Põliseestlaste liikumine ja selle vaimsus

Ma vaatasin filmi Zov Besdny ära - kõiki neid inimeste "nägemusi" mõõdeti aju ümber pandud elektriliste sondidega - seega on tegemist elektomagnetismi teel leviva nähtusega, mille eest on olemas effektiivne kaitse nn Faraday puuri, ehk suletud metallpinna näol (siin pole oluline see, kuidas halb maag muutub raadiolainete saatjaks ja kuidas ohver muutub raadiolainete vastuvõtjaks, vaid võimalus kinnise metallpinna abil blokeerida ohvrit hävitav andmeside - siit ka rahvapärane nimetus "fooliumist mütsike").

Näiteks kui panna mobiiltelefon igalt poolt suletud metallist karbi sisse või mässida telefon mitmekordselt fooliumi sisse, siis elektromagnetiline kiirgus ei läbi metallist karbi seinu (elektromagnetismi teoreemide väide: suletud metallpinna sees on elektromagnet väli null) ja mobiil on "väljaspool võrgu teeninduspiirkonda".

Sarnase kaitse annaks inimesele raudrüü sees olemine - kuid silmade, nina ja sõrmed tuleks samuti metallist võrguga katta.
Võrgu sees võivad olla "augud", mis sõltuvad sagedusest: kui tegemist on väga madalate paarikümne hertsiste aju sagedustega, siis võivad augud olla mitme cm suurused - kui aga tegu on ülimalt kõrge sagedusega, siis võivad augud olla vaid mõne aatomi suurused, ehk auke sisuliselt ei tohi olla.

Isegi kui raudrüü ei tohiks kõrge sageduse tõttu sisaldada ühtegi auku, saaks raudrüü sisse paigaldada suruõhu balloonid hingamiseks, ning mitmekordselt isoleeritud pikkade elektrijuhtmete abil saaks raudrüü sisse pildi ja heli väljaspool raudrüüd olevast maailmast.
Selline raudrüü tagaks täieliku kaitse "pahade maagide" poolsete manipulatsioonide eest - ehk selgeltnägijad juhiks autot raudrüüs olles ja näeks teed videokaamera pidi abil.

Seega võiks VS eksperimendi korras panna mõnes muuseumis selga raudrüü koos rauast kiivriga ja vaadata, kas Orioni kurjuseimpeerium blokeerib endiselt tema tegevust PõlisEestlaste liikumise loomisel.

(31-05-2011 21:47 )Lihtne Kirjutas:  Näituseks, üks kõige võimsam organisatsioon on perekond. Sealt saab alguse eestlus. Nii et, kes veel üksi..... aeg tegutseda.

Nojah, nagu isa, poeg ja loomulikult püha vaim ...
...tegelikult peab religioonide alused ümber programmeerima, see lahendab koheselt palju jama.

Aga mis ajalukku puutub, siis eestlased on iidne tulnukrahvas, kes elab sel paepealsel maanukil juba üle kümne tuhande aasta...
...nende aastatuhandete jooksul on üht-teist ununenud, aga sügaval teadvuses on mälestused alles...
...ja nii võib tänagi näha suveõhtutel eestlasi andunult ufo ümber istumas ja pühendumusega taarat* kummutamas

*taara - nõu, anum.

P.S. Keel on ikka üks imeline nähtus

Narrikas oleks rääkida vaid mingist 10000 aastast. Lugu on kordi pikem ja segasem. Maavallas on ka igasugu tõugu inimesi. Näiteks Ubamulgid. Pussjunnlased. Ja nii edasi. Juurikas on meil jah maas ja teadmisi tuleb juurde. Kui vaid meie mesilasemad ei tahaks niiväga noid kollase persega itaalia leskesid.

(03-06-2011 15:57 )koba Kirjutas:  Narrikas oleks rääkida vaid mingist 10000 aastast. Lugu on kordi pikem ja segasem. Maavallas on ka igasugu tõugu inimesi.

Jah, aga tõepoolest ei maksa asju lugeja jaoks üleliia keeruliseks ajada.
Mudelid seal all on ju taandatavad nende ühisosale.

