Sood ja rabad

Eile pikal rabaretkel tuli meelde üks aastatetagune mõte. Tundsin, kuidas peale selle mõtte proovilepanekut ja väikest praktiseerimist vedas teed pidi kodu poole kõndides vägisi astraali. Tunne oli nagu läheks kohe lendama.

Panen selle mõtte siia kirja:

Kunagi ammu jõudsin ma järeldusele, et raba ja soo on tegelikult maa süsteemi vihakolle, kustkaudu lahustatakse viha energiat maaema süsteemis.

Maaelemendis on vesi naispooluse ja armastuse kandjaks. Õhuelemendis on selleks tuul.

Voolav vesi on armastus, energiate liikumine. Seisev vesi, ehk seisev armastuseenergia on aga viha. Seisev vesi läheb roiskuma.

See viis mu mõtted aga soodele ja rabadele. On ju meite maa just nende poolest tuntud. Samas aga teame ka alateadlikult levivast arhailisest mõttepildist, mille järgi eestlased on rabalaugastest sündinud, rauast pojad ja tütred.
Pole ka mingi uudis, et ennemuistsel ajal meie rahvas shamaanirahvas oli... Nüüd tean ma ka mis moodi neid kõiki mälupilte kokku sobitada.

Maaema süsteem on üks tervik. Ta on nagu elav olend - ühes oma stresside ja energiatega. Rabad ja sood on vihakolded tema peal. Seal on seisev energia, ehk viha. Nende punktide kaudu väljastab Maaema oma sisemusest saasta ja energeetilist jääki. Mis peavad tegema šamaanid sellega? Meil, eestlastel on suurepärane oskus vihaenergiat taas töösse rakendada. Ehk siis seisev energia lükatakse käima ning vihast saab armastus. Jõud.
Mis aga juhtub soode ja rabade kuivendamisel kunstlikul teel? Maaema süsteemi jääkained ei pääse enam pinnale, ei lahku Maaema energiaväljast ning seetõttu hakkavad mujal pinnale teed rajama. Tungides energeetilisel kujul maakoorest välja, tekitavad nad looduskatastroofe, üleujutusi, taifuune, vulkaanipurskeid.

Mida rohkem maa "mädaneb" seda enam me temasse saasta süstime. Meie, šamaanirahvas, aga suudame parandada oma Maa haavu ning reguleerida seda energiavahetust.

Muide, kui šamanistlik nägija vaatab rabas inimesi, siis ei näe ta inimesi, vaid ingleid. Loomine aktiveerib meie loojakeha, mis on helendav-valge, seljast väljumas kaks suurt energiakanalit, mis justkui tiivad laiali sirutumas.




[Muudetud: 14.8.10 Celtic]

Olen ka kuskil teises teemas kommenteerinud:

Tsitaat:Algselt postitas PiziIngliito
Minult küsiti kunagi infot Eesti tuleviku kohta ja mulle edastati sellepeale info, et veed peavad voolama - ei tea miks neid katastroofe siis niiväga VAJA on..

Tsitaat:Algselt postitas PiziIngliito
Millegipärast on tunne, et see vajalik jamast puhastumiseks. Uuesti energeetilisemaks muutmiseks jms. See ongi tobe, et mingil määral info on olemas, aga päris täpselt ise veel seda ei mõista

Tsitaat:Algselt postitas Celtic

Maaema süsteem on üks tervik. Ta on nagu elav olend - ühes oma stresside ja energiatega. Rabad ja sood on vihakolded tema peal. Seal on seisev energia, ehk viha. Nende punktide kaudu väljastab Maaema oma sisemusest saasta ja energeetilist jääki.

See võib nii olla küll.
Räägitakse ju ka seda, et emake Gaia ise tekitab viljaringe.

Viljaringid füüsilises plaanis väljendavad teiste arukate olevuste püüdlusi teadvustada teid iseenda olemasolust ja lähedusest teile.

Leidsin veel selle:
Looduskatastroofid avalduvad meil tänu energeetilistele protsessidele, mida inimkond nimetab loodusnähtusteks.

