Kurbus unenäos

Püüan selle võimalikult selgelt siia kirja panna.. Eelneval ööl nägin unenägu, selle algus ja lõpp on üsna segased kuid fragment sellest on niivõrd selge, kui silmad kinni panen võin kõike meelde tuletada.
Annan natukene taustinfot.. põgenesin oma kaaslasega deemonite eest( nad kuidagi nagu võitlesid omavahel), kogu tegevus toimus minu kodu lähedal kus on vana kuivenduskraav mida ümbritseb võsa. Põgenemine oli vaevaline, hüppasime üle kraavi ning iga sammuga takistas meid aina enam ja enam kõrge rohi. Nüüd järele mõeldes ma tundsin end hästi vanana kui põgenesin, iga meetriga aina rohkem. Nüüd algab mind väga häiriv osa. Jõudsime alleele.. mis polnud puudest, vaid inimestest.. kogu ümbrus muutus korraga hämaramaks, kuid eemal nägin oma kodu ning ümbritevat maastikku eredates värvides, alleel oli kõik aga lausa udune ja pruunika värviga. Inimesed olid asetatud umbes nagu puud, vastastikku, nad polnud elus.. aga mitte ka surnud, mingis unelevas seisundis kuid nagu kadunud hinged.. eluta, ängistavad.., neid hoidis üleval miski, olid need puude oksad või nöör, ma ei oska öelda. Astusime edasi ning möödusin ühest noormehest, kuid teda hoidis üleval poomisnöör kaela ümber.. Küsisin kaaslaselt, et miks ma ei näe vanu inimesi ning ta vastas, et aga näed küll ning sel hetkel silmasin kaugemal punast autot, kus ees istusid samuti unelevad-surnud, ema-isa ja taga inimene, aga tema oli elus.. ta anus väljasaamist ning mu kaaspõgeneja ütles, et vanemad tegid enesetapu aga laps jäi tagaistmel ellu ning nüüd ta on vananenud, kuid siiski osa sellest hämarusest- teispoolsusalleest. Möödusime autost ning hakkasime edasi sumpama kõrges rohus. Alleel meid ei takistanud miski, seal polnud liikumsiega raskust ainuke asi mis oli seal oli pidev õõtsumine, kas nagu puud tuule käes või heljumine, või nagu pidevalt kulgev merelaine. Nii ängistav uni, tunnen seda oma kuklas kui meenutan, ning vaikus.. kõrvulukustav vaikus oli seal samuti.
Edasist und ma ei mäleta kuid ma pole kaua aega midagi nii eredat unes näinud. pean veel mainima, et ma ei kartnud neid inimesi ega seda kohta, teadsin, et ma möödun sellest aga see kurbus mis nendega kaasas käis...
Millega seda seostada? Ma ei oska ette kujutada infot või päevasündmust mis oleks sellise unenäo minuni toonud.
Mõtisklesin ning leidsin omamoodi samasust surmajõega, vahepealse etapiga enne teispoolsust.. kuid kui sealt eemaldusin ma olin veel elus, ikka põgenesin.
Öelge palun oma arvamus. Ma tean, et ma unustan selle une ära varsti kuna igapäeva mõtisklused võtavad võimu, kuid see tunne on veel praegugi minu sees, ängistus..

Suurem kogus raha on tulemas,isiklikud suhted paranevad...ainult head uudised.

Nii creepy uni ja nii selgepiiriline tähendus??

Jah,infoga kaasneb alati meeletu müra.

Kuid milles väljendus siis see?? Et tuleb raha ja isiklikud suthted paranevad.. sest tegelikult ma olen väga üllatunud. Käisin ennustaja juures ja tal tuli üldjoontes midagi sarnast. Kas see siis peegeldus nii unenäos? kui, siis polegi selliseis seoseid kunagi osanud arvata.

Tead,ei viitsi pikalt klahve nokkida,laiskuse värk.
Aga kui klapib ennustaja jutuga siis võid rahulik olla.
2:0 heade sündmuste kasuks.

Hüva Aga eks kuidagi alateadvus serveerib need asjad väheke häirivamalt, kui vaja Praegusel juhul kindlasti 2:0, Suur tänu, et viitsisid klahve nokkida

Veel üks arvamus lisaks.

Kurbus unenäos tähendab ka klassikalise seletuse järgi just pigem rõõmu päriselus. Ma tõmbaks seosed niiviisi, et kuna Sa ilmselt päriselus ei anna endale eriti võimalust surma ja sellistel "tõsistel ja kurbadel" teemadel pikemalt peatuda, siis need tunded leidsid praegu sellise väljundi unenäo kaudu. Võibolla on see tõesti eelteade mingist pöördest elus, mida sa võibolla alateadlikult tajud, muutustel ja pööretel elus on olemas mingi kaudne seos surmaga (mis ongi üks suur pööre elus).

Kuid teise aspektina kuklas tuntav tunne ja kõrvulukustav vaikus võiks viidata veel millelegi ... väga vaieldav ja "maitseasi" kuidas seda kirjeldada, aga vb mingi olend üritas su teadvusest endale "osa saada". Iseendast pole ka see midagi imelikku ja õnnetut, selline tavaline energiaringlus pigem, et kus on sinna tuleb "koore koorijaid".

Ja veelkord: üks arvamus ainult, ei enamat.

Ma võin end üsna kindlalt filosoofiliseks inimeseks pidada, arutlen väga palju sügavate teemade üle, kuid tunnistan, et surm on minu jaoks üsna valus teema. Mul pole küll sellega kokkupuudet, kuid igapäevaelus on see minu mõtetest välja tõrjutud.. ning kui see ilmneb, ma surun selle alla. Eks see mingi hirm ole. Seda tunnet kuklas ma tunnen praegu, mõeldes selle une peale. Ma üldse seostan emotsioone väga kehaliste elamustega, tunded avalduvad erinevalt. kas rõhumine kuklas, õlgadel vms. Olendiga energiaringe võib küll võimalik olla, aga ehk mitte sel juhul, kuigi kui vaikust arvesse võtta.. siis võimalik. Aitäh Marina, iga arvamus annab väärtust asjale juurde.

Esiteks - palju õnne, sest suutsid endas esile kutsuda tajunihke
Teiseks - ära usalda kohe esimesi vastuseid, mis sulle pakutakse, kõik uned ei pea alati olema endelise tähendusega

Seda enam, et tegelikult ei olnud sel juhtumil tegemist unega, vaid hoopis pigem tajurännakuga, tajunihkega. Iga inimese emotsioonkehas on kanalid, mille kaudu ühendume välisilmaga ja läbi mille saame nende kohta infot. Neid kanalite otspunkte, ehk tajupunkte on võimalik kas siis tahtlikult või tahtmata muuta, seda nimetataksegi tajunihkeks. Kontrollitud tajunihe on samaanirännak. Kui suudaksid sarnase vägitükiga saada ka teadlikult ja ärkvelolles hakkama, võiksid uurida veidi lähemalt šamanismi.

See koht, kuhu sattusid, on vaid üks paljudest maailmakihtidest meie maailma sees ja meie ümber. See, millisena konkreetne kiht välja paistab, sõltub suuresti tajuja enese võimetest, sest just tema on see, kes toda maailmapilti "näeb" ja tema aju seda tõlgendab.

Kuna kõik erinevad märksõnad sinu jutustuses on seotud vananemise ja surmaga, siis eeldan, et tegemist on manalaga. Ja et tegemist pole mitte sinu isikliku manala, vaid planeedi omaga. Manala on lahkunud hingede ajutine peatuspaik enne toonelasse siirdumist. Puhastustuli, nii otseses kui kaudses mõttes.

Konkreetne rännak polnud seotud sinuga, seega sul endal ei tule miskit karta, pigem üritati sulle edasi anda mingit sõnumit "sealtpoolt" või siis sind ette valmistada kellegi peatse lahkumise tarbeks. Iga rännaku sümboolika on erinev ja ilma sinu enese "tagasiminekuta" sellesse maailma ei ole võimalik mitte kellelgi täpselt öelda, mida see räännak sulle andma pidi. Vaid sina ise suudad neid sümboleid lahti mõtestada ning tollesse hetke ja tollesse maailma tagasi minna. Ja kohe päris kindlasti oli see oluline, seega püüa ikka seda pilti meeles pidada, alusta kasvõi lihtsatest visualiseerimisharjutustest, fokusseeri oma meel tolle maailma sagedusele ja märka detaile, sest üldine pilt on see, mis meelde jääb, ent detailid on need, mis loovad nägemuse sisu.

Aga kuidas sa Celtic tead, et see ei olnud lihtsalt uni? Ma proovisin teadlikult sinna tagasi minna, aga see pole päris see.. ma nimelt ei ole eriline visualiseerija, eks ma pole harjutanud ka. See oli esimest korda kui midagi sarnast kogesin, teadlikult sinna minna oleks minu jaoks hirmutav.. ma ausalt ütlen. Aga selle vastu poleks midagi, seda unes uuesti kogeda.