Erakonnad rahva kallal

(01-11-2013 13:56 )excubitoris Kirjutas:  

(01-11-2013 13:51 )Malerd Kirjutas:  OK, e-hääled lähevad "kaduma". Paberhääled lähevad samamoodi, selles mõttes ju vahet pole.

Kaduma ei lähe midagi - kõik võetakse arvesse - tuleb vasid ainult osata hääli kokku lugeda.
Kas eelmistest või üleeelmistest valimistest oli üks ajalehe lugu kus "üksikute" kandidaatide hääled "sattusid kogemata" teatud suure erakonna hunnikutesse.
Pärasine hävitamine ongi selleks, et ei saaks "loomingulise" lugemisega vahele jääda.

Eks ma seda loomingulist osa pidasingi silmas, et seda tehakse mõlemaga

naegleria fowleri haistis toitu?

(01-11-2013 09:51 )kage Kirjutas:  

(31-10-2013 21:21 )nokitseja Kirjutas:  Pärast e-hääletuse lõppu hävitatakse häälte anonüümsuse tagamiseks e-hääletust läbi viinud serverite kõvakettad ning anonümiseeritud häälte lugemissüsteemi ülekandmiseks kasutatud DVD-ketas.[/i]

Vabariigi Valimiskomisjoni Elektroonilise Hääletuse Komisjoni poolt häälte salajasuse tagamiseks hävitatud kõvaketaste jäänused (Pilt:VVK-kettad.jpg)

Kas olulise paberdokumendi nutsakusse kägardamine on selle dokumendi hävitamine?
Kas olulise paberdokumendi läbilaskmine paberihundist on selle dokumendi hävitamine?
Kas oluliste andmetega kõvaketta mõningane muljumine on tema hävitamine?
Ei, Ei ja veelkord Ei!
Wikipeedia edastab talle ettesöödetud möla, pildil olevad kõvakettad on täiesti loetavad hoolimata nende kuju mõningasest muutumisest.
Kui juba nii lihtsate asjadega vassitakse, siis hääletuste mittemanipuleerimine on ülisuure kahtluse all.

Kas kõvaketta pildi vaatamine on arusaamine andmete hävitamise protsessist? Ei, Ei ja veelkord Ei!

Aga ära siis piirdu vaatamisega, vaid loe, mis pildi all kirjas:
"Vabariigi Valimiskomisjoni Elektroonilise Hääletuse Komisjoni poolt häälte salajasuse tagamiseks hävitatud kõvaketaste jäänused."

Kas arusaamatuks jäi sõna "hävitatud" või midagi muud?
Kahjuks ei oska soovitada, kust abi otsida. ÕS annab näiteks sellise tulemuse:

[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006
Otsing: hävitatud
Tulemus: Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. Leitud 1 artikkel
lage <8a> ?. Lage maastik, nõlv, väli. Rahast lage rahatu. Lageda taeva all õues, väljas; peavarjuta, asupaigata. Lage taga argi kõik hävitatud. Lähen üle suure lageda (nimis). Aru+lage kombe+lage, mõtte+lage.

Otsing: hävitama
Tulemus: Leitud 1 artikkel
hävitama <52> ?. Hävitab hiiri, hävitas kõik hiired (ära). Lapsed hävitavad kooke argi (söövad). Hävitav naer, hinnang. Hävitamis+kirg jt hävituskirg jt

Ainuke selgitus vihjab söömisele, kuid oletan, et valimiskomisjon ei pea kettaid ära sööma.

(01-11-2013 12:43 )kage Kirjutas:  

(01-11-2013 11:32 )excubitoris Kirjutas:  Kage - ära ole nii resoluutne. Kui isik on omale selgeks teinud mis protsess millise tulemuse annab siis vaadates tulemust võib anda päris adekvaatse hinnangu kui hästi asi tehtud on. Kusjuures korpuse purustatuse

aste ei määra seal sees olevate andmete hävitamise astet. Kui ikka sees olev ketas on loetav - ta võib isegi kõver olla aga andmed ON sealt siiski loetavad ja saab seega infi küll ja küll. Kõige adekvaatsem oleks kettad

lihtsalt lahti kruvida - mitte lõhkuda mis võib jätta mulje aga on kasutu andmete hävitamisel - ja siis seest välja võetud plaadid lasta kerge liivapaberiga üle. Tulemus on parem ja kindlam.

1. Enne füüsilist hävitamist võiba olla isegi kaks protseduuri mida enne tehakse - tarkvaralise programmiga mitmeid kordi kõvakettal info ülekirjutamine ja spetsiaalse (magnetilise) riistvaraga kõvaketta ülekäimine.
2. Ma ei näe, et nokitseja oleks kasutajaga Irve ühendust võtnud ja tema käest protseduuride kohta, mida kõvaketastega tehti, infot saanud.
3. Ma ei näe, et kasutaja Irve oleks protseduuridega kursis või neis osaline olnud ja samuti pole teada kas tegelikult on just e-valimiste kõvaketastega tegu.

Seega kes on ennast nende protseduuridega kurssi viinud ja teab neist rääkida?

naegleria fowleri ehk Kage, nokitseja eeldab, et hävitatud ketaste pildid pole wiki artikli autori poolt välja mõeldud ega joonistatud.
naegleria fowleri ehk Kage, esimesena kasutas nokitseja kättesaadavaid materjale. Vabariigi valimiskomisjon on avaldanud ühe huvitava dokumendi E - hääletamise süsteemi infoturbe poliitika, mis jätab hävitamise osas asjaosalistele vabad käed ja kasutab ühes olulises lõigus mõistet "seadusega nõrgalt kaitstud".
Versioon 2.0
Dokument:
EHA-02-03-2.0
Kuupäev: 19.09.2013.a

Lehekülg 36:

16.
Mittevajalike andmete, seadmete ja liinide hävitamine
16.1.
Täielik kustutus
Salajase informatsiooni konfidentsiaalsus tuleb säilitada ka siis, kui seda enam ei vajata.
Tuleb tagada, et konfidentsiaalset materjali sisaldavad failid kustutatakse ja kirjutatakse füüsiliselt üle või hävitataks muul viisil. Täielikuks ja turvaliseks kustutuseks peavad kasutajate käsutuses olema infoturbe juhi kinnitatud vahendid. Eriti tuleb hoolitseda mobiilsete andmekandjate eest (USB -kõvakettad või välksalvestid (flash-memory), USB-mälupulgad).

