Subjektiivsus, objektiivsus ja teadus

(18-01-2011 12:58 )raxsade Kirjutas:  Pseudoteadus on võõrsõna - kui ÕSis järge ajada, siis võiks ju kasutada eestipärasemat ebateaduse mõistet, mis on samuti ÕSis olemas.
Tähendus: mittetõeline teadus.
Mitteteadus on sellest lühend.

Milleks kasutada üldse mõistet ebateadus?
On ju olemas mõiste parapsühholoogia. Kahjuks ei viida ennast enne siia foorumisse tulekut sellega, mis parapsühholoogia on, üldse kurssi.
Miks ei õpetata ülikoolis juba selgeks parapsühholoogia mõistet?
Naljakas on lugeda aastast aastasse ülikoolis õppinute ühte ja sedasama rumalat juttu, kus nad kasutavad parapsühholoogia halvustamiseks sõna pseudoteadus ja ebateadus.

http://en.wikipedia.org/wiki/Parapsychology

Eesti keeles lühidalt:
http://et.wikipedia.org/wiki/Paraps%C3%BChholoogia

Teadusega kemplev inimene võiks enne siia foorumisse tulekut selle osa ka endale selgeks teha, siis saaks ta ehk isegi foorumis kaasa lüüa.
Seni kuni ta räuskab, et on olemas teadus ja ebateadus - ei ole tal siia küll midagi asja.
Ei tasu ikka unustada, et tänapäeval tegutseb rohkem kui 30 riigis üle 240 parapsühholoogiat uuriva instituudi või seltsi. Paljudes ülikoolides on parapsühholoogia õppeaineks. Näiteks on a-st 1969 USA-s Virginia ülikoolis parapsühholoogia kateeder.
Parapsühholoogia Soomes:http://pcuf.fi/~msiivola/para2000/

Meil Eestis oli 1995 juba 14 seltsi, mis tegelesid parapsühholoogiaga. 1991.a. jaan-s viidi läbi esimene Parafoorum, 1993 toimus Pärnus Eesti esimene psühotroonika-konverents.
Tutvuge noored ka nende konverentside materjalidega ja üldse parapsühholoogiaga, enne kui siia foorumisse tulete!
Või tutvuge vähemalt psühhotroonikaga.
See on teaduslike teadmiste distsipliinidevaheline haru, mis uurib teadvuse ja tajuprotsesside vahendatud distantsmõjusid elusorganismide ja keskkonna vahel. Peetakse ka parapsühholoogia uueks iseseisvaks haruks (bioonika). USA-s on loodud Ühendriikide Psühhotroonikaühing USPA, mis annab välja ajakirja “Yornal of the US Psychotronic Associaton”.
Vene määratluse järgi tähistab parapsühholoogia mõiste meeltevälise taju
(E S P) kogu spektrit, kuid eelkõige nende tajude taastekitamist tehniliste ja füüsikaliste vahenditega. Selle saavutamiseks kasutatakse elektroonikat, neuronvõrke, arvuteid, küberneetikat, virtuaalset reaalsust jne. Neil on uurimiskeskus NOVIKO. On olmas p-lised aparaadid, mis salvestavad bioplasmalist (psühhotroonilist) energiat ja võivad vajadusel seda ka välja anda. P-se energia avastajaks peetakse tšehhi Robert Pavlitat, kes valmistas ka vastava aparatuuri. Eestis loodi Psühhotroonika Liit 1994.a.
Ülikoolist tulijate käest tahaks siin foorumis lugeda näiteks bioonika uusimate saavutuste kohta, aga mitte tühja lora, mis on teadus ja mis pseudoteadus.

Kõigis meis on peidus skeptik - mõned vaid üritavad olla "eriti" skeptikud ja ei salli enda väärseid
oma ega kõrvale sest siis paistab nende lahmimine ja piiratus eriti silma.
Nii mõnigi inimene liigub liiga kiiresti ning maha jäävad need kes teda ei mõista ja temast aru ei saa.
Hiljem hakatakse aga liikujat norima, et peita oma piiratust ja laiskust.
Loodan Maalane, et sinu juhuslik sattumine siia ei jää lühikeseks kuna meil on siin veel muidki huvitavaid
teemasi milledesse süvenemine tuleb sulle ainult kasuks kuna need on mitmes punktis seotud ka Aigari
poolt esile toodud teemadega ja ideedega. Ei usu, et sa kedagi häirisid - vastused mis sulle ei pruukinud
meeldida ei ole tulnud häiritusest - seega head edasist tutvumist meie foorumiga.

excubitoris -aitäh meeldiva vastuvõtu eest!

