Lollid küsivad, targad vastavad

Kraanivesi aa´b sisimuse rooste, soovitatav ravi- mõõdukates kogustes manustada rahvalikke laiatarbe-remontriistvarusid (üks pikimaid sõnu, mis tuleks tuua etaloniks meie foorumi postitajatele- kuidas tuleks kirjutada üldmõistelisi nimisõnu) näiteks va odravett, destilleerituna!

Olen kuulnud et mõned foobiad võivad pärineda eelmiste elude südmuste pärast. Nt inimene kes eelmises elus uppus kardab nüüd selles elus paaniliselt vette minna. Kas see sündmus on siis salvestunud kuidagi nii kõvasti hinge teadvusesse või vaimu?
Ning kas selline traagiline sündmus, siis ikkagi tekitas hingele nii suure hirmu või hingepiina, et ta seda ka hiljem teises elus tajub/tunneb kardab?
Kas uppumissurm on kogemus? Ja mida see kogemus annab üldse hingele või vaimule?
((Vaim kannab endas meie elude kogemusi, hing sünnib iga kord uuesti, et uuesti kõike algusest kogeda.))) Kõike algusest kogeda??Mis mõte on pidevalt kõike uuesti ja uuesti kogeda..asi sab selgeks , aga ikka tuled ja koged muudkui uuesti?mismõttega

See on see sansaara ratas.
Tuleb leida sellest väljapääs!

http://et.wikipedia.org/wiki/Sansaara

Halb lapsevanem on päris suhteline mõiste. Kui vanem kohtleb last halvasti, on vägivaldne lapse suhtes nii sõna või teoga, siis on ta halb lapse suhtes nii praegu, kui ka tulevikus. Kui vanem hoiab ja hellitab last, täidab kõik tema soovid, siis on ta halb lapse tuleviku suhtes. Selline laps kasvab isekaks ja on orienteeritud rohkem asjadele, kui inimestele. Kui vanem on karm, aga õiglane siis lapsed meenutavad oma vanemaid alati tänu tundega. Õige asja eest, õigel ajal antud keretäis õpetab elama.


Kas see vanem kes selle halva tagab, saab omal nahal ka seda halba selle eest tunda(põhjus-tagajärg seadust)???Kuidas kohtles last?

Arvan, et mõned vanemad isegi saavad oma tehtud halba kogeda. Olen mõelnud palju lugude peale, kui lapsed oma vanematega jõhkralt ümberkäivad või hoopis tapavad. Kus on need põhjused, mis sunnivad lapsi sellistele tegudele?
Mis põhjusel peab laps hoolitsema isa eest, kes jättis ta emaga üksi siis, kui ta oli veel väike. Isa ilmub välja siis, kui ta on juba vana ja jõuetu ja teab mis viisil veel eluhammasrataste vahele jäänud. Ma olen su isa ja sa pead hoolitsema minu eest, Ei tea mis hea pärast peab laps seda tegema.
Mida peab tundma mees, kes on juba üle 45, aga elab ikka veel emaga koos, sest ema ei suuda oma pojukest lahti lasta ega tunnistada, et pojast on juba ammu saanud mees? Kas see ema ei karda, et ühel heal päeval võib pojal kannatus katkeda? Sellised emad suudavad oma pojad teismeeaks nii ära peedistada, et poegadel ei teki isegi arusaama meheks olemisest. Hea kui kriis tekib teismeeas ja poeg suudab end ema võimu alt vabaks võidelda, et ise edasi areneda. Aga, kui ei suuda? Emale ei tohi ju haiget teha.
Või mida öelda naisele, keda ema pidevalt peksis, kuni kooliminekuni ja hiljem lihtsalt mõnitas ja alandas, ka võõraste ees?
Ja siis ühel heal päeval küsib mõni isa või ema, aga tütreke-pojake, mille eest? Aga eks ikka sinu armastuse, hoole ja kasvatuse eest, emake-isake.Nii nagu sa ise õpetasid.