"Sakala",30. V 1881. (Ilmunud tänases "Sakalas").
Rahwas, kell aga üks ainus elutoimetus on nagu see meil Eestlastel
tänini peaaegu olnud, on looma sarnane, kellel pää, käed, jalad puuduvad;
keha ja kõht üksi on temal olemas. Tõsi küll, niisugusi loomi leiame ka looduses,
nemad on aga tõistele, täielistemale söögiks, iseenesest näotumad ja jõuutumad.
Niisuguse looma elu on ka Eestirahwas kuussada aastat elanud ja edespidisee ei
wõi nõnda jäeda. Seks on meile aga tarwis, et meile omad liikmed kaswawad,
oma eluseisused sünniwad.
Nil novi sub sole!

Kogu selle aatelisuse jutu juures on väga palju probleemseid nüansse,mis võivad kogu selle ilusa meelsuse hoopis suureks tüliõunaks paisutada.Siin siis lühike kokkuvõte pahupoolest:
1) kuulsuse-ja võimujanu;
2) kambakraatia;
3) haridus ja haritus;
4) müüdavus ja ostetavus;
5) ahnus .

Lisaks suure küsimärgina finatseerimise. On, mille üle diskuteerida ja lahendusi leida.

Mul on üks küsiv ettepanek. Kuidas oleks sellega? eelnõude infosüsteem ???

Ma annan endale täielikult aru, et sisuliselt on see mõttetu, need eelnõud jäävad hüüdja hääleks kõrbes, need tambitakse kohe maha, või nagu üks kommentaator õigesti ütleb, et "Pole ju mingi saladus, et isegi riigikogu poolt tehtud sedausmuudatuste protsent oli eelmise koosseisuga vaid 5%. Ülejäänud olid valitsuse direktiivid, mis koostatud tagatoas ja esitatud mitte matsidele arutlemiseks, vaid kinnitamiseks."

Kuid me oleme vähemalt proovinud. Võiks ju ette panna võtta vastu midagi sellist, mis takistab üldrahvalikke huvisid puudutavates küsimustes valitsuse direktiivide vastuvõtmist. Näiteks maa müük välismaalastele, kaevanduste avamine, metsade raiumine jne.
Ja võiks ju algatada eestlaste põlisrahvaks kuulutamise eelnõu.

Kui piisavalt palju inimesi neid algatab (mina olen nõus oma nime all esitama, aidake keegi teksti koostada), siis tähelepanuta see vast ikka ei jää.

Positiivseid tulemusi sel niipea vaevalt et on, kuid mis võimalused oleks selle sammuga põliseestlaste liikumisele kahju teha, marki täis teha? Selleks peaks vast igasugu äärmusi vältima. Või käivitub hüsteeriline vastureaktsioon? Kas seegi halb on?

____________________________________________
Koba, sa ajasid mu kohe naerma

(03-06-2011 15:57 )koba Kirjutas:  Narrikas oleks rääkida vaid mingist 10000 aastast. Lugu on kordi pikem ja segasem. Maavallas on ka igasugu tõugu inimesi. Näiteks Ubamulgid. Pussjunnlased. Ja nii edasi. Juurikas on meil jah maas ja teadmisi tuleb juurde. Kui vaid meie mesilasemad ei tahaks niiväga noid kollase persega itaalia leskesid.

Marina, sa said pihta kogu asja põhilisele mõttele, tugev survegrupp näpuga mööda põlisrahvaste õiguste seaduspügalaid ajamas ja sellega võrdlemas, mis globalistid järgmisena muuta ja ära võtta tahavad, parim näide hetkel Läti uue Presidendi suupruukimine, et rahvuslus on ainus tõke, mis piirab Lätis hästi elamist, lätlased maalt välja ja immigarandid asemele, kohe pisike ameerika olemas. Trükkisin eile tolle põlissoomlaste programmi paberile ja pätsame selle lihtviisil sommidelt omale väikeste ümbertegemistega tegevuskavaks.
Hetkel ikka puudu veel hea kunstnik, kes mitte raha vaid missioonitundest logo ja kujundusega tegeleks, võib isegi arvata kui suure paueri logo tegijale edaspidisel annab kui ta tuhandete kaupa paljundatuna särkidel märkidal ja talismanidana inimetega ringi kõnnib.
Oot kas me juriidiliselt polegi põlisahvas, tuleks veel end selleks kuulutada? Kui siis milline rahvas on selle territooriumi põlisrahvas?