Thorondor, kui ühe teema jätk tõstetakse teise kohta, võib jääda igati mõistetav arusaam, et see on vana teema jätk.
See esmane "kriitika" küll konstruktiivne ja/või mõistapüüdev ei tundunud. Mulle tundus see pigem mõnitamisena ("hale", "kahju Aigarist, et tal säärane poeg on", "äärmuslikult hale"). Ebaeetilisuse mõiste toodi alles hiljem välja, sellega ma ka nõustusin.
Ma olen öelnud, et selle kirjavahetuse avaldamise eesmärk ei olnud mingit peretüli lahata või kedagi mõnitada, vaid anda taustinfot minu isa kui avaliku parategelase tausta kohta. Dr Koltsi tausta ikkagi arutati, see on fakt.

Excubitoris, eks ma vaikselt arenengi. Ma lihtsalt ütlesin, kuidas asi mulle tundub. Kas sa arvad, et sina oled arengutasemelt kõrgem ja õigem inimene kedagi kritiseerima?

Müstik, tõlge tsitaadist:

Tsitaat:Tavaliselt, kui eksperimentaalne tõendusmaterjal korduvalt ebaõnnestub hüpoteesi toetamast, siis hüpotees hüljatakse. Samas parapsühholoogias on üle sajandi tehtud katsed ebaõnnestunud lõplikult demonstreerimast isegi paranormaalsete fenomenide olemasolu, ometi jätkavad parapsühholoogid selle raskesti tabatava eesmärgi taotlemist.

Cordón, Luis A. (2005). Popular psychology: an encyclopedia. Westport, Conn: Greenwood Press. lk. 182.

Tundub kuidagi ebakindel ala. Samas huvitav ja võib olla väärt uurimist. Ehk on aastaks 2011 juba reaalset tõendusmaterjali.

(19-02-2011 14:21 )Müstik Kirjutas:  Tutvuge noored ka nende konverentside materjalidega ja üldse parapsühholoogiaga, enne kui siia foorumisse tulete!

Foorumi reeglites küll selline punkt puudub, aga eks ma tutvun, kui aega saan.

Bioonikat õpetatakse ka TTÜ-s

Tsitaat:Bioonika on kaasaegse elektroonika valdkond, kus mikroelektroonika ja nanotehnoloogiate baasil luuakse eluslooduse eeskujul uusi tehnilisi ja tehnoloogilisi lahendusi ning rakendusi.

http://vastuvott.ttu.ee/index.php?id=10770

Mu hea sõbra isa on nanotehnoloogia vanemteadur TTÜ-s, võin temalt sel teemal lähemalt uurida, kui võimalus tekib.
Mis seos on sel parapsühholoogiaga, jääb selgusetuks.

Bioonika on liigitatud nimelt ka parapsühholoogia ühe haru psühhotroonika alla.
Nii, et parapsühholoogia uusimad harud, milledega ma küll väga kursis ei ole, on moodsad uurimissuunad.
Parapsühholoogias on tehtud väga palju õnnestunud katseid, paraku neid teadusmaailmas millegipärast eiratakse. Paljud tõendusmaterjalid ei jõua laiema üldsuseni.
Tutvu näiteks kuulsa parapsühholoogi Ingo Swanniga.
Ta on kuulus USA parapsühholoog.
http://en.wikipedia.org/wiki/Ingo_Swann
Ma küll ise wiki artiklit ei ole tema kohta läbi lugenud ja pole kindel kas seal ka kõik tema saavutused ette on loetud, aga huvitav isik on ta kindlasti. Minu varasematel andmetel lõpetas Utah ülikooli bioloogia erialal. 1955-59 teenis Koreas ja Jaapanis ning 1958-69 oli tsiviilteenistuses New Yorgi ÜRO peakorteris. A-il 1973-1989 osales parapsühholoogilistes katsetes Stanfordi Uurimisinstituudis, kus on esile toodud uurimused psühhokineesi , selgeltnägemise ja astraalprojektsiooni alal. 1975.a. projetseeris katsete käigus end ühele India ookeani saarele. Muljete põhjal on kirjutanud mitmeid raamatuid. Omab a-st 1991 humanitaarteaduste doktori kraadi parapsühholoogias. Elab New Yorgis.
Teisi kuulsamaid parapsühholooge:
http://en.wikipedia.org/wiki/Category:Parapsychologists

