Kuulsin kunagi väidet, et liikluseeskirjad on koostatud nii, et kui kõik liiklejad neist kinni peaks, siis liiklusõnnetusi poleks. Sellele on võimalik vastu vaielda, aga mitte kuigi veenvalt Mõtisklesin selle väite ja meie seaduste üle kui hääletusvalimiste õhtul linnas sõitsin. Meie seaduste eeskujul koostatud liikluseeskirjad kutsuksid esile tohutu kaose ja meeletu hulga tragöödiaid. Aga näe, riigiga ei juhtu pealtnäha midagi hullu. Kõik paha, mis juhtub, juhtub vaikselt ja aeglaselt. Sigadused on hoolikalt peidetud ja kui juhtuvadki välja tulema, siis mätsitakse jõuliselt. Kui aga mätsimine ei aita, siis rahustatakse - demokraatia ongi selline.
Valimisstuudios pobises keenjusest ekspert-tädi: "Nojah, mõned siin arvavad, et avaldavad sellega protesti kui sedeleid rikuvad. Aga need ei jõua ju kuhugi. Loetakse veel kord üle ja jäävad sinna kus on".
Hmmm, miskipärast tuleb nad siiski mitu korda üle lugeda. Saate ajal poriseti sedelite rikkumisest mitu korda, ilmselt oli valus ja tähtis.
1993 - kehtetuid sedeleid 0,1% ehk ligikaudu 880
1996 - kehtetuid sedeleid 0,1% ehk ligikaudu 807
1999 - kehtetuid sedeleid 0,6% ehk ligikaudu 5100
2002 - pole andmed enam välja toodud, küllap jätkus kasvutendents.
2005 - 6168 mõnevõrra peidetult, aga tendents kasvav
2009 - 4600, aastal 2005 rakendati esmakordselt e-hääletust.
2013 - 1250/1520 umbkaudsed ja väga-väga erinevad esmaselt avaldatutest.
Võib kahelda ja võib ka mitte kahelda, kuid valimis-stuudios oldi selles küsimuses ülinärvilised. Küllap oli põhjust. Esmaste tulemustega veebilehti, kus kirjas kehtetud sedelid, ei suutnud enam leida. Nende asemel laiutas kaua-kaua palju tähtsam uudis: "Pornotäht Jenna Jameson andis intervjuu murettekitavas seisundis"
Tallinna valimiskomisjoni esimees Toomas Sepp näitas täna kehtetuid valimissedeleid, millele kirjutatu ei vastanud nõuetele, mistõttu ei saanud häält arvesse võtta. Kokku oli niisuguseid sedeleid Sepa hinnangul umbes 1250, mis moodustab alla protsendi valimissedelite koguarvust Tallinnas.
Kehtetud sedelid on mitu korda üle loetud ja siis annab valimiskomisjoni esimees arvulise hinnangu umbes 1250! Need andmed on tõesti väga hinnangulised ja umbkaudsed, sest erinevates artiklites esinevad erinevad numbrid. Sagedasemad on 1250 ja 1520... kuidagi hoolimatult käsitsetakse neid numbreid. Tegelikult on neil numbritel vaid nii palju tähtsust, et valimistulemuste esmasel avaldamisel anti hoopis teised arvud.
Aga noh, statistika teeb imesid, siin järjekordne näide. Ka sellest, miks e-maailm oma e-hääletustega nii oluline on. Lisaks selgus muu hulgas, et enamus sedelisodijaid olid e-hääletuse pooldajad, kes varem viitsisid käia isiklikult kohal. Nii saab väita ülal toodud statistika põhjal.
Ja veel:
Seekordsetel valimistel oli valijail võimalik kontrollida e-hääle kohalejõudmist hääletuserverisse. Hääle kontrollimine valija poolt on uus abinõu, mis võimaldab kindlaks teha, et valija arvuti käitub õigesti ning sinna ei ole paigaldatud e-hääletamist häirivat pahavara.
Esimesed riiklikud valimised, kus kasutati ka e-hääletust, olid kohalike omavalitsuste valimised oktoobris 2005. Wikipeedia esitab huvitavat materjali:
Elektrooniline hääletamine
E-hääletamine Eestis
...