Tegelikult on nende tekkepõhjuseks hoopis keerulisemad energeetilised protsessid, mida teie ei suuda isegi tajuda, rääkimata nägemisest.

Kõigi nende protsesside käivitajaks on, teie planeedi Gaia Teadvus ja algpõhjuseks olete teie, oma emotsioonidega.

Kuna see sageduslik Tasand, mida teie Maaks kutsute, ei suuda ise maandada ennast, siis on pandud käima protsessid, mis väljenduvad kõikvõimalikes tormides ja hävingutes.

See protsess on mõeldud ka teie Teadvuse jaoks, et ta mõistaks, millest need on tekitatud, ja et temal kui keha haldajal on selles vägagi suur roll.

Pärssides ülepiirilisi emotsioone, oleks võimalik ära hoida suuremaid energiate liikumisi ja nende maandamisega tekkivaid katastroofe.

Ma küll ei tea, kelle tehtud see märksõnadega selgitav sõnastik on, aga üle vaadata see igatahes minu arust tasub:
http://www.vaimnekeskus-eesti.ee/080%20M...lgitus.htm

Vanasti oli meil meeletult soid ja palju vähem inimesi. Rohkem inimesi rohkem seda vihaenergiat vms ja vähem töötlemiskeskusi. Või miks vanasti nii palju soid vaja oli.
Mõnes maailma paigas polegi soid eriti, seal täidavad sama rolli siis mingid muud looduse osad?

[Muudetud: 15-8-10 Thorondor]

Mina soos viibides mingit viha ei tunne, vastupidi, ülim rahu tuleb peale. Tõesti hea olemine tekib.

Või, kuna maailm on tervik, siis puhastatakse kogu energia ära siin samas?

Tsitaat:Algselt postitas Ülane
Mina soos viibides mingit viha ei tunne, vastupidi, ülim rahu tuleb peale. Tõesti hea olemine tekib.

Soo tõmbab endasse.

Austet teemaalgatajal on täiesti õigus. Voolava vee alla käib vihmasadu ka.

Tsitaat:Algselt postitas Ülane
Mina soos viibides mingit viha ei tunne, vastupidi, ülim rahu tuleb peale. Tõesti hea olemine tekib.

Tekibki ja seda just tänu sellele, et meie loojakeha/ingelkeha aktiveerub ning me hakkame looma armastust. Loomise protsess on õnnistav seisund ja tundmus. Rabas ja soos oled ainult sina ja ilmatu rahu ning elu.

[/quote]
Tekibki ja seda just tänu sellele, et meie loojakeha/ingelkeha aktiveerub ning me hakkame looma armastust. Loomise protsess on õnnistav seisund ja tundmus. Rabas ja soos oled ainult sina ja ilmatu rahu ning elu. [/quote]
Täiesti nõus. Erakordset rahuseisundit võib kogeda rabas või soos olles, eriti kui veel ilus ilm. Ajataju kaob, lihtsalt oled ja tahaks jäädagi. Olen mõelnud, et seletamatu rahutunne võib tekkida ka sellest, et rabad ja sood on kõige vähemkäidavamad kohad ning energia on puhas.

Tsitaat:Algselt postitas Celtic
Seisev vesi läheb roiskuma.

Rabad ja sood on vihakolded tema peal. Seal on seisev energia, ehk viha. Nende punktide kaudu väljastab Maaema oma sisemusest saasta ja energeetilist jääki.

Küsimus: kas rabajärvede vesi on roiskunud?

On ja ei ole. Ent siin on suur tähtsus sellel, kas järv on kinni kasvanud või mitte. Suuremat laukad on ju tegelikkuses seisev vesi, suuresti vihmavesi ning turbast läbi filtreerunud. Elutu, seisev vesi, milles asuv informatsioon on magavas olekus.

Ses mõttes ei saa ju ka võrrelda sooga, kus lisavesi pärineb (vist) ka põhjaveest ning kus ühiseks nimetajaks on liigniiskus.

