Postitused: 991
Teemad: 10
Liitus: Jan 2017
10-10-2021, 11:05
(Seda postitust muudeti viimati: 10-10-2021, 14:26 ja muutjaks oli TTT.)
võtame metronoomi appi et mõista veel üht asja - nagu näete, on metronoomi kaldenurk
terves pikkuses sama. erinev on aga võnkumise amplitud, seega ka ülemise otsa ja alumisele
otsale lähedase punkti joon-või liikumiskiirus. järelikult on ka kordades erinev nendes punktides
asuvate kehade energia.
tahan öelda, et kui alumisel tekil voodist välja lennatakse ja ülemisel tekil keegi vastu seina
ei lenda või pudelid lendu ei lähe, siis pole olnud ka kreeni minekut. voodist välja lennata sai mingi muu jõu toimel.
see muu on lokaalne lühike löök, mille amplituud ei pea ületama 0,5m
e. voodi tõmmatakse magaja alt ära samamoodi, nagu tõmbab mustkunstnik kristallpokaali alt ära siidist liniku.
see on hea kodune katse, proovige.
Postitused: 698
Teemad: 1
Liitus: Jun 2016
Tänud
Taibukale
TTTle, kes taaskord lasi tõde õigetpidi paista...
Tõepoolest, lühike lokaalne löök on loogilisem kui kreen. Kuidas ma küll ise selle peale ei tulnud?...
Vabandan oma ennistise räuskamise eest... Kniks!
Postitused: 1,951
Teemad: 4
Liitus: Feb 2012
Veel ühe lätlase pääsemise lugu, kes magas laeva ninas kajutis.
Kreeni läks sekunditega peale teist kolakat. Laeva nina vajus alla.
https://rus.tvnet.lv/6788192/dnevnik-kru...4-y-kayuty
Postitused: 991
Teemad: 10
Liitus: Jan 2017
10-10-2021, 13:37
(Seda postitust muudeti viimati: 10-10-2021, 13:56 ja muutjaks oli TTT.)
jah, näited päris elust on alati abiks.
nüüd tahan lihtsa näitega ümber lükata ühe kapitaalse väite, selle, et justkui oleks laine visiiri üles tõstnud ja niiviisi kinnitused ära lõhkunud. võtsin kipperist sultsi väite mida võib 99% uskuda:
Tsitaat:huku ööl oli keskmine lainekõrgus merel 3,5-4,5 meetrit, laine amplituud seega u 2m.
me teame, et visiiri alumise servani on veepiirist umbes meeter. kui laine amplituud on 2 meetrit,
siis on visiir vees ainult ühe meetri sügavuselt, saadik e. ulatuses. nüüd näide elust -
oled põlvest saadik vees ja sind "ründavad" lained amplituudiga 50cm, ehk lainekõrgus on 1 meeter.
seega jäävad su jalad kord kuivale ja siis saad jälle vett vastu tagumikku. kas see kergitab sind kuidagi?
üldse mitte, null.
aga kui lähed sügavamale, nt rinnust saadik vette, siis tunned kohe kuidas tekkib ujuvus kui laine tuleb,
jalgadelt kaob raskus.
tahan öelda, et sellisele visiirijurakale ei avaldanud hukuöö lained üldse mingit mõju, ja seda on veenvalt tõendanud ka üks kuulus doktorikraadiga insener toru klipis. 10 - 15 meetrit visiiri jäi alati kuivale.
vasa lingi tsitaat: Tsitaat:lätlane 1024. kajutist
Juba kajutis kuulsin, kuidas lained valjult vastu laeva kere purunesid. Selle müra tõttu ei saanud magama jääda. Siis äkki kostis tugev laks, mis raputas kogu laeva. Kohe pärast seda, umbes poole minuti pärast, oli teine tõuge, kõlas metallikärin.
Paari sekundi pärast kaldus laev juba umbes 30 kraadi. Oli selge, et juhtus midagi tõsist. Kuna laeva vöör kaldus allapoole, oli mul raske voodist tõusta.
Siis oli mul tunne, et laev on neeme otsa põrganud, kuna praami põhi tundus olevat millestki suurest mööda libisenud.
Ma ei saanud riidesse panna, haarasin kiiresti käepärast mõned asjad. Kui kajuti ukse avasin, oli koridoris juba vesi. Trepile oli raske pääseda, vesi purskas, jalad libisesid vaibale.
Kõik juhtus väga kiiresti. Kui jõudsin trepi juurde, hakkas laev juba külili veerema. Sellel korrusel, kus oli mu kajut, ei näinud ma ühtegi inimest.
Inimesed trepi juures olid teistel korrustel, kuhu oli juba võimatu ronida, nad pidid liikuma mööda trepipiire viiendale tekile. Kui ma trepist üles läksin, seisis laev külili.
Kõik, mis polnud kinnitatud - restoranivarustus, mänguautomaadid, nõud - langes inimeste peale. Reisijad püüdsid kinni hoida, mis on võimalik, püüdes samal ajal interjöörist välja pääseda. Informatsioon puudus. Mul oli ainult üks mõte - välja tulla
Kõik päästetud paigutati restorani, meile osutati arstiabi, pakendatud fooliumisse, tekid. Igaühe juurde tuli inimene, kes pani kirja nime, perekonnanime ja isikuandmed.