E-hääletust eristab muudest hääletusvormidest ka see, et e-häält saab ümber hääletada nii uuesti elektrooniselt hääletades kui ka eelhääletuse ajal valimisjaoskonnas hääletades. Mitu korda hääletamisel läheb arvesse ainult viimasena antud hääl; nii elektrooniliselt kui ka valimissedeliga hääletades läheb arvesse ainult valimissedel. Mitu korda hääletamise võimalus on seadustatud, vältimaks hääletaja mõjutamist hääletamise ajal. Surve avaldamise korral saab hääletaja oma hääle hiljem uuesti anda. Juhul, kui tervet e-hääletussüsteemi kompromiteeritakse, siis on jäetud võimalus ka e-hääletus tervikuna tühistada.
Pärast e-hääletuse lõppu hävitatakse häälte anonüümsuse tagamiseks e-hääletust läbi viinud serverite kõvakettad ning anonümiseeritud häälte lugemissüsteemi ülekandmiseks kasutatud DVD-ketas.
Vabariigi Valimiskomisjoni Elektroonilise Hääletuse Komisjoni poolt häälte salajasuse tagamiseks hävitatud kõvaketaste jäänused (Pilt:VVK-kettad.jpg)
Kas olulise paberdokumendi nutsakusse kägardamine on selle dokumendi hävitamine?
Kas olulise paberdokumendi läbilaskmine paberihundist on selle dokumendi hävitamine?
Kas oluliste andmetega kõvaketta mõningane muljumine on tema hävitamine?
Ei, Ei ja veelkord Ei!
Wikipeedia edastab talle ettesöödetud möla, pildil olevad kõvakettad on täiesti loetavad hoolimata nende kuju mõningasest muutumisest.
Kui juba nii lihtsate asjadega vassitakse, siis hääletuste mittemanipuleerimine on ülisuure kahtluse all.
Skype koodi murdmise asemel oli kindlam ta ära osta, ostjaks Microsoft aastal 2011. Skype kaudu edastatav info pole enam privaatne.
Samal aastal hakkas Microsoft-iga mehkeldama Nokia. September 2013 - Microsoft ostis Nokia, oktoober 2013 - Angela Merkeli Nokia mobiiltelefoni kuulati pealt. Süüdistused ei käi mobiilioperaatorite suunas, vaid räägivad konkreetsete telefonide pealtkuulamisest. Moodsad Nokia aparaadid kasutavad Microsoft-i tarkvara.
Ekspertide punt plaanib turvalisuse huvides rünnata e-valimiste tarkvara
"Avalikustati vaid osa tarkvarast.
Avalikustatud lähtekood puudutab vaid süsteemi seda osa, mis "istub" e-hääletamise serveris. Programm, mille kasutaja käima paneb, on endiselt salajane."
1. Tegelikult ei avaldatud kõike ka serveri poolel
2. Hääletus-serveri operatsioonisüsteemi paigaldusjuhend räägib lisaks ka omandusliku tarkvara kasutamisest. Maakeelde ümber panduna programmidest, mis mingi firma omand ja nn. kinnise koodiga.
3. Salajane programm, mille kasutaja käima paneb, jookseb ülekaalukalt Microsoft-i keskkonnas, seega on tähelepanu juhtimine vaid servipoolsele turvalisusele pehmelt öeldes eksitav.
"E-hääletuse kõige ebaturvalisem lüli on tavakasutaja arvuti ning põhimõtteliselt on juba näidatud, et valimisteks kasutatavat programmi saab viirustega ninapidi vedada."
Kogemus on õpetanud et kui saab teha, siis ka tehakse. Arusaamatult tugev surve e-hääletuste pealesurumiseks muutub arusaadavaks. Et inimene on ekslik, siis e-hääletus garanteerib, et
tema arvuti käitub õigesti.
Oli siin hiljuti viide Viimsi vallale. Kodanik kihutas mööda tänavaid ja
põmmutas jahipüssist huupi.