Nii või teisiti on tegemist seisva veega, soode puhul roiskunud vee ning rabade puhul filtreerunud seisva informatsiooni kandva veega.

Rabamaastiku vahvaim asi on mülgas.



[Muudetud: 15.8.10 Celtic]

Sood ja rabad tõmbavad aja "aeglaseks"

Soos on raske - tõmbab alla. Rabades on lihtsam.

Sellest ka järsku sõna - raban tööd, või tuleb see sõnast Rab

Seisev vesi tundub tegelikult keerulisem kui jooksev.

Seisev vesi justkui ootab?

Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf

Tsitaat:Algselt postitas Ülane
Mina soos viibides mingit viha ei tunne, vastupidi, ülim rahu tuleb peale. Tõesti hea olemine tekib.

Soo tõmbab endasse.

Austet teemaalgatajal on täiesti õigus. Voolava vee alla käib vihmasadu ka.

Mulle millegipärast soo ei meeldi. Pole kunagi meeldinud, isegi soost tehtud fotosid ei meeldi vaadata. Aga tormise ja vihmase ilmaga õues olla- see on minu stiihia. Ka mul on paar tuttavat, kes räägivad vaimustunult soost ja rabast(olen ka paar korda käinud, aga tekib selline energiavaeguse ebameeldiv tunne). Seevastu vihm ja eriti torm annab mulle tohutult energiat, mis on iseenesest imelik, kuna olen suht rahuliku loomuga. Võib olla ongi igal inimesel nn oma loodusjõud või-koht. Mõni käib ju nt mägedes või mere ääres energiat või rahu otsimas. Ja tundub, et inimesele omane koht annab vastavalt vajadusele just seda, mida hetkel tarvis on.

Kes soovib näha kauneid soo-raba pilte, siis siit leiab ühteist.
link: viruraba1
link: viruraba2
link: surusoo1
link: surusoo2
link: surusoo3

(P.P.S. Ja kui minu postitusi (mis reeglitega vastuolus olla ei tohiks) minuga kooskõlastamata jätkuvalt kustutatakse, siis leiame endale uued kanalid.
Isegi viisakusest pole siin personali hulgas haisugi... )

Oot nüüd vana, kui kõik huvitavad ära läevad, keda siis lugeda?

Tsitaat:Algselt postitas hermes2010
Mulle millegipärast soo ei meeldi. Pole kunagi meeldinud, isegi soost tehtud fotosid ei meeldi vaadata. Aga tormise ja vihmase ilmaga õues olla- see on minu stiihia. Ka mul on paar tuttavat, kes räägivad vaimustunult soost ja rabast(olen ka paar korda käinud, aga tekib selline energiavaeguse ebameeldiv tunne). Seevastu vihm ja eriti torm annab mulle tohutult energiat, mis on iseenesest imelik, kuna olen suht rahuliku loomuga. Võib olla ongi igal inimesel nn oma loodusjõud või-koht. Mõni käib ju nt mägedes või mere ääres energiat või rahu otsimas. Ja tundub, et inimesele omane koht annab vastavalt vajadusele just seda, mida hetkel tarvis on.

Maa on ju seesama aine, millest koosnevad meie maised kehad, kõik meie ümber on samaväärne meie endi energeetikaga. Seetõttu on ka igal inimesel "oma kohad" kus ta tunneb end kodusemalt kui mujal. Need kohad on osa temast ja tema on osa neist kohtadest.

Äkki keeris siis viitaks kah, millega, või ajab niisama vahtu suust välja.

Tsitaat:vastuseks küsimusele, kas rabajärved on saastunud, postitas Celtic
On ja ei ole. Ent siin on suur tähtsus sellel, kas järv on kinni kasvanud või mitte. Suuremat laukad on ju tegelikkuses seisev vesi, suuresti vihmavesi ning turbast läbi filtreerunud. Elutu, seisev vesi, milles asuv informatsioon on magavas olekus.