Lõik tekitab koheselt 2 küsimust
1 Kuna ei vajata enam salajase informatsiooni konfidentsiaalsust?
2. Mis tähendab mobiilsete andmekandjate eest hoolitsemist?
Kas seda, et kõik asjaosalised oleksid nendega kindlasti varustatud?
Kas konfidentsiaalsed andmed kustutatakse mobiilseid andmekandjaid kasutades "move" käsu abil?

16.2.
Seadmete turvaline hävitamine ja taaskasutus Salajast informatsioon võidakse paljastada seadmete hooletu kõrvaldamise või taaskasutusega.
Tundlikku informatsiooni sisaldavad mäluseadmed tuleb tavalise kustutusfunktsiooni kasutamise asemel füüsiliselt hävitada või turvaliselt üle kirjutada.
Seadmed, mis sisaldavad salvestuskandjaid, näiteks kõvakettaid, tuleb kontrollida veendumiseks, et enne seadme kõrvaldamist on kõrvaldatud või üle kirjutatud kõik tundlikud andmed ja kogu litsentsitud tarkvara.
Tundlikke andmeid sisaldavate kahjustatud mäluseadmete puhul võib olla vajalik riski hindamine otsustamiseks, kas seade tuleb hävitada, remontida või kõrvaldada.

Kogu tekst haiseb IT-Kolledži järele. Selgete ja üheselt mõistetavate tegevuste asemel umbmäärane jutt sellest, et tavalisest kustutamisest ikka ei piisa, vaid tuleb turvaliselt üle kirjutada. Kokkuvõttes on asi absoluutselt reguleerimata ja soovi korral võidakse need kettad pärast "turvalist" ülekirjutamist täiesti legaalselt ka maha müüa.

Viimane lause ses tekstis on ju totaalne möga:
"Tundlikke andmeid sisaldavate kahjustatud mäluseadmete puhul võib olla vajalik riski hindamine otsustamiseks, kas seade tuleb hävitada, remontida või kõrvaldada."

naegleria fowleri ehk Kage, pärast selliste dokumentidega tutvumist pole nokitsejal valimiskomisjonilt ega wiki artikli autorilt enam midagi küsida. Kõik on niigi selge ja kahtlus valimistulemuste mittemanipuleerimise osas langeb ära.
Ka infoturbe olemasolust.

(02-11-2013 22:19 )nokitseja Kirjutas:  Kas arusaamatuks jäi sõna "hävitatud" või midagi muud?

Arusaamatuks jäi kuidas sa pilti vaadates hävitamisprotsessi tegevused tuvastasid ja nägid, et pildil olevatelt kõvaketastelt saab andmeid kätte.

Tsitaat:nokitseja eeldab, et hävitatud ketaste pildid pole wiki artikli autori poolt välja mõeldud ega joonistatud.

Jah, lihtsuse mõttes võib nii eeldada, aga tegu võib olla ka lihtsalt illustratiivse pildiga suvalistest katkistest kõvaketastest. Ja kuidas see ütlus eelduste kohta oligi - eeldamine on kõigi möödapanekute ema. Või midagi sarnast.

Tsitaat:esimesena kasutas nokitseja kättesaadavaid materjale.

Neis dokumentides ei ole midagi hävitamise protseduuride kohta.

Tsitaat:Lõik tekitab koheselt 2 küsimust
1 Kuna ei vajata enam salajase informatsiooni konfidentsiaalsust?
2. Mis tähendab mobiilsete andmekandjate eest hoolitsemist?
Kas seda, et kõik asjaosalised oleksid nendega kindlasti varustatud?
Kas konfidentsiaalsed andmed kustutatakse mobiilseid andmekandjaid kasutades "move" käsu abil?

Vastuseid neile küsimustele teab kindlasti infoturbe juht, kellelt saab ka vastavad vahendid, mitte inimesed siit foorumist - "Täielikuks ja turvaliseks kustutuseks peavad kasutajate käsutuses olema infoturbe juhi kinnitatud vahendid."

Tsitaat:Kogu tekst haiseb IT-Kolledži järele. Selgete ja üheselt mõistetavate tegevuste asemel umbmäärane jutt sellest, et tavalisest kustutamisest ikka ei piisa, vaid tuleb turvaliselt üle kirjutada. Kokkuvõttes on asi absoluutselt reguleerimata ja soovi korral võidakse need kettad pärast "turvalist" ülekirjutamist täiesti legaalselt ka maha müüa.

See dokument ei ole juhend inimestele kes tegelevad andmekandjate hävitamisega ja kellel on teised selged ja ühemõttelised juhendid vaid turvapoliitika kirjeldus ning sellest tulenevalt ka üldsõnaline. Kui juhendeid tahad, siis otsi õiged inimesed üles ja küsi nende käest.

Üldiselt ma esitasin küsimuse: Seega kes on ennast nende protseduuridega kurssi viinud ja teab neist rääkida? Sina ei tea neist absoluutselt mitte midagi seega pole sa ka pädev vastama.

Andestage mulle, palun, et tsiteerin kogu teksti, kuid teen seda säilimise huvides.

(02-11-2013 23:09 )kage Kirjutas:  

(02-11-2013 22:19 )nokitseja Kirjutas:  Kas arusaamatuks jäi sõna "hävitatud" või midagi muud?

Arusaamatuks jäi kuidas sa pilti vaadates hävitamisprotsessi tegevused tuvastasid ja nägid, et pildil olevatelt kõvaketastelt saab andmeid kätte.

Tsitaat:nokitseja eeldab, et hävitatud ketaste pildid pole wiki artikli autori poolt välja mõeldud ega joonistatud.

Jah, lihtsuse mõttes võib nii eeldada, aga tegu võib olla ka lihtsalt illustratiivse pildiga suvalistest katkistest kõvaketastest. Ja kuidas see ütlus eelduste kohta oligi - eeldamine on kõigi möödapanekute ema. Või midagi sarnast.

Tsitaat:esimesena kasutas nokitseja kättesaadavaid materjale.

Neis dokumentides ei ole midagi hävitamise protseduuride kohta.

Tsitaat:Lõik tekitab koheselt 2 küsimust
1 Kuna ei vajata enam salajase informatsiooni konfidentsiaalsust?
2. Mis tähendab mobiilsete andmekandjate eest hoolitsemist?
Kas seda, et kõik asjaosalised oleksid nendega kindlasti varustatud?
Kas konfidentsiaalsed andmed kustutatakse mobiilseid andmekandjaid kasutades "move" käsu abil?

Vastuseid neile küsimustele teab kindlasti infoturbe juht, kellelt saab ka vastavad vahendid, mitte inimesed siit foorumist - "Täielikuks ja turvaliseks kustutuseks peavad kasutajate käsutuses olema infoturbe juhi kinnitatud vahendid."

