikud, ja kui pisikuid ning muid konkreetseid ravile alluvaid põhjuseid teadaolevalt haiguse taga ei ole (vähk, sclerosis multiplex jpm), siis hakatakse jälle mõtlema, et äkki on „viga“ minus endas.

Seda seisukohta on inimesed maha materdanud, selle peale vihastanud ja olnud õnnetud. Kõike seda õigustatult. Õigustatult siis, kui mõtlemisest lähtuvaid haigestumise põhjuseid peetakse primaarseteks ja jäetakse selle tõttu ära toimiv ravi väliste põhjuste suhtes. Õigustatult siis, kui inimene tunneb end süüdi „vales“ mõtlemises, ja ei oska end „süüst“ muud moodi vabastada, kui mõtlemise ja haiguse vahelise seose täieliku eitamisega.

Kuid põhjendamatu on sellise seose täielik eitamine siis, kui inimene on piisavalt täiskasvanu, et võtta oma elu eest vastutus, nii sisemiselt kui välimiselt. See EI tähenda süü omaksvõtmist. See tähendab killukese enda vabaduse tunnistamist. Või … tunnistamist endale, et ma ei suuda seista vastamisi irratsionaalse juhusega (haiguse näol), vaid mul on kergem taluda tõdemust, et eks mu enda maailmapilt ole kah pisut vildakas ja „haige“.

Viilmaa heitis selle kõik otse inimestele „näkku“, ja kes olid harjunud nägema põhjuseid erinevate süüdiolemiste vormis välises maailmas, olid üdini solvunud ja vihased. Nende pärast pole vaja muretseda, nemad saadavad kõik teooriad pikalt, mis neile ei meeldi. Kuid „mõtteraviga“ kahjustada võivad end need inimesed, kes kipuvad ennast niigi kõiges süüdistama.

Mul on veidi ebameeldiv kasutada väljendit "vastutuse võtmine", sest seda on liiga palju ja liiga kergekäeliselt kasutatud. Fatalismist loobumine.

Usk oma võimetesse ja eelkõige tahe ,sinu olemus dikteerib selle .Mõte on tegu ja sellel on energia .Lase energial läbivaimse tasandi hävitada see must energia ,mis sind rõhub ja sa näed et see toimib.