Harmonikaalsed helid ehk ülemhelid/alamhelid ehk osahelid on põhiheli ehk siinusheli ehk fundamentaalheli võnkumisel kaasahelisev helispekter. Kõlaliselt on nad vile, vilistamise või linnuhääle sarnased ning põrina ja urina sarnased helid inimhääles või metallist instrumentidel. Inimhäälele annavad nad muusikalise värvi ja originaalse unikaalse tämbri. Kui väljahingamisel muusikalise heli tekitamisel häälega suunata kogu energia fundamentaalhelile, siis osahelisid ei ole eriti eristatavalt kuulda. Ülemhelilaulutraditsioon aga jaotab väljahingatavat õhuenergiat ka osahelidele, mistõttu tekib omapärane kahe- või enamahäälne laul, kus fundamentaalheliga helisevad kaasa kõrvaga selgelt eristatavad osahelid.
Esoteerilistes ja metafüüsilistes mõttetraditsioonides on harmonikaalsetel osahelidel ja vokaalihelidel olnud suur tähtsus tseremoniaalses, maagilises ja tervendustöös. Legendid jutustavad, et enne, kui tekkis sõnaline kõnekeel, oli olemas universaalne keel, mis võimaldas inimkonnal suhelda looduses kõigi olenditega. See keel kasutas infokontsentraate, mis olid kodeeritud pühade harmonikaalsete helide puhastele helisagedustele. See keel oli erinev telepaatiast, kuna kasutas helidesse kodeeritud sõnumeid, kuid natuke sarnane telepaatiale, sest mõtted ja info edastati laine s.t. helilaine abil.
Loe edasi:
http://sites.google.com/site/alleaah/%C3%BClemhelid