Postitused: 1,951
Teemad: 4
Liitus: Feb 2012
Tolleaegne Siseministeeriumi kantsler Gero Kartau vandus, et kapten Avo Pihti nimi Rootsist ja Soomest saadetud pääsenute nimekirjades kindlasti ei figureerinud.
https://www.ohtuleht.ee/169061/paasenud-...ult-kaduda
Keegi Eestis pidi lisama selle peast, tuleb välja ?!
Postitused: 13
Teemad: 0
Liitus: Apr 2021
https://reuters.screenocean.com/record/1021318
Alates 19. sekund. Ma ei saa aru, kas siin näitab rampi, aga kuidas see nii roostes ja suurte värvikahjustustega saab olla, klipp on ju filmitud vähem kui nädal laeva uppumisest.
Ehk: 1) oligi juba varem nii roostes ja värvimata (keegi meeskonnast saaks kinnitada või ümber lükata) 2) visiir hõõrus eemaldudes vastu rampi jne või 3) ikkagi näemegi siin plahvatuse jälgi?
Postitused: 2,127
Teemad: 11
Liitus: Oct 2016
Pind, mida nööda iga päev kaks korda päevas sadakond autot kulgeb, ei saagi põhimõtteliselt värvikatte all olla. Vaid kipub üpris haljas olema ja ka roostet külge võtma. Aga silmaringi lsiendamiseks ka selline uudis:
Tsitaat:Rootsi vrakiasjatundja Linus Andersson ütles, et Estonia vraki keres olevatel aukudel on üsna lihtne seletus. Andersson saabus äsja ekspeditsioonilt Estonia vraki juurde.Anderssoni sõnul tekkisid augus keresse siis, kui laev merepõhja puudutas. Andersson on tunnustatud asjatundja, ta osales ka sellel ekspeditsioonil, mille käigus augud laeva keres avastati, vahendab SVT.
Andersson kasutas Estonia kere uuringutel uut tehnoloogiat, mille abil on võimalik saada kõrge kvaliteediga kujutis.
Pärast vraki keres olevate aukude ja mere põhja uurimist on ta veendunud, et augud tekkisid siis, kui laeva kere merepõhja puudutas.
Tuhandeid tonne kaaluv laev põrkas vastu kivist merepõhja ja laeva kere sai sellest löögist kannatada. Laeva kere liikus pärast põhja vajumist veel edasi ja see seletab kere muud vigastused.
Anderssoni sõnul on laeva kere vigastused vastavuses mere põhja reljeefiga. Enne seda on Estonia uppumise kohta esitatud mitmeid vandenõuteooriaid, kui merel oli uppumise ööl tugev torm ja laev oli mõeldud vaid ranniku lähedal sõitmiseks.
Postitused: 13
Teemad: 0
Liitus: Apr 2021
(12-10-2021, 07:58 )Ill be back Kirjutas: Pind, mida nööda iga päev kaks korda päevas sadakond autot kulgeb, ei saagi põhimõtteliselt värvikatte all olla. Vaid kipub üpris haljas olema ja ka roostet külge võtma. Aga silmaringi lsiendamiseks ka selline uudis:
Videoklipis näidatu peaks olema suletud rambi välimine ehk alumine külg, mida mööda autod ei sõida. Mälu järgi tuukrid toona (ametlikult) autodekil ei käinud.
Siin pildil:
https://lounaeestlane.ee/wp-content/uplo...a-king.jpg
Postitused: 991
Teemad: 10
Liitus: Jan 2017
12-10-2021, 16:58
(Seda postitust muudeti viimati: 12-10-2021, 17:49 ja muutjaks oli TTT.)
kui lisada, et ramp on sissepoole kõver ja rootsi uurijad tõestasid, et visiiri sisekonstruktsiooni alumised metallplaadid on ülespoole punnis, siis pidi lõhkekeha olema visiiri ja rambi vahelises ruumis.
kes on nuputanud, miks põles enne jamade algust visiiri juures proze? kas selleks pommi kinnitada või selleks, et visiiri kinnitusi kontrollida? kuvalda löögid olevat justkui sealt tulnud...
Postitused: 2
Teemad: 0
Liitus: Oct 2021
(12-10-2021, 00:07 )uuskasutaja Kirjutas: https://reuters.screenocean.com/record/1021318
Alates 19. sekund. Ma ei saa aru, kas siin näitab rampi, aga kuidas see nii roostes ja suurte värvikahjustustega saab olla, klipp on ju filmitud vähem kui nädal laeva uppumisest.
Ehk: 1) oligi juba varem nii roostes ja värvimata (keegi meeskonnast saaks kinnitada või ümber lükata) 2) visiir hõõrus eemaldudes vastu rampi jne või 3) ikkagi näemegi siin plahvatuse jälgi?
Filmitakse vöörpiigi tekki. See "hullult roostes" osa paremal on vöörpiigi teki esimene ots kuhu peale toetus visiir, keskel on katkine atlandi lukk ja vasakul(0:28-0:30) peaks siis olema ilus valge rambi alumine/välimine külg.