(08-12-2011 13:06 )Kelluke Kirjutas:  Olen kuulnud et mõned foobiad võivad pärineda eelmiste elude südmuste pärast. Nt inimene kes eelmises elus uppus kardab nüüd selles elus paaniliselt vette minna. Kas see sündmus on siis salvestunud kuidagi nii kõvasti hinge teadvusesse või vaimu?

Uppumissurma surnud inimesel ei ole mingit põhjust järgmises elus vett karta. Hingeosakesed seovad teadmisi läbi emotsioonide ning vägivaldne elust lahkumine on kohe päris kindlasti emotsionaalne sündmus. Inimestel on kombeks suure emotsionaalse pinge all loobuda vabatahtlikult oma hingeosadest, mis seda negatiivset emotsiooni enesesse seovad. Omamoodi kontroll-refleks või miks mitte nimetada ka enesekaitseks. Üks koht, kus sellised hingeosade loobumised avalduvad, on lapsepõlve traumad - pole lihtsamat viisi vägivalla või ebaõiglusega võitlemiseks, kui neid emotsioone sidunud hingeosade maha jätmine/eitamine/peitmine.

Sama juhtub vägivaldse surma puhul - hingeosad, mis seovad sündmuse emotsionaalse mälestuse, heidetakse antud ajahetke maha ning hing, kui ta sünnib uuena, ei oma konkreetsest emotsionaalsest sündmusest mitte mingit mõju. Ka mitte vaim, sest vaimul jäi läbimata antud õppetund, seega selles elus, või siis järgmises, või ülejärgmises elus upub ta uuesti. Senikaua, kuni vastavad hingeosad käes.

Šamaanid on läbi aegade aidanud inimestel nende olemasoleva elu jooksul kaotatud hingeosi, kui ka hingeosi eelnevatest eluõppetundidest, tagasi tuua. Olles omandanud mõne õpetunni oma eelnevast elust, mis tänu hinge kaotsiminekule on jäänud poolikuks (kordub senikaua, kuni saab tervikuks), ei pea hing sama ülesannet üha uuesti ja uuesti kordama. Ehk siis - ei pea selles elus uppumissurma uppuma. Ent kas meist üldse keegi teab, milliseid ja kui palju on erinevaid õppetunde, erinevaid nüansse nende juures ning erinevaid viise asjade mõistmiseks...

A sa mõtle selle peale...

Celtic sa vist kipud unustama, et me oleme inimesed ja keha loomulik reaksioon jääb miljoneid kordi surma saades alati samaks. Sellist asja ei ole olemas nagu vägivaldselt surma saades külmaks jäämine.
Ära päris teisemaailma ka ennast mõtle.

---

Aga küsiks seda et kuidas inimene üldse aru saab, et tal on hingeosakesed kadunud?

Ega tavaliselt niisama saagi. Hiljem, kui tagasi saanud, siis mõtleb, et kuidas ma enne küll aru ei saanud...

Kust sa tead, et keha loomulik reaktsioon jääb samaks? Äkki miljoniesimene kord on miskit teisiti? Näed enne koolemist liblikat ninaotsale laskumas...

Oskus on õppida neid emotsioone tol hetkel valdama, kontrollima. Või siis õppida eelnevast, et selleläbi juba ette asi selgeks saada. Nagu ütlesin - vähendab see sarnase sündmuse toimumist antud elus tunduvalt.

Sa ei saa asju võtta nii üheselt. Meie elu läbi elude ei kulge lineaarselt, et täna tegin jama ja homme saan selle eest tappa. Võib juhtuda, et tappa saad enne tegu ennast ja võib juhtuda, et saad ka iseenda käest tappa ning teed teo ka iseendale.

