Mis muudab meid tigedaks

(08-04-2011 14:50 )Maakas Kirjutas:  Inimesed muutuvad tigedaks, kui pole kaks päeva seksi saanud. Mis siin keerutada? Kõige tigedamad on toidetud koer ja näljane inimene. Ehk siis üldisemalt muutub inimene tigedaks siis, kui ta ei saa oma soove rahuldatud.

Maakas, teeme firma "Pingete maandus"

Rikkaks just vast ei saa, aga mõnu saab küllaga

(08-04-2011 14:57 )Päikeseinsener Kirjutas:  

(08-04-2011 14:50 )Maakas Kirjutas:  Inimesed muutuvad tigedaks, kui pole kaks päeva seksi saanud. Mis siin keerutada? Kõige tigedamad on toidetud koer ja näljane inimene. Ehk siis üldisemalt muutub inimene tigedaks siis, kui ta ei saa oma soove rahuldatud.

Maakas, teeme firma "Pingete maandus"

Rikkaks just vast ei saa, aga mõnu saab küllaga:

Ma võin su mõlemad väited kummutada nagu kaardimajakesed.

Kuskil teises teemas või foorumis.

2 päeva?Vale,mina pean 3 päeva vastu,aga tigedaks ikka ei lähe...kas see pole normaalne?

(08-04-2011 15:28 )insener Tünn Kirjutas:  2 päeva?Vale,mina pean 3 päeva vastu,aga tigedaks ikka ei lähe...kas see pole normaalne?

Sa oled siis ebanormaalne. Aga noh - para wärk.....

Sa oled tähelepanelik.
Kiitus!

Mina mõtlen alati, kust tulevad inimesed, kes arvavad, et argumendiga "on saanud/ei ole saanud" seletatakse kõik, mis inimesel viga. Seksipuudus iseenesest ei muuda inimest kurjaks - see on meelepete, illusioon, justnagu alkoholi või narkootikumide tarbimine. Inimene loob endale illusiooni, et "saamine" teeb ta tuju heaks ning loogiline, et kui ta siis lõpuks "saab", tunneb ta end paremini - nii ta ju endale sisestas. Seda väljendit võib sõnakõlksuna kasutada, aga reaalselt ei ole see mingi indikaator.

Vihaseks muudab meid eelkõige suutmatus enese ja meid ümbritsevaga toime tulla, liiga kõrgete ideaalide seadmine või kellegi nõudlustele mittevastamine. Kuna meile meeldib olla kõiges parim, siis vihastame, kui ebaõnnestume. Viha valame välja aga teiste peal, sest nii on ju mugavam. Enda arvates andsin ju kõik, kuidas sain küll põruda. Siis ongi kõik teised süüdi.

Vahel ajab vihaseks ka see, kui inimene tunneb, et ta ei saa millegi heaks midagi ära teha. Tähendab, ta teeb, aga temast sõltumatutel põhjustel vohab jama ikka edasi. Siia alla käivad ka igasugu maailmaparandamismõtted. Võid küll endast alustada, et maailma paremaks muuta, kuid suurem pilt ei sõltu alati üksikisiku tasandist. See on vahel nagu vastutuult sülitamine, kus kogu jama saad kaela ikka sina ise.

Üheks enim räägitud põhjuseks on ka lihtlabane rumalus. Siia alla võib tuua nii vandenõud koolides ja/või igasugu haridusalased küsimused. Fakt on see, et inimkond lihtsalt juhmistub aina enam. Inimesed ei oska enam rõõmu tunda, kõik asjad peavad olema kiiresti tehtud, puuduvad emotsioonid, mängu tulevad masinad ja oma peaga peab üha vähem mõtlema. Viimane ongi põhjuseks, miks on nii palju inimesi, kes end eksperdiks peavad - minagi võin olla staarteadlane, kui oskan kiiresti Google'isse midagi trükkida ja netist artikleid leida.

Just see, kui kiiresti me infot kätte saame, tekitab palju pahandust. Tekib vaidlus, kes evib enim infot, kelle käes on võim, kes petab, kes kui kiiresti midagi vaadata/lugeda suudab. Ja siis käiakse trollimas, endast kõike arvamas ja teisi maha tegemas. Puudub arutelu, kuna kõike vajalikku saab kuskilt veebiruumist järele uurida.