Tegemist on liikumisega mitte parteiga, siin on igaühel õigus kaasa lüüa, oma kohalikke gruppe luua ja kasvõi partei püsti panna need on ikka seltskonnad kes tahaksid põliseestlaste hääli, hääled saavad need kes ennast tõestavad, mitte ei mängi lihtsalt populiste. Hääled võivad saada ka teiste parteide liikmed, keda põliseestlased kohtadel tunnustavad oma asja eest seisjatks. Seega on rahalised kulud kokku võib olla suured aga samas ju kogu töö ühiskondlikel alustel nagu teised heategevusprojekstid näit teeme ära.
Me pole ju selles gobalistide vastases sõjas mitte üksi.
/Kord kümnendis tabab Euroopa Liitu ikka mõni lõhestav kriis, mis paneb pidurid peale sõjajärgsetele püüdlustele kontinenti ühte liita.
Nende lahingute veteranid kinnitavad, et tulgu pinged siis mere tagant (Iraak) või kodust (ELi leppe hülgamine), ikka läheb kriis lõpuks üle ja Euroopa projekt jätkub.
Seekord võib siiski olla teisiti.
Viimase kuuga ei ole integratsiooniprojekt mitte üksnes pidurdunud, vaid tagurdama kukkunud.
Nii euro kui Euroopa viisavaba ringiliikumise tsoon – kaks sõjajärgse integreerumise kõige silmnähtavamat saavutust – on niivõrd tõsise rünnaku all, et ametnikud spekuleerivad avalikult nende hinguselemineku teemadel........
.........Niivõrd ootamatu lagunemisprotsess annab tunnistust sellest, et poliitiliste tuulte puhumise suund on järsult muutunud. Euroopa valijad, kes aasta tagasi näisid vastu tahtmist nõustuvat kasinusmeetmete ja väljaupitamistega, ei ole enam kaugeltki vaiksed ega leplikud.
Viimase kuue kuuga on valitsused kukkunud nii Portugalis kui Iirimaal, Soomes ja Hollandis aga marsivad võidukalt ülemäge populistlikud ELi-vastased parteid.
Berliinis mässavad parlamentäärid, Barcelonas protestivad tudengid, Ateena riigifirmade peakorterite ette ehitavad barrikaade ametiühingutegelased.
Euroopal tuleb küsida endalt: on see ajutine tunnetepuhang või fundamentaalne nihe poliitilisel maastikul?....
......Soome liidrite unelemine pidi sel kevadel peaaegu lõppema ELi-vastaste Põlissoomlaste võiduga. Prantsuse paremäärmuslaste uus liider Marine Le Pen on oma Rahvusrinde tavapäraselt migratsiooni-vastasele retoorikale lisanud ka ELi-vastased toonid – ja kogub poolehoidjaid.
Kas populistlike murede tunnustamisest piisab aga rahva südame võitmiseks? Hollandi strateegia veel poliitilisi dividende teeninud ei ole. Märtsikuistel kohalikel vaimistel saatis Wildersit suur edu, möödunud nädalal jäi valitsuskoalitsioonil Hollandi senatis enamus saamata.
Pigem võime olla tunnistajateks põlvkonnavahetusele Euroopa poliitikas. Traditsioonilised erinevused vasak- ja paremleeri vahel on hakanud ühtlustuma.
Üksi põhivoolu sotsdemokraat ei propageeri enam tsentraliseeritud plaanimajandust. Ükski konservatiiv ei sea enam tõsiselt kahtluse alla heaoluriigi alustalasid.
Tekkimas on hoopis uus lõhe: globaliseerijate ja kohalikustajate vahel.
Nii vasakpoolsed (intellektuaalid, liberaalsed internatsionalistid) kui parempoolsed (vabakauplejad, globaalsed ärijuhid) peavad tõdema, et nende sõjajärgset konsensust on asunud raputama uus revanšistide rühmitus.
Ka see uus poliitiline jõud tuleb nii vasakult (ametiühingutegelased, valged töölised) kui paremalt (maainimestest rahvuslased, paremäärmuslikud ksenofoobid). Vaadake milline suhtumine ja räige sildistamine.

Mis aga peamine, tegemist võib olla uue ja enneolematu väljakutsega Euroopa projektile.

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Ma ei teagi, kuhu seda mõttekest panna...mingi "üldvandenõuteooriate" alla või??? Aga...süsteem käriseb ja annab tugevamaid tagasilööke kui selle süsteemi hoidjad eeldasid. No kindlasti peale "majanduskriisi" võis arvestada....mõningase pahameelega, aga ei oodatud märksa intensiivsemat reaktsiooni.