Tsitaat:Kogu tekst haiseb IT-Kolledži järele. Selgete ja üheselt mõistetavate tegevuste asemel umbmäärane jutt sellest, et tavalisest kustutamisest ikka ei piisa, vaid tuleb turvaliselt üle kirjutada. Kokkuvõttes on asi absoluutselt reguleerimata ja soovi korral võidakse need kettad pärast "turvalist" ülekirjutamist täiesti legaalselt ka maha müüa.

See dokument ei ole juhend inimestele kes tegelevad andmekandjate hävitamisega ja kellel on teised selged ja ühemõttelised juhendid vaid turvapoliitika kirjeldus ning sellest tulenevalt ka üldsõnaline. Kui juhendeid tahad, siis otsi õiged inimesed üles ja küsi nende käest.

Üldiselt ma esitasin küsimuse: Seega kes on ennast nende protseduuridega kurssi viinud ja teab neist rääkida? Sina ei tea neist absoluutselt mitte midagi seega pole sa ka pädev vastama

Protseduur, protsess.. kenad sõnad, r põriseb neis hästi, kuid kui valimiskomisjon räägib ketaste hävitamisest ja samas nende remontimisest ning ei nõua ega eelda nende tegelikku, reaalset hävitamist, pole protsessidel ja protseduuridel suurt tähtsust. Vastava osakonna juht võib iga kell kirjutada uue juhendi.

Pildil olevatest ketastest.

Mina ei kahtle, kahtled Sina.
Ja kuna kahtled eriti minu väidetes, siis miks on vaja just mind või kedagi teist vahemeheks, küsi ise otse asjaosalistelt autentse info huvides.

Ka on erakondade-teemast kaugel kõvaketaste ehituse ja tööpõhimõtte selgitus. Piltidel olevate ketaste pinnad on veel säravad ja järelikult pole neile rakendatud liivapaberit nagu excu soovitas või isegi kruvikeerajat. Jämedas võrdluses juba mainisin paberdokumenti, see kas info on kirjas tindi, trükivärvi või magnetiliselt orienteeritud osakestega ei oma tähtsust. Infot saab välja lugeda söestunud paberilt ja saab välja lugeda ka kõrbenud kõvakettalt. Pinna kuju omab tähtsust vaid nii palju, et tasaselt pinnalt on seda mugavam ja lihtsam teha. Kõvakettalt info lugemiseks ei pea see ketas pöörlema!

wiki artikkel on vaid üks osake sellest kampaaniast, millega meile e-hääletust müüakse (= peale surutakse, pähe määritakse) ja selle artikliga on tegelenud rohkem kui üks inimene. Samas on Sul ka õigus - ma tõesti ei tea kas keeras keegi need kettad kõveraks näppude vahel või tagus huulepulgaga. Nii et kuna protsess ja protseduur pole selged, siis on kettad veel hävitamata?
Aga just seda ma, muide väidangi, kuigi vaid lõpptulemust vaadates. Vabandust, lõpptulemuse fotot vaadates.

Oi nokitseja, sa lased ikka nii suure kaarega mööda kui veel saab. Kui sa sarnaste tegevustega kunagi kokku puutud, interneti kaudu kiibitsemise asemel, siis saad ehk aru

(02-11-2013 23:09 )kage Kirjutas:  See dokument ei ole juhend inimestele kes tegelevad andmekandjate hävitamisega ja kellel on teised selged ja ühemõttelised juhendid vaid turvapoliitika kirjeldus ning sellest tulenevalt ka üldsõnaline. Kui juhendeid tahad, siis otsi õiged inimesed üles ja küsi nende käest.

Üldiselt ma esitasin küsimuse: Seega kes on ennast nende protseduuridega kurssi viinud ja teab neist rääkida? Sina ei tea neist absoluutselt mitte midagi seega pole sa ka pädev vastama.

(03-11-2013 11:27 )kage Kirjutas:  Oi nokitseja, sa lased ikka nii suure kaarega mööda kui veel saab. Kui sa sarnaste tegevustega kunagi kokku puutud, interneti kaudu kiibitsemise asemel, siis saad ehk aru

Mhm(!!) eelnevat mõistan ma nii, et andmekandjate hävitamise juhend on salastatud, kuid samas kõik mis on salastatud võib sisaldada mida iganes, kuni selleni välja, et mingit hävitamist tegelikult ei toimugi.

Kui keegi niiväga huvi tunneb, siis võib alati asjaosaliste käest küsida kas on võimalik lugeda ja tutvuda sarnaste juhenditega selle asemel, et internetist leitu järgi väita asju millest pole tegelikult aimugi.

Ja nokitseja on, nagu tavaliselt, keskendunud üldisele ja hägusale osale (poliitika) ning lugemata jätnud tehnilised dokumendid mis tema poolt viidatud lehel olemas on. Anto Veldre osalemine (lisaks mõned teisedki tuttavad nimed) dokumentide koostamisel on minu jaoks piisav argument selleks, et ka kõvaketaste hävitamise juhend on asjalik ja selle järgimisel saavutatakse seda mis vaja.

Kui ainult viitsiks neid dokumente lugeda ja saaks neist aru. Eks ju on ju nii...

Meil on salajane hääletus. Jaoskonnas on võimalik kogu protseduuri kergelt kontrollida, e-hääletuse puhul on aga sõltumatu kontroll võimatu. Enamgi veel - lisaks võimalikele häälte moondumistele on kerge luua andmebaas "õigesti" ja "valesti" hääletanutest. See aga on tükis ohtlikum kui lihtlabane häälte võltsimine. Tehnilise poole pealt üsna kergelt teostatav, tuleb vaid andmevood suunata läbi selleks loodud programmijupi. Selles valguses ei oma kõvaketaste hävitamise tehnoloogia enam mingit tähtsust. Pealegi on kasutatava info kättesaamiseks vaja rohkem kui ühte ketast.

(03-11-2013 14:04 )kage Kirjutas:  Kui keegi niiväga huvi tunneb, siis võib alati asjaosaliste käest küsida kas on võimalik lugeda ja tutvuda sarnaste juhenditega selle asemel, et internetist leitu järgi väita asju millest pole tegelikult aimugi.

Ja nokitseja on, nagu tavaliselt, keskendunud üldisele ja hägusale osale (poliitika) ning lugemata jätnud tehnilised dokumendid mis tema poolt viidatud lehel olemas on. Anto Veldre osalemine (lisaks mõned teisedki tuttavad nimed) dokumentide koostamisel on minu jaoks piisav argument selleks, et ka kõvaketaste hävitamise juhend on asjalik ja selle järgimisel saavutatakse seda mis vaja.

