Sosistamine!

Täna vastu hommikut kella poole kuue ajal ärkas mu tüdruk sellepärast ülesse,et keegi sosistas talle midagi kõrva.Ja mäletab sellest sosinast vaid esimest sõna "Ära" ja rohkem ei tule tal meelde.J a ta teab et see ei olnud uni,ma ise kysisin järgi mitu korda jne.Suht tuttav lugu,et see oli vist siin varem ka üleval,taoline probleem.Aga jah mind huvitab just see lause mis ta kuulis ja eriti kui seal alguses oli sõna "Ära".

Mõnikord aitab kui "vastu rääkida" - Selgelt valju hääleda küsida "Miks tülitab?" või käskida "Ära lõpetada!"

(23-12-2010 18:57 )Ilo Kirjutas:  Mõnikord aitab kui "vastu rääkida" - Selgelt valju hääleda küsida "Miks tülitab?" või käskida "Ära lõpetada!"

Seda ma talle ütlesin,aga ta ei julge ja mai tea kas minust on kasu kui mina küsin.

Enamasti peab ikka see küsima kes kuulis, muidu ei ole kasu.
Ma tean omast kogemusest, et pimeduse (tundmatu) kartus on suur aga kui kord oled juba vastu rääkinud siis küll avanevad ka uksed ja sealt edasi juba poole lihtsam.

Aga võis ju ka tõesti vaid viirastust kuulda? Mina kuulsin paar nädalat tagasi, täitsa võpatasin. Nagu keegi oleks öelnud `ära` (või oli see üks küsisõna hoopis, ei mäleta täpselt, kuid `ära` tuleb tuttav ette). Kõigel, mida kuuldakse, ei ole ka nö põhja all. Kui oli midagi olulist, küllap see siis kordub.

(23-12-2010 21:00 )Ilo Kirjutas:  Enamasti peab ikka see küsima kes kuulis, muidu ei ole kasu.
Ma tean omast kogemusest, et pimeduse (tundmatu) kartus on suur aga kui kord oled juba vastu rääkinud siis küll avanevad ka uksed ja sealt edasi juba poole lihtsam.

Seda minagi,aga ta ei julge no eks vaatab,et kui asi veel kordub siis võtan ise midagi ette.