"Siis toimus suur politseihaarang. Järgmisel päeval kutsuti mind Ecolandi juurest veidi edasi surnuaia poole vaatama ühte suvilat, kuhu oli sisse murtud ja mis oli nii verd täis, et ma ei olnud oma elus veel nii palju verd näinudki. Põrand ja voodilinad – kõik verd täis. Inimene pidi seal verest tühjaks jooksma. Aga mehi polnud. Millal ma neile pihta sain, ei tea."
Aga palju varem selline juhtum, kus kodu kaitsja väntsutati õigeksmõistmise käigus surnuks.
Nautige stiili:
Sissetungija tapnud pereisa tunnistati õigeks
"Öisel ajal uksklaasi lõhkumise teel Ivari kasutuses olnud sõiduautosse tungimine, seejärel aknaklaasi lõhkumise teel tema eramusse tungimine ning teda takistada püüdnud Ivari rusikaga näo piirkonda löömine on hinnatav vahetu ründena teise isiku vara, kodu puutumatuse ja tervise vastu. Aleksei edasine käitumine ehk katsed tungida eramu teisele korrusele, kus viibisid Ivari lapsed ja abikaasa, on tema eelnevat käitumist arvestades vaadeldav kui võimalik rünne Ivari ning tema pereliikmete tervisele ja elule."
Võib vaadelda ka nii, kuid ei pea, nagu veenab meid järgnev lugu:
Rullnokk surmas jalahoobiga kahe väikese lapse isa, kes näitas talle keskmist sõrme
"Varema kaebab edasi. Ta pääseb ühe kuu ja 26 päeva möödudes vabaks. Ringkonnakohus leiab, et ta ei pea kauem kinni istuma, sest Varema pole varem kriminaalkorras karistatud, ta on üliõpilane ja šokivangistus peaks olema lühiajaline, mitte poole aasta pikkune.
...
Helen küsib kummagi lapse kohta 5500 krooni kuus. Varema pole nii suurte summadega nõus, sest ta on sissetulekuta üliõpilane (liisitud Citro?n on ema nimel). Kohtunik Parts küsib, kui suur on siis mõistlik summa. Varema vastab: “Raske öelda. 400 eurot kahe lapse peale kuus oleks põhjendatud summa.” Parts määrabki 400 eurot kuus."
Mis on sellel kõigel pistmist erakondadega? Ega muud polegi kui et seadused on tehtud SEAL üleval ja painduvad nagu pilliroog tuule käes. Ja nagu isegi näha võite, on kohtusüsteem erakondadest täiesti sõltumatu.
Ahjaa, viimase loo lõpp on veel puudu:
"Pole välistatud, et löömamees nihverdab end sellest kohustusest sootuks vabaks. Harju Maakohus arutab ületuleval nädalal Norman Varema avaldust kuulutada välja tema pankrot. Pankrotimenetlus võib viia võlgadest vabastamiseni."
PW-s on sageli juttu sõnamaagiast ning sageli ka tuliseid vaidlusi.
Eerik Niiles-Kross reostas korduvalt mu postkasti teadetega sellest, et ajab Eesti asja. Kahjuks puudus selgitus kuhu ta kavatseb eesti asja ajada.
Ajada saab peale või alla, saab ka minema ajada ning ära ajada ärandamise või siis ka ärakurnamise mõttes.. variante on veel ja veel ehk siis palju.
Reformierakond lubas Eesti riigi juhtida viie rikkama hulka. Ka nendel puudus täpsem selgitus. Rahvas naerab üleolevalt ja irvitab, kuid asjal on sügav sisu. Ükski teine riik ei saa niimoodi laristada maad ega inimesi, järelikult on Eesti kindlasti rikkaimate hulgas. Naerda ega parastada siiski ei tasu, sest enamus neist naerjatest avastab peagi, et tegi vale valiku. Enamus nimelt nõustus mingi erakonnaga.
Mikser: kunagi võiks Eesti peaminister olla vene emakeelega inimene
Mis on sellisel juhul Eesti riigi mõte? Kas ainult kodakondsuse müük, millega kogu see kamp tegeleb?