Kui ainult viitsiks neid dokumente lugeda ja saaks neist aru. Eks ju on ju nii...

Kus viga näed laita, seal tule ja aita!
Aita siis ometi inimest, vaatasin läbi valimiskomisjoni poolt üles pandud dokumendid ja üheski ei kohanud Anto Veldre nime. Samuti pole leidnud muid dokumente, mis ketaste hävitamisest räägiks. Päris tühja see otsing muidugi ei läinud, leidsin muid vassimisi.
Sa tead kus on vajalik dokument, kuid lingi panek käis üle jõu?

Teiseks esined Sa jälle usupositsioonilt - kui Anto Veldre, siis usud pimesi ja kontrolli pole vaja. Anto Veldre on e-tehnoloogia müügimees nagu teisedki seal, kuigi väheke soliidsem. Aga mitte ülearu.

(03-11-2013 16:31 )togli Kirjutas:  Meil on salajane hääletus. Jaoskonnas on võimalik kogu protseduuri kergelt kontrollida, e-hääletuse puhul on aga sõltumatu kontroll võimatu. Enamgi veel - lisaks võimalikele häälte moondumistele on kerge luua andmebaas "õigesti" ja "valesti" hääletanutest. See aga on tükis ohtlikum kui lihtlabane häälte võltsimine. Tehnilise poole pealt üsna kergelt teostatav, tuleb vaid andmevood suunata läbi selleks loodud programmijupi. Selles valguses ei oma kõvaketaste hävitamise tehnoloogia enam mingit tähtsust. Pealegi on kasutatava info kättesaamiseks vaja rohkem kui ühte ketast.

Kas sa oskad ka põhjused tuua ja tehniliselt seletada miks on sõltumatu kontroll võimatu, kui kergesti on võimalik teist andmebaasi luua ja miks on see tehnilise poole pealt kergelt teostatav. Enne soovitan läbi lugeda dokumendid punktide I, III ja IV all.

(03-11-2013 16:55 )nokitseja Kirjutas:  Samuti pole leidnud muid dokumente, mis ketaste hävitamisest räägiks.

Sellepärast kirjutasingi, et kui kedagi huvitab, siis võib ise asjaosaliste käest küsida. Liiguta ise ka ennast natuke kui nii usaldamatu oled, sest teiste poolt antud infot sa niikuinii ei usalda ega usu.

Tsitaat:Sa tead kus on vajalik dokument, kuid lingi panek käis üle jõu?

Ei käinud, aga nagu näed, eeldused tekitavad probleeme (eeldasin, et sa oskad ka üldiseid dokumente lugeda) - "E-hääletamise kontseptsiooni turve: analüüs ja meetmed". Ja pean paranduse tegema kuna kirjutamine läks kiirelt ja pärast ei hakanud dokumente dokumendiks muutma - Anto Veldre osalemine dokumendi koostamisel.

Tsitaat:Teiseks esined Sa jälle usupositsioonilt - kui Anto Veldre, siis usud pimesi ja kontrolli pole vaja. Anto Veldre on e-tehnoloogia müügimees nagu teisedki seal, kuigi väheke soliidsem. Aga mitte ülearu.

Ürita usust üle saada. Igal inimesel tekib usaldus, või mitteusaldus, teiste inimeste (inimeste mitte inimese) vastu millegi alusel ja kui sina vaatad maailma läbi mustade prillide ning ei usalda kedagi, siis see on juba sinu probleem. Võiksid selle kompenseerimiseks ennast asjaga rohkem kurssi viia.

Ehk siis veelkord usu teemal - ma ei usu Anto Veldret, ega teisi e-hääletuse taga olevaid inimesi, pimesi vaid usaldan neid piisavalt selleks, et mitte iga pisiasja kallal, mille kohta mul infot pole, e-hääletust maha teha.

PS! Anto Veldre kohta e-tehnoloogia müügimees ütlemine näitab juba kui vähe sa inimesest ja asjast tead.

Palun veelkord vabandust kogu postituse täismahus tsiteerimise eest!

(03-11-2013 17:49 )kage Kirjutas:  

(03-11-2013 16:31 )togli Kirjutas:  Meil on salajane hääletus. Jaoskonnas on võimalik kogu protseduuri kergelt kontrollida, e-hääletuse puhul on aga sõltumatu kontroll võimatu. Enamgi veel - lisaks võimalikele häälte moondumistele on kerge luua andmebaas "õigesti" ja "valesti" hääletanutest. See aga on tükis ohtlikum kui lihtlabane häälte võltsimine. Tehnilise poole pealt üsna kergelt teostatav, tuleb vaid andmevood suunata läbi selleks loodud programmijupi. Selles valguses ei oma kõvaketaste hävitamise tehnoloogia enam mingit tähtsust. Pealegi on kasutatava info kättesaamiseks vaja rohkem kui ühte ketast.

Kas sa oskad ka põhjused tuua ja tehniliselt seletada miks on sõltumatu kontroll võimatu, kui kergesti on võimalik teist andmebaasi luua ja miks on see tehnilise poole pealt kergelt teostatav. Enne soovitan läbi lugeda dokumendid punktide I, III ja IV all.

(03-11-2013 16:55 )nokitseja Kirjutas:  Samuti pole leidnud muid dokumente, mis ketaste hävitamisest räägiks.

Sellepärast kirjutasingi, et kui kedagi huvitab, siis võib ise asjaosaliste käest küsida. Liiguta ise ka ennast natuke kui nii usaldamatu oled, sest teiste poolt antud infot sa niikuinii ei usalda ega usu.

Tsitaat:Sa tead kus on vajalik dokument, kuid lingi panek käis üle jõu?

Ei käinud, aga nagu näed, eeldused tekitavad probleeme (eeldasin, et sa oskad ka üldiseid dokumente lugeda) - "E-hääletamise kontseptsiooni turve: analüüs ja meetmed". Ja pean paranduse tegema kuna kirjutamine läks kiirelt ja pärast ei hakanud dokumente dokumendiks muutma - Anto Veldre osalemine dokumendi koostamisel.

Tsitaat:Teiseks esined Sa jälle usupositsioonilt - kui Anto Veldre, siis usud pimesi ja kontrolli pole vaja. Anto Veldre on e-tehnoloogia müügimees nagu teisedki seal, kuigi väheke soliidsem. Aga mitte ülearu.

Ürita usust üle saada. Igal inimesel tekib usaldus, või mitteusaldus, teiste inimeste (inimeste mitte inimese) vastu millegi alusel ja kui sina vaatad maailma läbi mustade prillide ning ei usalda kedagi, siis see on juba sinu probleem. Võiksid selle kompenseerimiseks ennast asjaga rohkem kurssi viia.

