Esimene mumifitseeritud lõvi leitud

Prantsuse arheoloogid on avastanud esimese mumifitseeritud lõvi. Muumia leiti Tutanhamoni lähikondlase Maia hauakambrist, Sakkarast, Kairost. Kuigi haua rajamine kuulub umbes perioodi 1330 eKr, arvatakse, et lõvi mumifitseeriti paarsada aastat eKr.

See avastus kinnitab lõvide kõrget positsiooni muistses Egiptuses. Arheoloogid arvavad, et lõvi oli kingitus Mahesele, Lõvikuninganna Sekhmeti pojale.

Lõvi muumia leidmisele eelnes ühe lõvi skeleti leidmine, mis paar aastat tagasi hämmastas teadlasi. Lisaks lõvidele on leitud veel mumifitseeritud ahve, iibiseid, kalu, kasse, koeri ja krokodille. Siiamaani polnud lõvisid leitud.

Lõvidel on Egiptuses eriline tähendus. Lisaks oma tugevusele ja metsikusele, on nad ju loomade kuningad. Ka paljud Egiptuse jumalannad kujutati lõvi näojoontega. Lõvi oli jumalate loom..

Nüüd ja edaspidi katsun Egiptuses toimuvat suurema tähelepanuga jälgida ning ka siin foorumis edastada. Miskipärast on jäänud soiku püramiidide uurimine. Kuna Sfinksi endiselt restaureeritakse, on ka seal uurimised hetkel peatatud, kuid loodan, et peagi jätkuvad kõikjal kaevamised ning leitakse ja avaldatakse tõendeid, mis kogu maailma raputavad..

Kommentaariks lõvide artiklile. See on huvitav, kuidas iidsed vaaraod elasid. Nende koduloomadeks olid lõvid, võim oli piiramatu. See on muidugi omaette teema ning ilmselt ei oska keegi meist ette kujutada ennast mõne iidse Egiptuse vaaraona.

Küsimus Tutanhamon, miks sina arvad et egitlased vms. mumifitseerisid olendeid? Kas järjekordne teadmiste pärandamine? Või pooldad nn. offical versiooni?

Suht kahtlane minumeelest et lõvid saadeti koos vaaraodega teispoolsusesse, või saadeti vaaraod koos lõvidega teistpoolsusesse. Või olid siis vaaraodel mingid spets võimed et lõvid ei teinud neile viga, või hoopis lõvid ise olid inimestega sõbrad. Väga võimalik et lõvikehas võis olla mingit teist liiki olend või sama liigi arenenum versioon, nn, vanamaailma arenenuim liigiesindus. Kogu maailma võis olla arenenud oma tipptasemele, kus iga liik saavutas oma arengu maksimumi ning see tõi kaasa kaose. Sellest hakkas taandareng ning liigid saavutasid taas oma teadmiste põhja, millest taas areneda. Võmalik et inimene tegi mõne järjekordse cheadi ning sai väikese edumaa (kasvõi püramiidi peidetud teadmist näol) ning sai planeedi või kogu universiumi domineerivaks liigiks. jah, näe kuidas fantaasia praegu töötas.....

Official versiooni all mõtled ilmselt seda, et nende keha säiliks ka teispoolsuses vms?

Üldiselt kõlab see loogiliselt, aga on ju veel vähemalt üks variant, miks nad mumifitseerisid loomi ja tähtsamaid isikuid. Äkki nad tahtsid tulevastele põlvedele pärandada näiteks teadmisi säilitamisest, tahtsid näidata oma intelligentsust, tahtsid, et meie näeksime neid võimsaid valitsejaid.

Mine sa tea, äkki on muumiatega ka mingid mustad jõud seotud..

Selles mõttes oleks vaaraode matmine ühes loomadega loogiline, et kui vaaraosid tõepoolest mumifitseeriti lootuses, et nad igavesti elavad ning ka nende maine keha kaua kaua säilib, siis loomad võisid religioossel tasandil olla vaaraodele saatjaks. Teame ju, et enne kui vaaraod jõudsid teispoolsusesse, tuli neil läbida üsnagi pikk teekond ning vahepeal võis kõike juhtuda.

(03-10-2004 21:35 )Tutanhamon Kirjutas:  Lisaks lõvidele on leitud veel mumifitseeritud ahve, iibiseid, kalu, kasse, koeri ja krokodille. Siiamaani polnud lõvisid leitud.

