Unes unenäo lahkamine

Nimelt, kui ma olin väiksem, no nii 7-10a tagasi (kuna näen ajuvabasid unenägusid ja harva jäävad nad mulle harilikult meelde, ja nüüd kirjutan neid üles) nägin unenägu talust ja selle õuel asuvast põllust. Kõik oleks tavaline, kui mind sel põllul mingi üleloomulike võimetega eit taga ei ajaks... Jooksin põllul ringi vagude vahel, seejärel jooksin majast läbi ning siis ka aidast ja hüppasin õues olevatesse heintesse, kust ei leidnud peidupaika ja hirmuga ärkasin üles.

Nüüd, aastaid hiljem. Algas mu unenägu selles samas talus, ühes toas, kus üks pisike 5-6a tütarlaps elutses. Nägin mulle tuttavat mänguasjade komplekti (millega minagi väiksemana mängisin- kapp,peegel,igast muu mudelmööbel). See väike tüdruk rääkis, et muutis kapi värvi ja siis ta juhatas mind mu eelmisse unenäkku ja ütles, et ma saan alles siis rahu, kui oma unenäo lahti lahkan... Eks ma siis uskusin teda, ja tegingi nii. Tema kui pealtvaataja ja juhendaja, mina kui peategelane. Kõik oli palju elavam ja värvilisem- seekord aeti mind taga sellepärast, et olin põllul olevad viljad kuidagiviisi üleloomulikult kiiresti kasvama pannud. Kõik oli sama kuni lõpuni, ja lõppes ka sama moodi- võibolla ainult, et väiksema ehmatusega...
ps: Sealne talupere sõi koguaeg köögis lauataga- kogu une vältel.Talu ise oli uhke vana palkseintega ja puha.

Tahaksin teada, kas kellegil veel on taolisi asju juhtunud. Või mida see onenäo lahkamine unes võiks tähendada?

Ma sain unenäo lahkamisest aru nii, et mõistus on kui tööriist. Nii. Ja seda saab kasutada.
Lahates oma unenägu said teada põhjus-tagajärg seosest (või vähemalt mina sain nii aru).
Ja elus saab ka kasutada seda vahendit, et üht, teist seletada.
Aitas või ?

Ise olen ka taolisi asju kogenud, sellesuhtes et mitmeid mitmeid kordi sama näinud ja ma tean juba ette ja siis päris põnev isegi, eriti äge kui kaine mõistus kaasas ja tead et see on unenägu siis saab kõike teha

Lahkamine on rohkem Anatoomikumi värk.

Unes saab igasugu asju juhtuda. Tavaliselt on see olek niivõrd teistsugune, et peame seda ebamaiseks. Samas on ütelus, et kas on unes või ilmsi, ehk siis kas see, või mingi muu olek.

See aeg, kui magame, tuleb enda kasuks tööle panna ning kui juba sellised võimalused - küsimused oma unenägemise kohta tekivad, siis tuleb iga öö unenägemisega tegeleda.

Peab olema lihtsalt ettevaatlik, sest unenägemises ei tohi mitte kellelegi midagi lubada. Enne lubamist tuleb kasutada vabat tahet ning deklareerida kasvõi viimases hädas, et antud olukord ei vasta vabale tahtele ja sa pole nõus antud olukorraga.

Üks huvitav väljend unest väljumiseks on - ärkame üles (huvitav keeleline väljend - üles, sama ka inglise keeles - up).

Kui sureme unes, siis ärkame üles, ja see on meil ju kogetud kogemus. Kui sureme ilmsi, siis pole sellist selget teed, ega ka teadmist, et mis olekus me oleme.

Unes ja unenägemises tuleb seega julgelt ja väärikalt proovida kõiki piire, sest mida me teame, et kui olukord läheb täiesti jamaks, siis ärkame me üles.

Tavaliselt ei viitsita selle unenägemisega tegeleda ja peetakse seda lihtsalt mingiks illusiooniks, aga nagu me teame, siis ka olekut nimega ilmsi peetakse illusiooniks, seega saame me igapäevaselt kasutada kahte olekut, milles on erinevad võimalused.

Miks mitte siis neid olekuid kasutada, ja kui keegi annab või näitab meile unes või ilmsi midagi, siis tasub seda tähele panna.

On ka olnud nii, et unenägu jääb painama. Teadlikus unes saan selle kohe üle vaadata, suurendades mõnda seika või vaadates eemalt, mingi suhte nägemiseks; või vaadates kiirendatult või aeglustatult.
Või kui ikka ei saa aru ja see jääb ikka painama, siis tuleb järgmisel ööl uuesti ette, või ka mitu korda, või ka aasta hiljem, ja juba teise teadmisega; või ka teiselt poolt vaadatuna...