Ka seesama Financial Times - kes alustas nende "põliselanike parteide" vastu Hollandi, Prantsusmaa, nüüd hiljem veel Soome ja Belgia rahvuslikud parteid( vastuolud on viinud selleni,et Belgias pole valitsustki) - räige sildistamisega stiilis "natsismi tõus", on viimasel ajal sunnitud möönma, et tühjale kohale miskit ei teki ja paljuski on tegemist sellega, et peavoolu parteides ollakse pettunud.

Ja kui lisada veel juurde selle, et väidetavalt "keskvoolu juhtmete isandad" ise on lahkunud, siis koha peal lisab see süsteemi kooshoidmisele ainult koormat.

Kui varem võis tegutseda peenelt ja varjatult - süsteem toimis, rohkemaks polnud vajadust - siis nüüd meeleheitlikult süsteemi kooshoidmiseks lähevad käiku järjest meeleheitlikumad vahendid. Traagelniidid muutuvad viimase tõttu järjest nähtavamaks ja järjest rohkem hakkavad inimesed küsima -mis värk on.

Olgem ausad - Jüri Lina on Eestis varemgi esinenud ja kõik oli konstantne - nii see, mida ta esitas ja kuulajaskond. Aga praegu joostakse Lina esitusele ukseraamid ka maha, sellist asja pole varem nähtud.

Märk sellest, et praegust süsteemi enam ei usaldata ja usaldamatus kasvab aiva.