Kui sa üritad meie reaalsusest väljaspool asuvaid seaduseid või toimemehhanisme seletada läbi meie reaalsuses toimivate reeglite, siis oled ühel hetkel sama puntras ja eksiteel, kui kodanik Lahendused.

(11-12-2011 11:16 )Celtic Kirjutas:  Kui sa üritad meie reaalsusest väljaspool asuvaid seaduseid või toimemehhanisme seletada läbi meie reaalsuses toimivate reeglite, siis oled ühel hetkel sama puntras ja eksiteel, kui kodanik Lahendused.

Siinkohal Celticuga täitsa nõus: neid asju (ka eelmisi elusi) ei saa võtta maise loogikaga, nii võid sa end ainult haigeks mõelda.

(11-12-2011 11:16 )Celtic Kirjutas:  Sa ei saa asju võtta nii üheselt. Meie elu läbi elude ei kulge lineaarselt, et täna tegin jama ja homme saan selle eest tappa. Võib juhtuda, et tappa saad enne tegu ennast ja võib juhtuda, et saad ka iseenda käest tappa ning teed teo ka iseendale.

Selle peale tuli meelde kogumikus Lilled Algernonile ilmunud Robert A. Heinleini jutt By His Bootstraps (inglisekeelne pdf). Kui ma õigesti mäletan, siis oli seal ka see iseenda käest tappasaamine.

(11-12-2011 13:06 )Marina Kirjutas:  

(11-12-2011 11:16 )Celtic Kirjutas:  Kui sa üritad meie reaalsusest väljaspool asuvaid seaduseid või toimemehhanisme seletada läbi meie reaalsuses toimivate reeglite, siis oled ühel hetkel sama puntras ja eksiteel, kui kodanik Lahendused.

Siinkohal Celticuga täitsa nõus: neid asju (ka eelmisi elusi) ei saa võtta maise loogikaga, nii võid sa end ainult haigeks mõelda.

Sekundeerin - asi kisub siin ja selle koha pealt pigem purjus külamuttide
lobalaks kuskil naistepäeva kanti autolavka taga. Mis siis saab kui mina saan!
Aga mis siis saab kui midagi ei saa? Kuigi maailmas on kõik seotud kõigega
on see pigem atomaarsel tasandil kui sina-mulle/mina-sulle. No said peksa -
ikka juhtub. Kukkusid nina katki, sõitsid auto lömmi, lasid kellegi maha või
lasti maha sind - igale teole EI PEA olema "hammas-hamba" vastu mingi
aegne tagasilöök. Sellest tuleb aru saada - ei ole keeruline ju.

(11-12-2011 14:35 )Kelluke Kirjutas:  Aga mismoodi neid võtma peab siis? Nii tunduks just kõik palju loogilisem, kui tead, et asjad käivad süsteemi kohaselt mitte nagu pudru ja kapsad.

Aga võta neid nii nagu on mitte ära püüa kõike seda endale jõuga mingisse süsteemi suruda. Ja soovitan selle Heinleini jutu läbi lugeda ning proovida aru saada kuidas seal ajaparadoksid töötavad. Kui juba need selgusetuks jäävad, siis pole mõtet proovida ka vaimse maailma asju mingisse meie loogikasüsteemi suruda.

No kui inimliku loogikaga ei saa lahenduseni jõuda, siis inimene ei saagi ju üldse lahenduseni jõuda? Sest ükskõik kuidas me ka ei üritaks, ikkagi proovime inimestena moodustada mingit põhjus-tagajärje süsteemi. Paljud esoteerilised süsteemid lihtsalt ei sobi tunnustatud teaduslike süsteemidega, mis ei tähenda: a) et nad poleks iseenesest ikkagi süsteemid ja b) et nad ei põhineks mingilgi määral loogikal...