Ehk siis veelkord usu teemal - ma ei usu Anto Veldret, ega teisi e-hääletuse taga olevaid inimesi, pimesi vaid usaldan neid piisavalt selleks, et mitte iga pisiasja kallal, mille kohta mul infot pole, e-hääletust maha teha.

PS! Anto Veldre kohta e-tehnoloogia müügimees ütlemine näitab juba kui vähe sa inimesest ja asjast tead.

Oo jaa, selle dokumendiga olen tuttav, kas ka Sina?
E-hääletamise kontseptsiooni turve: analüüs ja meetmed.
Ilmselt mitte, sest see sisaldab hääletamise järgsest andmete ja andmekandjate käitlemisest veelgi vähem infot kui too teine dokument. Aga sisaldab tõesti Anto Veldre nime. Ja sisaldab veel ka vastust ühele väga olulisele küsimusele:
E-hääletusel pole ette nähtud tühja hääle võimalust!!
See aga rikub sedeli- ja e-hääletuse ühetaolisuse nõuet väga rängalt! E-hääletusel on valikuid vähem!
Kas hääletad kellegi poolt või loetakse mittehääletajat ükskõikseks! Järeldused teeb igaüks ise.

Lk. 21
Häälte hävitamine pärast valimistulemuste lõplikku kinnitamist
Me ei saa olla kindlad selles, kas praegused krüpteerimismeetodid peavad vastu ka 30 aasta pärast. Seega tuleb pärast valimistulemuste lõplikku kinnitamist antud hääled kõikidelt andmekandjatelt kustutada või need andmekandjad hävitada. Hääled asuvad selleks hetkeks:
- HTS-is (Andmebaasis);
- HLR serveris,
- serverite auditikoopiates,
- HTS - HLR transpordi-CD-des,
- auditisüsteemis.
Digitaalallkirjad, logid jne võivad säilida. Kustutada tuleb vaid häälte krüptogrammid.

Digitaal-allkirjad võivad säilida? Aga miks nad peaksid säilima?

Lk. 22
4.3.3.
Nõuded süsteemi dokumentatsiooni avalikustamisele
Võimalikult suur osa süsteemi dokumentatsioonist peab olema avalik.

Ilmselt siis andmekandjatest avalikult rääkimine pole võimalik, kuid avalikkusele saab ajakirjanduse kaudu udujuttu ajada küll.

E-hääletamise organisatsiooniline ja tehniline kontseptsioon

lk. 25
Väikene arv e-hääletajaid ühes valimisringkonnas – Häältelugemisrakendusse kantakse anonüümseks tehtud hääled valimisringkondade kaupa. Kui näiteks mingis valimisringkonnas e-hääletas ainult üks Valija, siis on võimalik HTS sisemisest andmebaasist või valimisjaoskonda saadetud e-hääletanute nimekirjast kindlaks teha selle valija isik.
Sellele probleemile pole head lahendust. Ilmselt on ainukeseks leevendavaks vahendiks siin see, et e-hääletamise tulemust ei avaldataks eraldi vaid tavahäältega konsolideerituna. E-hääletamise tulemit võib avaldada ainult statistiliste näitajate kaudu.
Nutiseadmes – telefonis või tahvelarvutis – tuleb käivitada vastav rakendus ja pildistada hääletamisarvutis ekraanile ilmunud koodi. Seejärel võtab seade krüpteeritud kujul ühendust valimisserveriga ja see annab nutiseadme ekraanile tagasi vastuse, millise kandidaadi poolt kasutaja hääl anti. Ehkki telefon ütleb, kelle poolt konkreetne kasutaja hääletas, ei tea server seda siiski ja hääle salajasus on endiselt garanteeritud.
Juhul kui kontroll annab tulemuseks vale vastuse, on Martensi sõnul valija edasine käitumine lihtne – tuleks kas hääletada uuesti teises, pahavarast puhtas arvutis või minna valimisjaoskonda ja hääletada pabersedeliga.

Tüüpiline Tarvi Martensi pooltõde ehk "väikene" vale. Kui üheselt tuvastada ei saa, siis võib asja maha vaikida.
Kage, see on täpselt see, mida olen aastate jooksul siin väitnud - üksikfakt ei anna suurt midagi, aja jooksul kogutud statistiline materjal annab aga kõik. Ka suhteliselt suure hulga korraga-hääletajate kohta andmete kogumine annab arvutitöötluses imelisi tulemusi, seega Tarvi Martens lihtsalt valetab ja Sina naeruvääristad vastupidise väitjaid. Korduvalt oled üritanud turvaprobleeme tühiseks väita.

Nii palju siis andmete hävitamisest.
Pole vist kahtlust kes kellele e-hääletust pähe määrib - mina neile või nemad minule, seepärast ootan kauba müüjatelt kauba ausat tutvustamist. Aga seda ei ole, käib mingisugune mulli puhumine.

Mina toetun avalikkuses saada olevatele dokumentidele ja väidan nende põhjal, et meile valetatakse, Sina vaidled vastu ja nõuad minult veel suuremat ajakulu. Oma väidetele otsi ise tõestusi! See, et Anto Veldret usaldad, pole mingi tõestus, ka tema on inimene ja tahab elada.

Palun dokument kus on kirjas protseduurid ja protsessid hääletamise-järgsest andmete hävitamisest! Põrista oma protsesse ja protseduure nii palju kui tahad, aga kui tuled ilma vajaliku dokumendita siia veel piuksuma, siis oled selge troll!

Esitad avalikkuses saada oleva dokumendi, on probleem lahendatud.

P.S.
Ütlen juba ette ära, et nn. "secure erase" vmt. protseduur pole andmete hävitamine, vaid turvameede tasemeni, millelt päris igaüks neid enam kätte ei saa. Aga nad on seal ikka veel alles!

Mina ei vaidle vastu vaid üritan mõista anda, et sa ei tea asjast midagi ja seega on su jutt ebapädev igast asendist sellel teemal ja ärgitan sind kodanikuaktiivsust näitama ning asjaoslistega ise suhtlema kui sa enamast oled huvitatud kui siin foorumis oma rahulolematuse näitamisest. Aga paistab, et sa tead siiski rohkem kui oma ala spetsialistid seega jäägu see nii.

(03-11-2013 23:33 )nokitseja Kirjutas:  Oo jaa, selle dokumendiga olen tuttav, kas ka Sina?

Jah, lugesin läbi ja sain aru.