No pole need peremehed kusagile lahkunud, mis euroopat ees ootab, võite sellist artiklit analüüsides endale selgeks teha.
IIVI MASSO: Kultuuride dialoog või kõrk monoloog? 02. aprill 2008
Kultuuride dialoogi
väljakuulutatud eesmärk on kultuurirühmade
üksteisemõistmise ning võrdsuse edendamine.
Tegelikult kiputakse pahatihti dialoogi egiidi all
kaitsma ühtede eriõigusi, ilma et
dialoogipartnereilt eeldataks samaga vastamist.
Hea näide sellest oli eelmisel kuul Londonis peetud
suurejooneline rahvusvaheline kokkusaamine “Living
Together Summit” (“Kooselukohtumine” – toim),
mille korraldas Briti Nõu-kogu ja mille väljakuulutatud eesmärk oli Euroopa vähemuspoliitika ja rahvussuhete arendamine.
Vähemustega koos elamist õpetati peamiselt “uutele” eurooplastele.
Külaliste kohtlemine meenutaski omaaegset Nõukogude delegatsioonide vastuvõttu läänes: majutus luksushotellis ja iseseisva liikumise minimeerimine ajakavas tootis vähemalt omal ajal väikese idainimese südames nii aukartust kui ka truudust. Õnneks pole täielik vabaduse piiramine enam võimalik. Juba kevadises Londonis kõndimine korraldajate igaks sammuks pakutud bussiküüdi asemel oli vabastav, peaaegu mässuline toiming.
Mõnelegi osalejale jäi ürituse eesmärk ebaselgeks. Öelda, et inimesed on võrdsed ja vähemusi tuleb kohelda inimlikult? Õige jutt.
Aga kellele on see uudis? Samal ajal esindasid kohalolijad Iisraelist ja Balkanist Baltikumi ja Skandinaaviani nii paljusid rahvaid ja vähemusi, et ei leitud mingit ühist probleemi, mis oleks puudutanud kõiki.
Võib-olla sellepärast või siis poliitilistel põhjustel sai domineerivaks üldteemaks islami usu Euroopasse tulek, mida esitati kui paratamatut ja ka ihaldusväärset. Avatud arutelule sel teemal ruumi ei leitud. Konverentsi avaistung lõppes ühe Euroopa “mufti” usulise propagandakõnega, mis oli kultuuride võrdsuse ideed arvestades imelik – ühtki teist usku ega maailmavaadet ei propageeritud üritusel samamoodi. Seinakõrgune jumala saadik rääkis islamist kui Euroopasse rahu, harmoonia ja inimõiguste toojast video kaudu ning kuulajaile ei jäänud võimalust isegi küsida, miks keelduvad just islamimaad ÜRO inim-õiguste deklaratsioonile alla kirjutamast.
Mõni teistest võrdsem
Pidulikul õhtusöögil pakuti kõigile islamiseaduse järgi valmistatud halal-liha, ehkki paarisaja osaleja hulgas oli muslimeid vaevalt kümmekond. Loomakaitse ilmselt ei kuulunud võrdselt kaitstavate veendumuste hulka: halal-stiilis elusa lamba verest tühjaks jooksutamine käib EL-i loomakaitseseaduste vastu. Osalejatele osutati kohe alguses palvetustoad – taas vaid ühe usurühma huvides.
Nii vallutas islam üritusel “austatud vähemuse” rolli ning osalejate kirevast etnilisest mosaiigist tehti ühtne mittemuslimitest “enamus”. Jälle kord on mõned võrdsete hulgas võrdsemad.
Kohtumise avaistungil kõneles ka Euroopa Nõukogu asepeasekretär Maud de Boer-Buquicchio, kes mõistis järsult hukka siis alles linastamist oodanud Hollandi poliitiku Geert Wildersi filmi, mis kritiseerib koraani. Boer-Buquicchio, kes ei olnud filmi näinudki, kinnitas, et “usu solvamine” ei kuulu sõnavabaduse kaitse alla, ning teatas, et tal on hollandlasena häbi Wildersi pärast, kellesuguste vihaõhutavale ettevõtmisele meil kõigil tuleb öelda otsustav “ei”. (Wildersi lühifilm, mis tuli välja 27. märtsil, tsiteerib koraani ja näitab terrorismiga seotud materjali ning islamijuhtide maailmavallutuslikke kihutus-kõnesid, osutades, et fanaatikud toetuvad koraani tekstile.) Boer-Buquicchio ei tundnud muret Hollandis aset leidnud “ususolvajate” mõrvade, mõrvaähvarduste ega peksmiste pärast ega öelnud otsustavalt “ei” neile, kes on valmis usu kaitseks ketseritel kõri läbi lõikama. Pigem asetas ta end koraani kritiseerimist üheselt hukka mõistes fanaatikute poolele.
Kogunemisel peeti ka nn töötube, kuhu asjatundjatest koosnev publik kutsuti arutama kultuuridialoogi teemasid, kuid kohapeal selgus, et kutsutuid hoopis õpetati kui algkoolilapsi: näiteks mida tähendab identiteet, mida stereotüüp, mida kultuuripoliitika, nagu poleks me kunagi selliseid keerulisi sõnu kuulnud. “Vaadake, stereotüüp on see, et kui trepil on mitu astet, on nad kõik ühesugused.
Inimestest ei tohiks niimoodi mõelda.” Vahel tundus, nagu ei tohtinuks inimesed korraldajate meelest üldse mõelda.
Tuleb muuta tegelikkust
Peamiselt vaikivatel osalejatel õnnestus siiski ka vaidlema minna. Vaieldi näiteks venekeelse vähemuse diskrimineerimise üle Eestis
a selle üle, kas inglased ja hispaanlased olid Madridi ja Londoni pommiplahvatustes ise süüdi ning ka selle üle, kas ajalehes The Independent konverentsi ajal ilmunud lugu Iraagi enesetaputerroristidest oleks tulnud illustreerida ka kristlaste ja juutide piltidega, et muslimeist mitte stereotüüpi kujundada.
Tõsiasi, et Iraagi enesetaputerroristid ongi ainult muslimid, ei tundunud vaidlejaid kõigutavat. Kui ideoloogia – kõik maailmavaated on võrdselt rahumeelsed – ja tegelikkus ei sobi kokku, siis tuleb muuta tegelikkust või vähemalt tegelikkusest loodavat meediapilti.
Kohtumise lõpuks esines tuntud Briti mitmekultuurilisuse teoreetik Bikhu Parekh, kes kuulutas tuttavat arusaama, et rahvusriigi aeg on möödas ning muutuvas maailmas pole mõtet püüdagi mingist rahvusidentiteedist kinni hoida. Sõnum polnud väikerahvastele just lohutav, kuid aplausi tugevusest võib järeldada, et publik oli üldiselt nõus.
Midagi pole parata, mitmekultuurilisus tundus võluvam seminariruumidest väljaspool, kevadises Inglismaa pealinnas, kus sagis lõputult toredaid erikeelseid ja erineva välimusega inimesi. Ideoloogiamaiguline propaganda jätab varju kultuurikirevuse inimlikult sütitavad ja ahvatlevad küljed. Eriti jäi täiskasvanud inimeste õpetamisest meelde kerge üleoleku maik, mis on nii mõnelegi eestlasele tuttav ka teistelt samasugustelt üritustelt, kus “vana lääne” esindajad õpetavad idaeurooplastele demokraatlike väärtuste aabitsatõdesid.
Briti Nõukogu patroniseeriv õpetusüritus tõendas, et hooldav suhtumine Euroopa vaesematesse äärealadesse pole kuhugi kadunud.
Ilusast võrdsuseretoorikast hoolimata on “esimese maailma” esindajatel ikka raske suhtuda “teise” ja “kolmanda” maailma
kodanikesse kui võrdsetesse inimestesse, kel on omi arusaamu ning kellega võib ette tulla ka erimeelsusi. Inimesed on aga ülbuse vastu tundlikud. Niikaua kui see ei kao, pole lääneriikide muu maailma “südamete ja hingede” võitmiseks korraldataval kampaanial just suurt lootust õnnestuda.