Lõvidel on Egiptuses eriline tähendus. Lisaks oma tugevusele ja metsikusele, on nad ju loomade kuningad. Ka paljud Egiptuse jumalannad kujutati lõvi näojoontega. Lõvi oli jumalate loom..

Lõvide kohta pole vahepeal sattunud lugema, aga leidsin huvitava lingi kasside mumifitseerimise kohta.
Tuhandeid kassimuumiaid säilitati Bubastise hiigeltemplis, mis oli pühendatud kassjumalanna Bastile.
Üks teooria väidab, et kass oli esimene inimese poolt kodustatud loom ja seda juba 4 miljonit aastat tagasi inimeste eellaste poolt.
W. Herre ja M. Röhrsi andmeil tunti kodukassi hiljemalt 6. – 5. aastatuhandel Jordaanias, 2. aastatuhandel e. m. a. Lõuna-Iraagis ja umbes 2500. – 2000. a. e. m. a. Egiptuses.
Kassi kodustamise aeg Egiptuses, nagu näitab kassimuumiate analüüs, langeb tõenäoliselt Vana riigi (2778 – 2263 e.m.a.) perioodi. Ajavahemikus 2500. – 2000. a. e. m. a. maetud kassimuumiate koljudel võib juba täheldada kodustamisega kaasnevaid tunnuseid.
Juba keskmise riigi algul asus kass pühaks peetud lõvi asemele ning lõvipeaga Sachmeti asemel hakati kummardama kassipealist jumalannat Basti. Bast oli kuujumalanna ning sümboliseeris valguse võitu pimeduse üle, rõõmu ja lasterikkust. Sellega seostub hästi kassi öine eluviis, suur viljakus ning võime järglasi kergesti ilmale tuua. Kord aastas peeti kassjumalanna auks suuri pidustusi. Tuntuim kassikultuse keskus Egiptuses asus Niiluse deltas Bubastises, kus oli punasest graniidist tempel ja jumalanna Basti kuldne kuju. Bubastisesse ja teistesse kultusepaikadesse toodi oma surnud kassid ning lasti preestritel balsameerida. Enamasti asetati vase, pronksi, hõbeda, kulla või värviliste kividega kaunistatud puust sarka.

Äärmuslik kassikultus polnud Egiptuses mööduv lühiajaline nähtus, vaid kestis ligemale 2000 aastat. Kultuse ulatusest annab ettekujutuse I sajandil e. m. a. elanud Kreeka ajaloolase Diodoruse kompilatiivne “Ajalooline raamatukogu”.

http://www.hot.ee/kassikas/ajalugu.html#mummy

Huvitav, mis need kolju pealt tuvastatud kodustamisega seotud tunnused võiksid olla? (kas katsega kassi kuidagi inimesele sobivamaks "voolida"?) See ajaperiood iseenesest muidugi tähendab, et tol ajal olid kassid juba kodustatud ja tegelikult langeb kodustamise periood varasemasse. Wikipediast selgub, et Küproselt Shillourokamboselt leiti 9500 aasta vanune kassi skelett, maetuna koos inimestega.

Siin National Geographicu põhiartikkel http://news.nationalgeographic.com/news/...etcat.html

Seega siis avastati Küproselt veel vanem kassiskelett.
Eelneval lingil, mis tõin oli, et esimesed teadaolevad kassid elasid Küprosel 8000 aastat tagasi.
Lisatud, et arheoloogilistel kaevamistel Küprosel leiti kassiluu. Metskasse Küprosel ei leidunud, järelikult tõid kassi sinna kohalikud. Vaevalt, et nad tõid kaasa kodustamata kassi.
Minu jaoks oli huvitav ka Bubastise hiigeltempli mainimine, mis oli pühendatud kassjumalanna Bastile. Polnud sellest varem seni kuulnud. Tuntud ka nime all Tell Bastra.
http://en.wikipedia.org/wiki/Bubastis

Peale kassi surma korraldati tseremoniaalne mumifitseerimine. Isegi kodukassid viidi peale surma Bubastise linna, kus nad balsameeriti ja maeti, mõnikord viidi läbi rituaalne kremeerimine. Mitmeid tuhandeid kassimuumiad on arheoloogilistel kaevamistel välja tulnud: 1889 viidi laevaga Liverpooli 19,5 tonni kassimuumiaid, mis küll kahjuks müüdi maha väetiseks hinnaga 4£ tonn.