Tsitaat:Ja sisaldab veel ka vastust ühele väga olulisele küsimusele:
E-hääletusel pole ette nähtud tühja hääle võimalust!!
See aga rikub sedeli- ja e-hääletuse ühetaolisuse nõuet väga rängalt! E-hääletusel on valikuid vähem!

Mulle jääb täiesti arusaamatuks kuidas sa seda dokumenti nii poolikult lugeda oskad, sest seal on selgelt öeldud:
Tühja hääle andmise võimalus – võimalus hääletada “mitte kellegi poolt” ehk anda tühi hääl. Tühja hääle andmise funktsioonil on kaks põhjendust – tehniline ja poliitiline. Tehniline põhjendus on anda valida mitte soovivatele valijatele võimalus oma meelerahuks kindlustada, et keegi teine ei saaks nende nime all hääletada. Poliitiline on anda kodanikele võimalus “demokraatlikuks protestiks” oma kodanikuõiguste demonstratiivse mittekasutamise kaudu.
Tegelikult on mõlemad nõuded tavahääletuse ülimuslikkuse kaudu realiseeritud. Valija saab alati peale e-hääletamist minna valimispäeval füüsiliselt valimispunkti ning seal valimiskasti panna tühja hääletussedeli.

Sul puudub nagu võime tavalist häälestust ja e-hääletust koos näha ning käsitled neid kui täiesti erinevaid asju mis peaksid üksteisest eraldi olema. Ei ole eraldi ja praegu on e-hääletus lisavõimalus mitte tavalise hääletuse asendamine.

Kage, palun esita mingigi dokument!
Seni kuni puudub vajalik dokument hoia jutt sellest, et mina pole asjadega kursis, oma kõige tagumises taskus. Mina oskan ära seletada kuidas saab kätte andmed kõveraks painutatud ketastelt. Piisava ressursi olemasolul olen suuteline taolise vahendi ka tegema. Kui esitad dokumendi, mis mu väited kummutab, saad trollimis-süüdistusest priiks ja mina hingerahu, et asjad pole nii hullud kui paistavad.
Dokumendi, mis tõendab vaidlematult, et hääletamisprotsessi konfidentsiaalsed andmed on alati pärast hääletamist hävitatud ja hävitatakse ka tulevikus.

E-hääletamise kontseptsiooni turve: analüüs ja meetmed

Lk. 5
Tühja hääle andmise võimalus – võimalus hääletada “mitte kellegi poolt” ehk anda tühi hääl.
Tühja hääle andmise funktsioonil on kaks põhjendust – tehniline ja poliitiline.
Tehniline põhjendus on anda valida mitte soovivatele valijatele võimalus oma meelerahuks
kindlustada, et keegi teine ei saaks nende nime all hääletada. Poliitiline on anda kodanikele
võimalus “demokraatlikuks protestiks” oma kodanikuõiguste demonstratiivse mittekasutamise
kaudu.
Tegelikult on mõlemad nõuded tavahääletuse ülimuslikkuse kaudu realiseeritud. Valija saab
alati peale e-hääletamist minna valimispäeval füüsiliselt valimispunkti ning seal valimiskasti
panna tühja hääletussedeli.

Sulaselge mõnitus.
Selline on siis "spetsialisti soovitus" - veel üks manipulatsiooni võimalus.
Ärgem unustagem, et kaugem eesmärk on täielik e-hääletus!

Lk. 32
Tühja hääle andmise võimalus - Ei ole nõue, ei tagata.

Kõtt, va troll!

(02-11-2013 22:19 )nokitseja Kirjutas:  Kogu tekst haiseb IT-Kolledži järele. Selgete ja üheselt mõistetavate tegevuste asemel umbmäärane jutt sellest, et tavalisest kustutamisest ikka ei piisa, vaid tuleb turvaliselt üle kirjutada.

Põikan korra teemast pisut kõrvale, loodan, et ei häiri väga. Nokitseja, sa tegid ühe piisavalt hullu vea - lähenesid õigusakti tekstile tavakeeleloogika seisukohast. IT Kolledžist/Tarvi Martensilt/[täida lüngad] võis olla pärit täiesti adekvaatne ja 100% üheseltmõistetav tekst, kuid õigusakti eelnõu läbib kuhjaga igasuguseid peamiselt juristidest koosnevaid gruppe, kellel on võimalus ja õigus ja kohustus tekstid panna juriidilisse keelde. Ja siin läheb asi jamaks, sest nendel on oma loogika, mismoodi asjad peavad käima ja missuguseid mõisteid mille kohta peab kasutama. Need mõisted ja ka lauseehituslikud konstruktsioonid tähendavad tavakeeles tihti hoopis midagi muud. Heaks näiteks on kunagi võlaõigusseaduse ühe redaktsiooni üks paragrahv, kus "ja" ja "või" olid tavakeeleloogika kohaselt sünonüümid, aga juriidilises keeles mitte.
Oli liikvel anekdoot, kus küsiti, mis on vahet Ken-Barbie ja Rõiva-Taavi vahel. Vastus: Rõiva-Taavi poolt kasutatavaid mõisteid on võimalik ÕSist leida.

(04-11-2013 19:25 )nokitseja Kirjutas:  Kage, palun esita mingigi dokument!
Seni kuni puudub vajalik dokument hoia jutt sellest, et mina pole asjadega kursis, oma kõige tagumises taskus.

Kõtt, va troll!

Tuleb tunnistada, et ma loen Kage postitusi kümme korda meelsamini, kui näiteks troll Leena alias Faraday postitusi, aga Kage on siiski spetsialiseerunud ka kõigest kritiseerimisele ja kõiges vigade otsimisele. Seda siis muidugi enda tõekspidamise, taiplikuse ja haritusele tuginedes. Iseenesest ei ole selline vigade otsimine mõõdukas koguses halb, aga kui arvata, et "mina olen hästi tark ja ainult mina", siis tulemuseks ongi selline äärmuseline, üle võlli kõige ja kõigi kritiseerimine, mida ka mina loen lihtsalt trollimiseks, seda enam, et tihti puudub oma sõnade kinnituseks viidete ja linkidega kaetud vastuargument. Seda muidugi mitte alati.

Pole vahet, oled sa näiteks tänaval inimesi tüütav "usklik", kantslis jutlust pidav papp või siin foorumis juba äärmuslase mõõtmeid võttev kriitik - ühed kuradi oma usu ja "tõekuulutajad" on nad kõik!

Kas õigust selgitada või selgust õigustada? Allar Jõks

/-/

Hea õigusloome tava toetub järgmistele põhimõtetele:
1. Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve.

2. Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.

3. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus.

4. Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst.

5. Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist.

6. Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ning hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida pärast seaduse jõustumist.

7. Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.

8. Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg
/-/
Ühesõnaga ei näe Nokitseja analüüsis vigu, pigem on vigased kantseliitide huve järgivad tekstid- juurast edasi läheb aga asi veelgi imelikumaks "laiapõhjaline" jne -no midaiganes.

(05-11-2013 08:15 )haneracryth Kirjutas:  

(02-11-2013 22:19 )nokitseja Kirjutas:  Kogu tekst haiseb IT-Kolledži järele. Selgete ja üheselt mõistetavate tegevuste asemel umbmäärane jutt sellest, et tavalisest kustutamisest ikka ei piisa, vaid tuleb turvaliselt üle kirjutada.

Põikan korra teemast pisut kõrvale, loodan, et ei häiri väga. Nokitseja, sa tegid ühe piisavalt hullu vea - lähenesid õigusakti tekstile tavakeeleloogika seisukohast. IT Kolledžist/Tarvi Martensilt/[täida lüngad] võis olla pärit täiesti adekvaatne ja 100% üheseltmõistetav tekst, kuid õigusakti eelnõu läbib kuhjaga igasuguseid peamiselt juristidest koosnevaid gruppe, kellel on võimalus ja õigus ja kohustus tekstid panna juriidilisse keelde. Ja siin läheb asi jamaks, sest nendel on oma loogika, mismoodi asjad peavad käima ja missuguseid mõisteid mille kohta peab kasutama. Need mõisted ja ka lauseehituslikud konstruktsioonid tähendavad tavakeeles tihti hoopis midagi muud. Heaks näiteks on kunagi võlaõigusseaduse ühe redaktsiooni üks paragrahv, kus "ja" ja "või" olid tavakeeleloogika kohaselt sünonüümid, aga juriidilises keeles mitte.
Oli liikvel anekdoot, kus küsiti, mis on vahet Ken-Barbie ja Rõiva-Taavi vahel. Vastus: Rõiva-Taavi poolt kasutatavaid mõisteid on võimalik ÕSist leida.

TM pole hetkel teema mu jaoks, aga see õigusaktide asi küll, toon ka omalt poolt illustreeriva näite, mis pärineb tarbijakaitseseadusest:
Kaupleja poolt ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Aga et selgus peab olema, siis püüan lahti seletada sellegi, mis mu jaoks hetkel teema ei ole. Argumendi asemel esitleti TM-i autoriteeti, minu porin TM-i suhtes tuleneb tema väljaütlemistest, mida olen juhtunud kuulma ja lugema. IT-kolledžit mainisin kah pisut teises seoses, olen nimelt lugenud mitmeid sealt pärit dokumente, muu hulgas ka kursusetöid ja ausalt öeldes on raske mujalt leida sellist jaburust, mida seal toodetakse. Kummalisel kombel on diplomini jõudnud ka jaburdajad ja see paneb kahtluse alla kogu sealse ülakorruse rahva.
Üks pisiasi ka veel, nimelt pole dokumentidel, millega siin veheldud sai, kuigi suurt pistmist õigusaktidega, veel vähem on neil tegemist juristidega. Õigusaktid on seal lehel eraldi alajaotuses.


Aga tagasi teemasse.
Võib mõrult muiata selle üle, et ei karistata tapmise, vaid tapmise keelu rikkumise eest, kuid meil on kasutusel üks väga ohtlik mõiste - riigikeel. Rahvast on sellega harjutatud ja rahvas on sellega ka harjunud, ise taipamata, et piisab vaid kellegi sõrmenipsust ja allkirjast ning see riigikeel ei ole enam eesti keel. Aga riigikeel on alles, seadused kehtivad endist viisi ja praktiliselt pole rohkem midagi vaja muuta. Ainult see üks sõna - eesti tuleb asendada. Tuletan järjekordselt meelde - kui saab teha ja see on kellelegi kasulik, siis ka tehakse. Mõiste riigikeel on viitsütikuga pomm. Eestis eesti keele ülimuslikkus tuleb formuleerida teisiti.

Tsitaat:
Arnold Rüütel:
Kolm aasta tagasi tehtud otsustes ei käsitletud seda aspekti, et erinevalt valimiskasti lastava sedeliga hääletamisest on e-hääletamisel võimalik mitu korda ümber hääletada. See aga oleks vastuolus ühetaolisuse põhimõttega.

Mängiti maha spektaakel, et hiljem saaks öelda - aga see teema on meil ju läbi arutatud ja leitud, et ühetaolisus on piisav. Aga ei ole ju!
Protestihäälte võimaluse ja mõlema hääletussüsteemi ühetaolisuse tagamiseks tuleb nüüd luua protestihäälte partei.

Peremees kauples omale sulast ja muu hulgas kiitis ka kui hästi tema peres sulaseid toidetakse - meil on leivakäärud sellised, et tuleb kahe käega tõsta. Miks kahe käega, ma loodan, enamus siiski teab.

Nüüd küsimus - sulane oli küll loll, aga kas peremees lihtsalt kaval või alatu kaabakas?

Vaat siis, Eesti Pank hakkab tegema Statistikaameti tööd koos jälgimisega.

Keskpank jälgib eestlaste mobiilsidet välisreiside teadasaamiseks

(05-11-2013 09:14 )Jõhvikas Kirjutas:  seda enam, et tihti puudub oma sõnade kinnituseks viidete ja linkidega kaetud vastuargument.

Viited ja lingid või tehniline seletus on mahavisatud vaev kui juba VVK lehel olevatest dokumentidest aru ei saada. Sama käib ka muude teemade kohta.

Võtame kokku VEB fondi saaga seisuga 2013.
Sajandi skandaali tagamaad 02.01.2014
S.h vastab küsimustele ka Riigikogus VEB fondi tagamaade uurimiseks moodustatud erikomisjoni juht Rainer Vakra.

08. november 2013 Rainer Vakra: VEB fondi uurijaid huvitab nüüd, mis toimus aastatel 1995-1998

Aga tegelikult ka, miks ostetud kuld Eesti Pangas ei ole, millega on tegemist- abi, sund-laen ...?
/-/
Seega, näiteks Eesti Pank ostis vastavalt Euroopa Keskpangaga sõlmitud lepingule eurole üleminekuks 600 kg kulda, aga nad ei saanud mingit reaalset metalli, vaid õhku, sest väidetavalt asub see kuld ju Ameerikas.
/-/

Endel Lippmaa: Miks hoiavad Euroopa riigid oma kulda Ameerikas?