Postitused: 1,951
Teemad: 4
Liitus: Feb 2012
(12-10-2021, 16:58 )TTT Kirjutas: kui lisada, et ramp on sissepoole kõver ja rootsi uurijad tõestasid, et visiiri sisekonstruktsiooni alumised metallplaadid on ülespoole punnis, siis pidi lõhkekeha
Visiiri alumised plaadid said viga visiiri välja õngitsemise käigus.
http://privat.bahnhof.se/wb576311/factgr...sorda.html
Postitused: 698
Teemad: 1
Liitus: Jun 2016
12-10-2021, 20:28
(Seda postitust muudeti viimati: 12-10-2021, 20:41 ja muutjaks oli Geargirl.)
(12-10-2021, 18:32 )Külahull Kirjutas: (12-10-2021, 00:07 )uuskasutaja Kirjutas: https://reuters.screenocean.com/record/1021318
Alates 19. sekund. Ma ei saa aru, kas siin näitab rampi, aga kuidas see nii roostes ja suurte värvikahjustustega saab olla, klipp on ju filmitud vähem kui nädal laeva uppumisest.
Ehk: 1) oligi juba varem nii roostes ja värvimata (keegi meeskonnast saaks kinnitada või ümber lükata) 2) visiir hõõrus eemaldudes vastu rampi jne või 3) ikkagi näemegi siin plahvatuse jälgi?
Filmitakse vöörpiigi tekki. See "hullult roostes" osa paremal on vöörpiigi teki esimene ots kuhu peale toetus visiir, keskel on katkine atlandi lukk ja vasakul(0:28-0:30) peaks siis olema ilus valge rambi alumine/välimine külg. Ei tohi unustada visiiri "Viking Sally" aegset tumepruuni lahinguvärvi, mis roostega üsna sama tooni on; nõnda et raske praegugi visiiri pilte vaadates aru saada mis rooste ja mis tumepruuni värvi on.
Aillbiibläkk võttis vaevaks Linus Anderssoni tsiteerida:
"... kui merel oli uppumise ööl tugev torm..."
Silmaringi laiendamiseks võiks vahepeale lugeda merd seilanud ja maid näinud merekarude foorumi, kus kosteti nõnnaviisi:
"Kui uskuda ilmajaamade andmeid, siis õnnetuse eel ja selle ajal tormi ei olnud. Enamus sõidu ajast oli lihtsalt vali tuul, tund-paar enne õnnetust ehk ka rajutuul, ehk 1...2 palli madalam kui torm. Päris torm jõudis kohale alles pärast laevahukku.
Ilm merel hakkas tormiks kiskuma alles üsna vahetult enne õnnetust."
Miskaläbi ülalöeldud tähendamissõnad "tugev torm" kelbaseks tuleb tunnistada. Lustiliselt...
Postitused: 1,893
Teemad: 9
Liitus: May 2009
12-10-2021, 21:07
(Seda postitust muudeti viimati: 12-10-2021, 21:14 ja muutjaks oli Vesilik.)
Ohtulehes Soome uurija kirjutas et Estonia uputati nimelt kaptenite poolt, last visati ahtrist enne välja,korrapäraselt paiknev veoautorida mida salvestistel näha ja laev juhiti kursilt korvale keerates sygavasse vette et nimelt uputada,kuigi oleks voimalik olnud madalikule soita kus enamus reisijatest pääsenuks.Kapten Anderssonile nagu tuukrid tuvastasid, ja kes sellega ilmselt nous polnud, oli kuul näkku lastud.Huvitav et seda Eesti ajakirjanduses hiljuti avaldatud teooriat siin ei kajastata.
Truth shall set you free.
Postitused: 2,127
Teemad: 11
Liitus: Oct 2016
12-10-2021, 21:10
(Seda postitust muudeti viimati: 12-10-2021, 21:16 ja muutjaks oli I'll be back.)
"...Silmaringi laiendamiseks võiks vahepeale lugeda merd seilanud ja maid näinud merekarude foorumi, kus kosteti nõnnaviisi..."
Silmaringi laiendamiseks võiks lugeda läbi mõne minu ammuse postituse. Näiteks 9. veebrusrist 2018. Kus sai mitmel korral ja otsesõnu kirja, et tormi ei olnud, oli tavapäraselt karune Läänemere sügisilm.
Postitused: 354
Teemad: 1
Liitus: Nov 2020
Esialgsetel piltidel visiirist on näha kaks toru välja turritamas. Kas keegi teab, millega on tegemist?
Postitused: 1,951
Teemad: 4
Liitus: Feb 2012
Arvatavasti neid vardaid kasutasid uurijad fikseerimaks, mis nurga alt need vigastused saadud on.
Postitused: 3,286
Teemad: 12
Liitus: Aug 2010
Kuna teema on mahukaks muutunud ja Paraveebi vana viga ilmneb - viimast postitust pole näha - siis läheb see osa lukku ning jutt jätkub uues teemas: https://www.para-web.org/showthread.php?tid=10239
|