Raxsade - ei maksaks unustada, et on katseid mis õnnestunud - näiteks sealt: Raamatukoi raamatupood -- Paraspioonid

Teatud hetkedel OLEN parem otsustaja ka kritiseerimise osas, kuid
minu õigsuse üle ei otsusta ei sina ega mina.

Raxsade ütleb:

Tsitaat:Excubitoris, eks ma vaikselt arenengi. Ma lihtsalt ütlesin, kuidas asi mulle tundub. Kas sa arvad, et sina oled arengutasemelt kõrgem ja õigem inimene kedagi kritiseerima?

Excubadoris

Tsitaat::Teatud hetkedel OLEN parem otsustaja ka kritiseerimise osas, kuid minu õigsuse üle ei otsusta ei sina ega mina.

Kes siis otsustab? Teisi kritiseerides oled otsustanud olla n.n. jumala rollis.

s.t, et kui keegi sinu käest küsimata, SINU EEST TEAB, mis on õige, siis ära ole tema peale kuri, sest sellel hetkel on lihtsalt tema parem otsustaja.

---

Tsitaat:"hale", "kahju Aigarist, et tal säärane poeg on", "äärmuslikult hale"

Oleneb kust poolt vaadata. Samuti võime ju väita, et: "hale", "kahju Ragnarist, et tal säärane isa on" " äärmuslikult hale".

Mis või kellel on siis n.n tõde. Vaadelge teaduslikult või mitte, siis absoluutset tõde polegi olemas ju. Igal on õigus olla selline nagu ta on.
Vägisi koolutamine enda sarnaseks, toob kaasa tundepuhangud.(viha, vägivald jne. )

Kritiseerimine ei tulene "jumala rollist" vaid elu jooksul kogutud teadmiste analüüsile tuginedes ette antud tekstis
ilmsetele vasturääkivustele osundamine. Mõnel inimesel on kombeks kogutud materjali nagu enda oma serveerida.
Lihtne taustavaatlus aga näitab, et see on vägagi ebatõenäoline ehk toimib "muna õpetab kana" effekt ja lisaks
ka plagiarism. On olemas üks selline vanarahva tarkus - "Kui olin poisike siis oli minu isa kõige targem inimene siin
ilmas. Kasvades leidsin, et minu isa on ajast maha jäänud nohik kes ei tea asjadest midagi. Aga alles siis kui minu
lapsed hakkasid esitama küsimusi sai aru kui tark oli minu isa tegelikult". Elu on näidanud korduvalt kui tõene see on.

Kuna ma teaduslikust teemast pidevalt mõõda panen, siis ilmselt peaks postitustega Aigar Säde teema alla kolima. Kas nii oleks õigem?

Ärge sinna ka kolige! Kas sealgi suudetakse teemas püsida? Kahtlen.(objektiivselt)

Kui sa kirjutad Aigar Sädest, siis kirjuta jah sinna. Raxist kirjuta pigem siia. See teema tegelikult ikkagi selleks, et teist teemat ei läbustataks. Soovitan siiski sisukal teemal rääkida, nagu teadus jne.

Rax, sul oli õigus, mõni tõesti seal kohe mõnitas natuke. Ilus polnud, aga pole ka midagi imestada, arvestades probleemi püstitust.

Raxade ütles isale:

Tsitaat:Sa üritad mind veenda selles, et sinu maailmavaade on õige. Eesmärgiks on oma ego paitamine - tahad, et sul oleks õigus, et sind austaksin (aukartus). Ainult sellisel juhul saad sa inimesega manipuleerida, kui ta usub, et sul on õigus. Mida rohkem inimesi sind usub, seda rohkem õigu(stu)st sul on.