Endal niisugune tunne nagu oleks pikalt just seda tulemas olevat maailma kildude kaupa kokku korjanud, põliseestlaste ideest polnud tookord veel lõhnagi.

Isegi Iivi Masso, tuntud vasakpoolne, varasem multikulti fänn, kritiseerib juba seda asja mida, ta varem kiitis. Loomulikult ei tule kriitika Massol mitte otse, tule vältimiseks räägitakse kolmandate isikute kaudu. Antakse juba mõista, aga vastutust võtta sõnade eest veel ei julge. Ehk siis Masso ütleb läbi lillede välja, et mingist kultuuride dialoogist ei saa asja, kui üks pool( islam) teist ei tunnista. Arvestades Masso varasemat tausta, on see talt kõva väljaütlemine.

Ahjaa, veel üks mõte: PIGS-ide pangavõlad on niivõrd hiigelsuured, et pole lootustki neid kätte saada. Isegi Jürgen Ligi ütleb meil, et toetame seda PIGS-idele krediidi andmist, kuna "ise oleme Euroopast nii palju saanud".

Et kui mäng käis selle peale,et tõmmates inimesed võlaringi, sinna nad jäävadki, aga pingutati üle ja võlad said nii suured, et ei kavatsetagi Lõuna-Euroopas tagasi maksta. Ja ei juhtu sellest ka midagi.

Eestlasel pidi kott üsna suur olema enne kui see täis saab....Seda muidugi teatud jõud ootavatki et siis nuia anda.Praegu on juba uued ladvad peale kasvanud ja toimub nende sorteerimine vaikselt igal tasandil.....

Mis oleks siis liikumise missiooniks?

(04-06-2011 21:08 )HUGOTH Kirjutas:  Eestlasel pidi kott üsna suur olema enne kui see täis saab....Seda muidugi teatud jõud ootavatki et siis nuia anda.Praegu on juba uued ladvad peale kasvanud ja toimub nende sorteerimine vaikselt igal tasandil.....

Antud teema väga hea sortimise vahent.

(04-06-2011 23:13 )Lihtne Kirjutas:  

(04-06-2011 21:08 )HUGOTH Kirjutas:  Eestlasel pidi kott üsna suur olema enne kui see täis saab....Seda muidugi teatud jõud ootavatki et siis nuia anda.Praegu on juba uued ladvad peale kasvanud ja toimub nende sorteerimine vaikselt igal tasandil.....

Antud teema väga hea sortimise vahent.

Hirmutamine on hea vahend oma kombitsad külge nihverdada aga on ka teatud jõud mis aitavad ja kaitsevad väärt ideedel toimima hakata.

(04-06-2011 23:24 )phicsm Kirjutas:  .... aga on ka teatud jõud mis aitavad ja kaitsevad väärt ideedel toimima hakata.

Ja nagu lähiajalugu näitab, siis kõigevõimsam on "musta karvase käe" ideid rohkem väärtustanud.

Lühidalt on mõte registreerida globaalkülas põlisrahvas eestlased kui ohustatud relikt Maa kultuuride mitmekesisuses ja taotleda kaitset globalistide keele ja kultuurilise hävitustöö eest.
Kohapeal tähendab see põliseestlaste mittetulundusühingute liikmete kaitset ja sponsorite, rahade otsimist neile programmidele ja paikadele mida liberaalid kui globaalküla ehitajad tahaks lihtsalt rahadest ilma jätta ja multikultuursusega asendada.