Paratasandil on lihtsalt toimumas see, et võnkesagedused hakkavad aina enam erinema. On need, kes võnguvad madalamal ja need, kes kõrgemal tasandil. Kui need kaks omavahel põrkuvad, ongi konfliktid kerged tulema. Lisaks veel see, kuidas erilisust rõhutatakse - kõik meist on erilised, osad meist on indigolapsed ehk veelgi erinevad, teised on jumalad, kolmandad kes-teab-mis. Kui nüüd ühele sellisele teatatakse, et hei, sa pole ainus, tekib tal endal lühis - mis mõttes, mulle ju öeldi, et olen eriline. On ka neid, kes tahtlikult inimsuhteid trollimas ja "vigastamas" käivad.

Üldiselt ei muutu enne aga midagi, kui inimesed ei õpi armastama. Armastama iseennast, teisi, loodust ja kõike, mis on meie ümber. Armastus on kõige alus, kuid kaasaja kiires maailmas ei ole paljudel "selle jama jaoks ju aega". Ma ei pea armastust silmas kui mingit lääget romantikat või pidevat amelemist, vaid tunnet kui sellist. Kui õpitaks rohkem hoolima suurtest, mitte mõttetutest pisiasjadest või asjadest, mille kohta öeldakse, et nende peale tuleb ärrituda, muutuks see viha ka pisut leebemaks.

Viha on ju lihtsam teha kui armastust - esimese võid sa õhust luua, teise jaoks on vaja aega ja kannatust.

InDemand,
see saamise jutt oli lihtsalt nali,ära löö kohe küüsi sisse...

Mina kraban küll sabast kinni! Kas InDemand tahab ütelda, et organismi hormonaalne tasakaal või tasakaalutus ei mõjuta psüühhikat? Muus osas olen loomulikult nõus temaga.

PS. See kahe päeva jutt oli rohkem illustratsiooniks.....

(08-04-2011 17:43 )insener Tünn Kirjutas:  InDemand,
see saamise jutt oli lihtsalt nali,ära löö kohe küüsi sisse...

Tüüpiline troll oma trolli juttude ja konksukestega. See vastus nüüd ilmselt elavdab seda tegelast päris kenasti, aga kordan oma üleskutset, mitte toita trolli. Peagi ta tüdineb ja läheb nt delfisse...

........ Kas InDemand tahab ütelda, et organismi hormonaalne tasakaal või tasakaalutus ei mõjuta psüühhikat? .......

Andrus oli küll täiesti tasakaalust väljas,asjal on vist
iva sees.

Lõik filmist "Troll 2"-

http://www.youtube.com/watch?v=i7gIpuIVE...re=related

(08-04-2011 17:53 )Maakas Kirjutas:  ..., et organismi hormonaalne tasakaal või tasakaalutus ei mõjuta psüühhikat?

Ei, mõjutab kindlasti, aga see ei ole nüüd peamiseks põhjuseks. Vihaseks muutub inimene ikkagi ise - mul on vaja, ma tahan, ma pean, ühiskond surub, filmid suruvad jne. Vajadus ihade järele luuakse inimese enda mõttemaailmas või on see, nagu mainitet, ühiskonna looming.

Üleüldine hormonaalne seisund, mis ei ole tasakaalus, põhjustab loogiliselt igasugu hälbeid, kuid ta ei muuda vihaseks selles mõttes, nagu siin teemas üldse seda käsitletud on. St ta võib põhjustada muutusi käitumises, hälbeid jm, kuid väljendub väga harva taolise pahatahtlikkuse ja vihana, mis ühiskonnas vohab.

Tsitaat:PS. See kahe päeva jutt oli rohkem illustratsiooniks.....

Sain aru, aga tore ikkagi vaadata, kuidas pika jutu seest vaid üks mõte välja nopitasse.

Tagantjärele tarkus...ja tervelt veerand sinu jutust oli saamisest.

Paistab, et meil tuleb see teema jälle päevakorda võtta!?

Lase tulla, ära hoia seda endas. Mis mureks?