Äkki on nii, et kui inimesel puudub eneseusk, siis aitabki teiste usk meisse, meil endasse uskuda?

http://www.para-web.org/showthread.php?t...DE+LOENGUD

Kui teid järgminekord herilane nõelab, siis jätke nägu meelde, äkki kunagi saate kätte...
http://teadus.err.ee/artikkel?id=5827&cat=26&pg=4
...Rongad näitavad teie,kuhu poole ta lendas...
http://teadus.err.ee/komment?id=5815&cat=26&pgk=1
...ja beebid annavad talle tuupi.
http://teadus.err.ee/artikkel?id=5798&cat=26&pg=4

Err´i kodulehel:teadus.err.ee on uudiseid igale maitsele. "Vaata uudiseid teema järgi!"
Sealt leiaks kindalasti väga palju vastuseid,milleüle me siin vaidleme,kui vaid jõuaks neid kõiki lugeda

Ja, kui keegi tahab selle postituse kohta midagi kobiseda, siis...
http://teadus.err.ee/artikkel?id=6910&cat=26&pg=4

(03-05-2012 10:38 )Trax Kirjutas:  ...ja beebid annavad talle tuupi.
http://teadus.err.ee/artikkel?id=5798&cat=26&pg=4

See beebide värk on päris huvitav:

USA teadlased testisid beebide õiglustunnet. Tuleb välja, et juba kaheksakuune laps saab suurepäraselt aru, et pahategu peab saama karistatud. Kui varasemad uuringud olid näidanud, et beebid tunnustavad heategusid, siis nüüd ilmnes, et nad kiidavad heaks ka halva käitumise, kui see on suunatud pahategijale. Samas ei meeldi beebidele need, kes on pahalaste vastu lahked, teatab British Columbia ülikool.

Uurimust juhtinud professori Kiley Hamlini sõnul aitab see selgitada evolutsioonipsühholooge aastakümneid vaevanud probleemi. Nimelt on pikalt pead murtud, kuidas meist on saanud siiski sotsiaalsed olevused, kui just meie seltsivusesoov on teinud meid niivõrd haavatavaks pettuste ja ärakasutamiste suhtes. Hamlini sõnul seisnebki võti selles, et juba kaheksakuusest alates jälgime hoolikalt inimesi, kes võiksid meile ohtu kujutada ja soosime seda, et pahategu saab karistatud.

Vastavad järeldused tegid teadlased katsetest, milles etendati käpiknukke kasutades kaheksakuustele beebidele kaht näitemängu. Esimeses näidendis püüdis paha tegelane saada kätte ihaldatud mänguasja ning teine nukk tuli talle vargusel appi. Teises etenduses tuli aga teine nukk mänguasja kaitsma ja takistas selle näppamist. Kui lastel tuli valida hiljem endale meelepärane tegelane, eelistati nukku, kes takistas mänguasja vargust.

Teadlased uurisid sedagi, kuidas vanemad lapsed häid ja halbu nukke kohtleksid. Vaatluse all oli 64 last vanuses 21 kuud. Neil paluti samade stseenide põhjal anda ühele nukkudest meene või võtta see ära. Lapsed võtsid samuti meene ära paha tegelast aidanud nukult ning andsid selle heale kangelasele.

Teadlaste sõnul on see näide, kuidas inimesed loovad sotsiaalseid liite, lähtudes seejuures enese alalhoiuinstinktist. Beebide puhul ilmnenud käitumine on aga varane vorm hilisematest keerulisematest käitumismustritest, selgitades, miks kooliõpilased reeglitest üle astunud kaaslaste peale keelt kannavad või miks tavatseti avalikel hukkamistel juubeldada.

Hamlin tõdeb, et kuigi eelnimetatud käitumismallide puhul on ka palju õpitut, näitab selle algete olemasolu juba kaheksakuustel beebidel, et osalt on meile ka heade kangelaste armastamine sisse kodeeritud.
Uurimus avaldati ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences