muideks...visiirile ligipääsu selle uurimiseks....ei ole...
talade otsad lõigatakse maha....milleks?
aga selleks, et nii on tarvis!
talade otsad lõigatakse maha....milleks?
aga selleks, et nii on tarvis!
Estonia katastroof - õnnetus? Vandenõu? Osa I
|
muideks...visiirile ligipääsu selle uurimiseks....ei ole...
talade otsad lõigatakse maha....milleks? aga selleks, et nii on tarvis!
14-07-2021, 10:36
(14-07-2021, 09:36 )Ill be back Kirjutas: Ei klapi. Et torn saaks selliseid jälgi jätta, peaks pirnvöör juba vaata et läbi allveelaeva korpuse olema. Ja allveelaev põhjas või selliseid vigastusi saanud, mis eeldanuks kuudepikkust dokki või mahakandmist. Ei ole nii resoluutse väitega nõus. Kokkupõrke võimalusi ja nurki on väga erinevaid ja sellest tekkivaid vigastusi. See ei ole võrreldav maismaa kokkupõrkega ja pirnvöör toimib pigem kõrvale nügijana kui löögi andjana. Kui Evertsoni leitud augu puhul tehti arvutused, millist jõudu on tarvis selle augu tekitamiseks, siis samasugused võiks teha visiiri mõlkidega ja siis saaksime rääkida, et mis on üldse teoorias võimalik. Visiir ikkagi liigub laevaga kaasa samal kiirusel ja eraldudes ning pirnvööriga kokkupõrkel ei ole neil kahel objektil erilist kiiruste vahet, et saaks kõvem löök toimuda.
14-07-2021, 10:38
(14-07-2021, 09:09 )Mauno Kirjutas: Visiiri vigastusi pirnvööriga annab hea tahtmise korral sobitada küll. Aga samamoodi ka muu objekti kokkupõrget. Eriti hästi klapivad kokkupõrke versiooniga need 3 kummalist ja paralleelset kraapsu visiiril, mida ümara iseloomuga pirnvöör kuidagi ei saa tekitada. Seal oli nii kukkumist pirnile kui ka otsasõitu visiirile, mis tekitas nii lööki kui ka kriginat. ![]()
14-07-2021, 10:56
(14-07-2021, 10:38 )vasamasa Kirjutas:(14-07-2021, 09:09 )Mauno Kirjutas: Visiiri vigastusi pirnvööriga annab hea tahtmise korral sobitada küll. Aga samamoodi ka muu objekti kokkupõrget. Eriti hästi klapivad kokkupõrke versiooniga need 3 kummalist ja paralleelset kraapsu visiiril, mida ümara iseloomuga pirnvöör kuidagi ei saa tekitada.Seal oli nii kukkumist pirnile kui ka otsasõitu visiirile, mis tekitas nii lööki kui ka kriginat. Viimase pildi puhul "bulb hits visor" puhtalt tunnetuse pealt ütleks, et seal ei teki lööki, vaid ainult kõrvale nügimise efekt. Kuna visiir ei seisa ju merel keset teed ees vaid eraldub laeva küljest ja tal puudub otsasõidu efekti jaoks kiiruste vahe pirniga. Toome näitena, et ma veeretan sõitva auto peal arbuusi üle kapoti, kas siis stange tabab teda sellise jõuga, et arbuusiga midagi juhtuks? Pigem mitte, veereb lihtsalt üle ääre alla, sest nad liiguvad ühe kiirusega.
14-07-2021, 11:14
Tsitaat:Kokkupõrke võimalusi ja nurki on väga erinevaid Pirnvöör ulatub visiirist sedavõrd palju ette, et sellist nurka, et torn muljub sisse visiiri ja pirnvöör ei ulatuks allveelaevani, pole olemas.
Kas see 55 tonnine (tank kaalub 50t) visiir oleks sellist kokkupõrke momenti teostanud, et inimesed vooditelt maha prantsatavad on omaette küsimus, visiir liigub laevaga samal kiirusel. Kindlasti ei tekitanud seda kokkupõrke momenti visiir, see oli midagi suuremat.
14-07-2021, 11:27
(14-07-2021, 11:14 )Ill be back Kirjutas:Tsitaat:Kokkupõrke võimalusi ja nurki on väga erinevaid Siin on üks võimalikke teooriaid põhjalikult läbi töötatud: http://www.itdemokrati.nu/msestonia/page5.html Pirnvöör surub allveelaeva nina alla, aga torni üles ja see lööb visiirile paugu. Seejärel surutakse allveelaev Estonia paremale küljele ja seal sõidab ta vastu stabilisaatorit, mis rebib Estonia paremasse pardasse augu.
14-07-2021, 11:59
Reaalses meresõidus ülimalt ebatõenäoline, lisaks tekitaks allveelaevale selliseid kahjustusi, mida poleks võimalik varjata. Ja nii rumalat allveelaeva komandöri, kes oma laeva tormise ilmaga temast kümne korda suurema reisipraami kursile ette sätib, pole olemas.