Nende "põliste alade" ja "põlisrahvaga" on igasugu naljakaid juhtumisi olnud.

Miks Novgorod kus elavad ugrimugrid on "põline vene ala" - "sest" seal on juba aegade hämarusest olnud vene õigeusu kiriku harukontor.

Miks Peterburi linn ja oblast kus algselt elasid ingerlased on "põline vene ala" - "sest" sinna astus kunagi vene kirsa.

Sarnaselt näevad vene geopoliitikat kujundavad tegelased baltikumi "põlise vene alana" - ilmselt seetõttu ei õnnestugi eestlasi Eesti põlisrahvaks kuulutada.

Minumeelest mängib VS liiga väikeste "panuste" peale: mis kasu on mingist pisikesest "põliseesti reservuaadist", milles võib vaid mõelda Eesti vaimus, kuid ei tohi tegutseda Eesti vaimus - pigem peaks pürgima ikkagi maksimumprogrammi (iseseisev ja sõltumatu Eesti rahvusriik) poole, millest lähiaastate miinimum oleks PõlisEestlastele 51% kohalikes omavalitsustes ja Riigikogus ning kõike seda juba 2 ja 4 aasta pärast.

Lahendused - sai juba öeldud ju, et unusta poliitika! Kahte asja korraga ei saa - ei saa olla poliitiliselt edukas samal ajal kultuuri ja vaimsust kaitstes ning ei saa edukalt kultuuri ja vaimsust kaitsta, samal ajal poliitikas läbi lüües... Need kaks osapoolt välistavad teineteist.

80 aastat tagasi õnnestus selline "ühendamatute ühendamine" ühel poliitikul.

Kui siin ja praegu ei õnnestu, siis pole küsimus mitte põhimõttelises võimatuses, vaid probleemi olemuse määrab kehvapoolne kaader.

Einoh, targutada ja kehva kaadrit taga otsida on ju mõnus, eriti kui igaüks seda omas nurgas teeb ja sellest lõppeks taaskord mitte sittagi välja ei tule.

Selle asemel, et siin õiendada ja tarku lauseid noppida, võiks pigem aluspõhimõtted kirja panna, koondada ühtsesse kirjatükki kõik meie vaimse identiteedi alused ning panna paika liitumistingimused. Saad aru - midagi reaalset ära teha, peale mölisemise ja targutamise...


PS. kohalikku vaimsust ja poliitikat ühendada pole senimaani siin kellelggi õnnestunud, seega paluks mitte kärbseid pähe ajada...

(06-06-2011 12:12 )Celtic Kirjutas:  Lahendused - sai juba öeldud ju, et unusta poliitika! Kahte asja korraga ei saa - ei saa olla poliitiliselt edukas samal ajal kultuuri ja vaimsust kaitstes ning ei saa edukalt kultuuri ja vaimsust kaitsta, samal ajal poliitikas läbi lüües... Need kaks osapoolt välistavad teineteist.

Vaidleks vastu! Wikipedia ütleb, et;

Tsitaat:Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid.

Sellest tulenevalt ütleks, et igasuguse vaimse teekonna ettevõtmine ja rahvuskultuuri ülessoojendamine on poliitika.

Wow... seega ka kiirteel autode juhtimine on poliitika... või siis näiteks organisatsiooni sisekliima loomine on poliitika?

Muide... Wikipedia sõnutsi olen mina KAPO mõjuagent, on see siis nüüd tõene või mitte? Päris igasugu jama pole mõtet kah uskuda, seda enam, et avalik arusaam ja ümmargune definitsioon on tavaliselt täiesti erinevad, definitsioonid ei järgi tegelikkust.

(06-06-2011 13:31 )Celtic Kirjutas:  Wow... seega ka kiirteel autode juhtimine on poliitika... või siis näiteks organisatsiooni sisekliima loomine on poliitika?

Aga muidugi on! See kuidas sa kiirteel sõidad (mis kiirusega, kas annad teistele teed, kas tuled põlevad jne) on ju poliitika. Kokku lepitud reeglid.

Ärgem nüüd täitsa teemast välja kah mine. Üks asi on mingi definitsioon, mis on kuskil paika pandud, hhoopis teine asi on aga reaalne elu, kus poliitika on kindlaks määratud rahva teadvuse poolt ja omab kindlaid piire ja reegleid, mis kehhtivad seal piiride sees.