(11-12-2011 15:45 )zen faran Kirjutas:  No kui inimliku loogikaga ei saa lahenduseni jõuda, siis inimene ei saagi ju üldse lahenduseni jõuda? Sest ükskõik kuidas me ka ei üritaks, ikkagi proovime inimestena moodustada mingit põhjus-tagajärje süsteemi. Paljud esoteerilised süsteemid lihtsalt ei sobi tunnustatud teaduslike süsteemidega, mis ei tähenda: a) et nad poleks iseenesest ikkagi süsteemid ja b) et nad ei põhineks mingilgi määral loogikal...

Just sama mõte..
Kergem on alla anda ja öelda, et teispoolsuses puudub igasugune loogika ning meie inimesed ei sa ka teistpoolsust mingisuguse loogika alt vaadata. Milleks siis üldse siin millesti rääkida.??.No kuulge.

Ja Celticu kohapealt veel mainiks, et maapeal on ka asju mis lihtsalt nii on või mida ei saa võtta teispoolsuse järgi..Just see keha emotsioonide teema.

(11-12-2011 15:33 )Kelluke Kirjutas:  Sorri ei oska inglise keelt, paraku siinkohal jääb jälle natuke asi katki.

Kas sulle eestikeelsest jutukogumiku nimest (parandasin eelmises postituses lingi ära) ei piisa, et raamat üles leida?

Tsitaat:Võta nii nagu on??Aga ma ju võtangi..

Aga milleks siis kõik need küsimised ja pärimised ning arusaamatuse väljendamine kui sa võtad asju nii nagu nad on? Mina näen küll siin soovi asjad endale selgeks saada ehk siis vaimse maailma asjad enda loogikasüsteemi suruda.

Siinkohal pidasin silmas karma seadust, kui korraks veel üle loed.

(11-12-2011 16:03 )Kelluke Kirjutas:  Siinkohal pidasin silmas karma seadust, kui korraks veel üle loed.

Ja mina pidasin silmas, et võiksid sedasama ka teiste asjadega teha.

Para-webis saabub maailmalõpp enne tähtaegselt

Mingi sündmuse tõlgendamine sõltub selle sündmuse tunnustest. Kui need tunnused pole inimesele tajutavad, siis pole sündmust meie jaoks olemas. Kui sellel sündmusel on kasvõi üks tunnus, mida inimene tajub ja on võimeline millegi tuttavaga seostama, siis teeb ta järelduse selle tunnuse alusel. Ja see järeldus on tõenäoliselt vale.
Niisiis süsteemne loogiline mõtlemine töötab tahtmatult, aga nn paranormaalsete sündmuste puhul puudulikult.

(11-12-2011 16:10 )Kelluke Kirjutas:  Kui mina tahan uurida ja küsida, siis miks peaks see sind kuidagi häirima ,ma ei saa aru?

Ei häirigi, lihtsalt ütlesin mida mina asjast arvan. See ei ole ju keelatud.

Tsitaat:Miks sina siin foorumis käid?

Huvitav on.

Mind ikkagi huvitab see, et öeldakse et hing tahab kogemusi ja õppida, aga hing saadab kõik oma teadmised vaimu, ning tegelikkuses on vaim see kes tahab õppida mitte hing. Hing on lihtsalt vahend vaimule teadmiste hankimises.
Kui hing on elusäde/energia kas siis hingel on iseloom, kas hinged suhtlevad ka tegelikkuses inimestega või on see hoopis vaim?
Kui hing on minu keha elusäde, siis peaks tähendama see seda, et kõik see mida ma tunnen,tahan,vajan on minu hing ehk mina?See iseloom, põhiolemus minus kas see on minu hing ehk mina?Mõtlen just et kui nt suren ning lähen teispoolsusesse, kas seal teispoolsuses ma olen sama oma olemuselt nagu praegu? Kuidas muutub selliseljuhul hinge olemus pikapeale, kui ta saadab kogu omandatud info vaimule?
Keeruline

kust ma tean, et mina-teadvus juba ongi teispoolsuses?

Kumb pool see teine pool on ?