No viimastel päevadel on siin minu arust sellist mõttetut
mõõklemist..
Kellel pikem, kellel ilusam..

Kas me siis polegi üks pere?

Või on tähtsam kellel ilusam käekiri on?

Päikeseinsener, mõnikord tekib jutule peale üleliigne vaht mis on vaja maha puhuda.
Siin ei ole midagi "head" ega "halba"... see lihtsalt on.

Kui sa, Päikeseinsener korraldaks rohkem viktoriine(nagu sa ühe juba orgunnisid!), kus võitja premeeritakse rahalise auhunnaga, siis muutuks paljud foorumlased varsti rõõmsamaks!!

Loomulikult võid ka sellist kraami võitjale pakkuda nagu "kohene valgustumine" aga on jäänud selline mulje, et viimase kauba osas valitseb siin foorumis mõningane ületootmine või nii...

(17-05-2011 21:22 )euroruubel Kirjutas:  Kui sa, Päikeseinsener korraldaks rohkem viktoriine(nagu sa ühe juba orgunnisid!), kus võitja premeeritakse rahalise auhunnaga, siis muutuks paljud foorumlased varsti rõõmsamaks!!

Ja mina kuulutan varsti välja pankrotti..

(17-05-2011 21:22 )euroruubel Kirjutas:  Loomulikult võid ka sellist kraami võitjale pakkuda nagu "kohene valgustumine" aga on jäänud selline mulje, et viimase kauba osas valitseb siin foorumis mõningane ületootmine või nii...

Pole minust "kohese valgustumise" pakkujat, olen ise roheline
kui toores õun


Mis aga puutub viktoriini, siis minu arust võiks seda küll
siin rohkem teha?
Siis vähemalt on tegevust ja ei pea teiste "nime kallal norima.."

Kunagi sai vähe punnitud, aga vaibus õige pea.
http://www.para-web.org/showthread.php?t...light=test

Isiklikult mind muudab tigedaks meie praeguse yhiskonna hoolimatus, yksk'o'iksus ja ehtsa turvatunde puudumine. Hiljuti oli mul kasulik kogemus, eriti mulle kui v'a'ga halvasti, praktiliselt vaid parema silmaga n'a'gijale, mille n'a'gemine on samuti raskele puudele vastav.
Siirdusin jalgteele jalutama. Ootamatult tuli kurvi tagant n'a'htavale v'a'ike veoauto, mis seisis teeservas. Ka rahulikul jalutamisel muutub mul n'a'gemine veel selgelt udusemaks kui muidu. Nii peatusin lihtsalt reflektoorselt, niipea kui masina kogu silmasin. Ei tunnetanud mingit t'o'ket eespool! Ja t'a'nan saatust, et peatusin, sest loetud sentimeetrite kaugysel n'a'ost oli pikk v'a'ljaulatuv metalltoru, mille serv ikka p'a'ris terav! Liikusin nii poolteist meetrit sekundis enne peatumist, nii et oleksin saanud ikka sihukese obaduse, et karju appi ja seda ilma igasuguse baljata! Kui see aga silma oleks tabanud, olnuksin v'a'ga reaalselt elu l'o'puni praktiliselt pime! Oleks aga v'o'inud veelgi hullemini minna.

(08-04-2011 17:53 )Maakas Kirjutas:  organismi hormonaalne tasakaal või tasakaalutus ei mõjuta psüühhikat? Muus osas olen loomulikult nõus temaga.

Nagu öeldakse, et näljane inimene on vihane inimene.
Eestikeelne artikkel : "Miks nälg ja stress meid pahuraks muudavad?"

Viimati, kui tôesti vihastasin oli, kui ùks tuttav làtlane jài jutuajamise kàigus enesele kindlaks, et maakera tiirleb ùmber kuu. Noh minule oli see lihtsalt ùle môistuse, et inimene oli enda teadmises nii kindel. Ma ei ole rohkem sellist viha hetke eriti tundnud kui siis. Lihtsalt, et inimene on surmtôsiselt eneses kindel ja isegi ei taha kuulda midagi muud, mis selle talle selgeks teeks.
Ma ei rààgi isegi edasi, kui jutt làks pàikese ja maa liikumise kohta ùksteise suhtes........

Pole enam ammu parateema.