Ses mõttes ei saa ju ka võrrelda sooga, kus lisavesi pärineb (vist) ka põhjaveest ning kus ühiseks nimetajaks on liigniiskus.

Nii või teisiti on tegemist seisva veega, soode puhul roiskunud vee ning rabade puhul filtreerunud seisva informatsiooni kandva veega.

Kuidas nad siis ikkagi saastunud on ja mismõtes suur tähtsus sellel, kas järv on kinni kasvanud või mitte - ega sa ometi mõtle, et rabajärv võiks kasvada kinni ja sedasi saastunuks muutuda? Kas ka näiteks leib, mille saamine käib läbi käärimisprotsessi, on suarust saastunud või on kääritamine hoopis filtreerimine :o

Soode ja rabade teke pole siiski seotud saasta(tuse)ga, vaid vastupidi - saaste ohustab neid ja on oluliselt vähendanud selle koosluse arvukust, mis ise on mitte vihakolle, vaid atmosfääri üks puhastuskoldeid, mis niisiis on väidetule otseselt vastupidine. Inimese vaatepunktist keskonnasaastet hakkavad tootma hoopiski kõdurabad, mis on inimtekkelised: kuivendamiste tulemus.

Teisalt ei saa sugugi nõustuda, et viha näol oleks tegemist seisva energiaga. Samuti pole viha puhastav, nagu seda võib olla näiteks läbipõlemine.

Seoseid kannatab leida, kuid pealiskaudseid kokkuvõtteid ei maksa teha...

Viha on seisev energia, vihakolded on seisva energia kolded. Voolav vesi on armastus/elujõud, seisev vesi on viha, seisev energia.

Viha ei olegi puhastav, ent viha aktiveerimine ning selle protsessi käigus viha muundamine elujõuks ja armastuseks on puhastav protsess nii inimesele kui ka tervele planeedile tervikuna.

Kui test räägib rabade energeetilisest olemusest, sisi ei maksa omatahtsi seda ümber keerata ja hakata samade märksõnadega hoopis teises taustsüsteemis opereerima. Kui ma räägin energeetilisest saastatusest, siis ei ole sinu asi otsida saastatust füüsilises elmas.

Kas sa seda "teisest taustsüsteemist" teada märksõnadel baseeruvat ümberpööramist siin mitte ise ei kultiveeri? Ja kas on ikka sinu asi öelda, mida teha on või ei ole kellegi teise asi?

Saastamata või mitte, ei tea, aga raba laugastes on mõnus ujuda. Aga kui sinna on kukkunud ja uppunud mõni suurem loom siis on seal vist üsnagi saastunud mõnda aega vähemalt... ja kui üldse liigselt mõtlema hakata on see soo üks surnud koht, kuid milleks ülemõelda, kui tunne on seal nii hea?! Eks inimene ise tunnetab kus tal hea olla on ja kui ei ole hea, siis hoiab eemale nagunii.

To hermes2010: Mulle ka torm meeldib aga see tekitab teistsuguse tunde, rahu jääb tahaplaanile ja esiplaanil on pigem jõud ja energia, isegi kerge raev.

[Muudetud: 16-8-2010 Ülane]

Olen veidi mõelnud seda temaatikat veel edasi ja leidnud, et siiski siiski - raba on üdini negatiivne koht. Ent inimesele mõjub üdini positiivselt.

Käisin samas rabas veel korra, veidi pilte selle käigu kohta leiab siit: http://vaatenurk.wordpress.com/2010/08/3...ud-rahvas/

Käisime eile suurema kambaga madalsoos. Täna kogesin esimest korda elus auraga migreeni, kõik sähvis ja virvendas silme ees pool tundi.
Õel oli eile samuti tugev peavalu, aga ilma nägemishäireteta.
Kas võib oletada, et sookailust (kuigi me ühtegi kasvamas küll ei näinud) või maavaimud pahandasid, et tulime rahu rikkuma?
Katsusime mitte loodust rikkuda, ühtegi taime ei korjanud, oli ainult taimede vaatlusretk
Praegu on isegi eilseid pilte vaadates halb olla