(21-01-2014 11:28 )Eithea Kirjutas:  Aga tegelikult ka, miks ostetud kuld Eesti Pangas ei ole, millega on tegemist- abi, sund-laen ...?
/-/
Seega, näiteks Eesti Pank ostis vastavalt Euroopa Keskpangaga sõlmitud lepingule eurole üleminekuks 600 kg kulda, aga nad ei saanud mingit reaalset metalli, vaid õhku, sest väidetavalt asub see kuld ju Ameerikas.
/-/

Üldiselt on kuld üks suur mull. Tavainimeste puhul on see mull veel suurem kuna enamus sellest moodustavad igasugused ebavajalikud kulinad. Teatud tööstustes on see olnud üsna asendamatu kuid mitte enam sellisel hulgal ja sellise otstarbega kui aastaid tagasi. Samas tahaks samuti teada - kui meie riik omab kulda mis asub kuskil teise riigi laoplatsil siis miks ei hoita seda kodus - ehk siis täiesti õigustatud küsimus kui see väide osutub tõeks.

Lisaks tahaks teada ka seda - miks hoitakse seda kullavaru kui on võimalik selle 600 kg eest muretseda midagi püsivamat ja mõistlikumat.

Tsitaat:Aastalõpu seisuga on Eesti Panga kullavarude väärtus kahanenud 7,2 miljoni euroni, mis on 3,2 miljonit eurot vähem kui aasta varem, selgub keskpanga statistikast.

Et muutus on toimunud kullahinna langusest ja mitte kullamüügist, kinnitas BNS-ile ka Eesti Panga pressiesindaja.

2012. aasta lõpus oli keskpanga kullavarude väärtus veel 10,4 miljonit eurot, koos kullahinna järsu langusega moodustas see teise kvartali lõpus vaid 7,6 miljonit eurot.

Kuld ja nõuded kullas moodustavad Eesti Panga varadest 0,17 protsenti.

Ahjaa...kui vaadata seda o,17 protsenti ja 7,6 miljonit siis saab siit lihtlabaselt välja arvutada Eesti Panga varade koguväärtuse. Ehk siis 7,6 *100 / 0,17 = 4470,58 miljonit eurot....Või eksin?

Ma vist üldse lõpetan lajalehtede lugemise ära...

Kommentaar | Rail Baltic – joodiku utoopia

Kui riik plaanib reaalselt Rail Balticu valmis ehitada, siis saab sellest hiiglaslik ja mõttetu pideva kulu allikas.

Kui praegu ehitatakse Rail Baltic eurorahaga, siis tulevikus hakkame seda ise jooksva maksuraha arvelt üleval pidama ja Estonian Airi kahjum on selle kõrval köömes.

Euroraha on pime, kui mitte otse öelda rumal ja ideaalis saaks tõesti Rail Balticu ehituseks kuni 85protsendilise toetuse. Kui poliitikud suruvadki plaani läbi, siis valmib 1000 kilomeetrit sarnast tobedust nagu Mäo ja Haljala viaduktid – ülivõimsad liiklussõlmed keset tühermaad. Õnneks ei küsi nimetatud viaduktid hiljem nii tohutut ülalpidamisraha, aga teeb nukraks, et sarnase võimsusega ristmikke oleks Rocca al Maresse, Piritale ja paari teise kohta tõesti vaja.

Mind teevad kõige rohkem murelikuks projektid, mille ülalpidamine maksab pärast ehitamist igal aastal miljoneid. Rail Baltic on poolmuidu saadud näljane luksusauto, mida peab toitma järgmised sada aastat.
/-/

Peame tunnistama, et Eesti on logistiliselt ääremaa. Kõigega ei saa ega peagi saama kolm korda päevas odavalt ja kvaliteetselt sõita – lennuki, bussi, auto, laeva ja rongiga. Rongisõitu doteerib riik juba praegu 15 miljoniga aastas. Kokku maksis ühistransport mullu riigile 62,5 miljonit eurot – see on peaaegu miljard krooni. Sõitjaid aga kuskilt juurde ei tule. Samas kasvab Rail Balticuga dotatsioonivajadus suurusjärkudes.

Rääkimata võimekusest asi ära teha – Elroni näitel ei suuda me Tallinnast Raplassegi normaalset ühendust tagada. Administratiivse võimetuse supernäitena on Loo uuele viaduktile viiv tee endiselt suletud, sest mõnisada meetrit vajalikku maad ei saa ÜHE omaniku käest kätte.

Tundub, nagu oleks heaolupidu jälle alanud ja koos joobega kaob mõistus. Kuidas muidu selgitada, et praegu kerkib tühermaale ERM, mille ehitamine maksab igale eestlasele 500 eurot. Ja mille iga-aastane ülalpidamiskulu on miljon eurot.


Erakonnad maksumaksja raha kallal jne...

Saade rahast põhjustas reaktsioonide tormi ja jätkame samal teemal. Kas keegi on kuulnud riigihankest - millise riigi või kelle isiklikus pangas peaks Eesti keskvalitsus hoidma tema käes olevat rahva raha? 20 aasta jooksul on keegi selle pealt teeninud miljardeid ja igatahes ei ole see Eesti maksumaksja. Poolkuus räägime Igor Gräziniga Leninist, kelle algatatud Venemaa seksuaalrevolutsioonil pole maailmaajaloos vastet. Saatejuht Andres Raid.

Kõnealusest magistritööst ka siis... Kohaviit ÄJ–265 2012 Lohu, Piret Riigieelarve kassalise teenindamise korralduse muutmise otstarbekuse majanduslik käsitlus (Magistritöö ei ole avalikuks kasutamiseks kuni 16.05.2017)
Ju selgus ebaotstarbekust eriti suurtes summades, sellest ka saladus kuni 2017.aastani?

No jha, mida siin siis imestada on kui kuld vedeleb ka kusagil kellegi teise õuel, ehk on hoiutasudeks juba äragi sulanud.

(22-01-2014 08:06 )Eithea Kirjutas:  Peame tunnistama, et Eesti on logistiliselt ääremaa. Kõigega ei saa ega peagi saama kolm korda päevas odavalt ja kvaliteetselt sõita – lennuki, bussi, auto, laeva ja rongiga. Rongisõitu doteerib riik juba praegu 15 miljoniga aastas. Kokku maksis ühistransport mullu riigile 62,5 miljonit eurot – see on peaaegu miljard krooni. Sõitjaid aga kuskilt juurde ei tule. Samas kasvab Rail Balticuga dotatsioonivajadus suurusjärkudes.

See dotatsioon on reisirongide kohta. Kaubarongid toovad kasumit.

Juttude järgi olla RailBaltic kiirliin ehk siis loogika järgi reisiliklus.
Või on kavas sinna panna ka kaubaliiklus peale mingis ulatuses?