14-07-2021, 12:05
(14-07-2021, 11:59 )Ill be back Kirjutas: Reaalses meresõidus ülimalt ebatõenäoline, lisaks tekitaks allveelaevale selliseid kahjustusi, mida poleks võimalik varjata. Ja nii rumalat allveelaeva komandöri, kes oma laeva tormise ilmaga temast kümne korda suurema reisipraami kursile ette sätib, pole olemas. Välja arvatud kuii kokkupõrge tahalik oli?
14-07-2021, 12:07
(14-07-2021, 11:59 )Ill be back Kirjutas: Reaalses meresõidus ülimalt ebatõenäoline, lisaks tekitaks allveelaevale selliseid kahjustusi, mida poleks võimalik varjata. Ja nii rumalat allveelaeva komandöri, kes oma laeva tormise ilmaga temast kümne korda suurema reisipraami kursile ette sätib, pole olemas. On olemas KÄSK mis on vanem kui meie. Poleks mitte esimene rumalus mis käsu korras ära tehtud.
14-07-2021, 12:20
Ei ole olemas sellist käsku, mis sunniks sõjalaeva kaptenit rahuaja tingimustes laeva ja selle meeskonda otsesesse ohtu panema.
14-07-2021, 13:38
(14-07-2021, 11:59 )Ill be back Kirjutas: Reaalses meresõidus ülimalt ebatõenäoline, lisaks tekitaks allveelaevale selliseid kahjustusi, mida poleks võimalik varjata. Ja nii rumalat allveelaeva komandöri, kes oma laeva tormise ilmaga temast kümne korda suurema reisipraami kursile ette sätib, pole olemas. Mistahes juhtus pidi see olema ülimalt ebatõenäoline ja/või suur rumalus üheskoos. Ka ametlik versioon on praegusel kujul sama ebatõenäoline (kuni pole ainsatki tunnistajat, kes oleks näinud visiiri eest lendamist või rambi lahti tulemist). Pääsenud inglane Paul Barney on näiteks üsna kindel, et nägi visiiri laeval ees kui see põhja läks. Ta oli täiesti kaine ja laialdase meresõitmise kogemusega. https://youtu.be/Xl07Y3mDqHo?t=4800 Kui lisada siia need algsed tehtud sonaripildid, kus justkui visiir tilpneb laeva küljes, siis ma ütleks, et argumente on suhteliselt 50-50, kas visiir ikka eraldus õnnetuse alguses või mitte: http://www.itdemokrati.nu/msestonia/page6.html
14-07-2021, 13:46
14-07-2021, 13:47
(Seda postitust muudeti viimati: 14-07-2021, 13:52 ja muutjaks oli Tyto Alba.)
(14-07-2021, 12:20 )Ill be back Kirjutas: Ei ole olemas sellist käsku, mis sunniks sõjalaeva kaptenit rahuaja tingimustes laeva ja selle meeskonda otsesesse ohtu panema. Eriti sinisilmsetele militaristidele - "shit happens" ![]() Ja neile kellel loogika keeruline - täpsustan väikese analoogiaga: Vastas on kaks poksijat - löögid lajatavad ja reageerimise kiirus on murdosa sekundid... Vastakuti on 2 suur laeva - kui kiire on LAEVA reageering käsklustele - sekund - minut - minutit mitu??? Äkkki jõuab kohale milles ma probleemi näen?
14-07-2021, 14:29
(14-07-2021, 13:46 )Takeo Kirjutas:(14-07-2021, 12:20 )Ill be back Kirjutas: Ei ole olemas sellist käsku, mis sunniks sõjalaeva kaptenit rahuaja tingimustes laeva ja selle meeskonda otsesesse ohtu panema. Pole sel väitel häda midagi, igati realistlik ja kandev teine. Inimestele, kes kahtlevad kapteni võimus ja volitustes- ilmselt mäletavad paljud USA poolt alla tulistatud Iran Air Flight 655. USA AEGIS süsteemiga varustet Ticanderoga klassi raketiristleja USS Vincennes (CG-49) tulistas alla 1988 aasta kolmandal juulil alla Iraani reisilennuki Airbus A-300 koos 290 inimesega pardal. Lennuk startis samalt lennuväljalt kus baseerusid sõjalennukid, selle kurss kattus rünnakuks sobiva kursiga ning meeskond ei vastanud laeva korduvatele väljakutsetele ja hoiatustele. Kapten leidis, et on olemas oht laevale ja selle kaitse all olevatele tankeritele ning andis käsu lennuk alla tulistada. USA tunnistas juhtunut, maksis kahjutasu, aga SÜÜDI END EI TUNNISTANUD. Ja laeva kaptenit autasustati lõppkokkuvõttes Auleegioni ordeniga eduka teenistuse eest aastatel 1987-1989. Nii et laeva kapteni volitused on sisuliselt piiramatud ja tema esimene ja peamine hool on laeva ja meeskonna jolgeolek.
14-07-2021, 14:41
(14-07-2021, 13:38 )Mauno Kirjutas: Kui lisada siia need algsed tehtud sonaripildid, kus justkui visiir tilpneb laeva küljes, siis ma ütleks, et argumente on suhteliselt 50-50, kas visiir ikka eraldus õnnetuse alguses või mitte: See püramiidi meenutav anomaalia nihkus 1996 aastaks ahtri poole. ![]()
14-07-2021, 17:38
(14-07-2021, 12:20 )Ill be back Kirjutas: Ei ole olemas sellist käsku, mis sunniks sõjalaeva kaptenit rahuaja tingimustes laeva ja selle meeskonda otsesesse ohtu panema. Selliseid käske võib lähemast ja kaugemast ajast leida kümneid. Tuletagem meelde kasvõi Mainilat, kus Vene suurtükid lasid teadvalt omaenda positsioone, millest saadi põhjus Talvesõjaks. Oli käsk rahu ajal, mis tappis oma mehi. Käsk täideti.
14-07-2021, 17:53
(Seda postitust muudeti viimati: 14-07-2021, 17:55 ja muutjaks oli I'll be back.)
Mainilat ei tulistanud "suurtükid", vaid üks suurtükk NKVD majori käsu all. Suurtükimeeskond ei teadnud muud, kui et katsetatakse mingit uuetüübilist moona ja tulistas etteantud koordinaatide järgi. Võtrelda Mainilat ja allveelaeva Estoniat uputamas on lati alt läbijooks.
Moskvas oli käsk lasta õhku paar elumaja...mustal merel oli käsk rammida Ukraina laeva bljääd davai naahui evo blääd...isegi film on torus
14-07-2021, 18:19
(30-09-2019, 17:16 )Ill be back Kirjutas: Ega polegi jaurata, laeva põhjaminek toimus suure tõenäolsusega täpselt nii, nagu see ametliku komisjoni aruandes kirjas on. Minu jaoks on küsitavused hoopis muus. Mees tuleb parafoorrumisse kõigile kuulutama et ainult ametlik aruanne on õige. Milleks üldse siin sõna võtta. Siin arutatakse vandenõuteooriaid. Sa oled kõikide versioonide vastu. Eriti et pääsenute nimekirjas olnud oleks kaduma läinud . Või et allveelaev rammis Estoniat. Mida sa üldse siin teemas teed?
14-07-2021, 18:35
(14-07-2021, 17:53 )Ill be back Kirjutas: Mainilat ei tulistanud "suurtükid", vaid üks suurtükk NKVD majori käsu all. Suurtükimeeskond ei teadnud muud, kui et katsetatakse mingit uuetüübilist moona ja tulistas etteantud koordinaatide järgi. Võtrelda Mainilat ja allveelaeva Estoniat uputamas on lati alt läbijooks. Einoh, sinu oma sõnadega, poleks sellist lati alt läbijooksu sinult küll oodanud. Demagoogia musternäidis. Kui oma väide täiesti naeruväärselt totraks osutub, siis närime pisiasju. Me ei tea siin mitte keegi, kui laialt teati tulistamise sihtmärki mainilas ja millise käsu võis olla saanud oletatava alveelaeva kapten/meeskond. Merenduses võib leida kümneid, kui mitte sadu kindlustuspettuse juhtumeid, kus kapten saab omanikult käsu ja laeva karile juhib või muul moel põhja laseb. Vahel üritatakse meeskond päästa, vahel ei hoolita hukkunuist ja isegi eeldatakse neid. Minu teada oli isegi Herman Sergo mingis oma raamatus ühte või isegi kahte sellist juhtumit kirjeldanud. Sõjalaevadel selliseid käske täidetakse provokatiivsetel eesmärkidel veel usinamalat kui tsiviillaevadel. Neid ei afišeerita ainult nii palju. Mõtle ikka enne, kui midagi väitma hakkad.
14-07-2021, 18:54
Füüsikatundides edukad ütlesid kohe, et laeva paremas pardas on auk. Millele sina, füüsikatundides tegija, vastu vaidlesid ja lustisid. Ära sõna füüsika suhu võta...
14-07-2021, 19:03
Füüsikatunnis edukad võrdlevad Estoniat näiteks HFE põhjaminekuga ilma mingi auguta paremas pardas ja vaikse ilmaga. Ja märksa kiiremini kui Estonia põhja läks.
14-07-2021, 20:09
(14-07-2021, 19:42 )Ill be back Kirjutas: Mina ei kaebagi, siis teised nutavad... Kui füüsika peale juba asi läks, siis äkki seletad ära, kuidas said tunnistajad Reintamm, triatleedid jt. näha vett 0 ja 1 dekil juba ennem laeva kreeni minekut? See on üks küllaltki määrav nüanss, mida ametlikus raportis teadlikult ignoreeriti ja mätsiti.
14-07-2021, 20:37
Kriminalistidel on hea väljend- valetab nagu pealtnägija...inimese mälu on võrdlemisi subjektiivne asi.
|
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: |
1 külali(st)ne |