DMT tase ajus

Lühikokkuvõte minu loost:

Lõin pea ära, 10-aastaselt, peale seda tundsin end paar päeva väga veidralt. Kõik tundus võõras, oli tunne nagu ma oleksin oma kehast väljas. Kandsin selle peapõrutuse arvele.
Sellist tunnet hakkasin aga tundma üha sagedamini. Mul tekkisid hirmud võõra tunde ees, käisin mööda arste ning mul "diagnoositi" paanikahäire. Sõin rohte. Kuid siiani olen omal käel otsinud vastust sellele, mis minuga tegelikult toimub(möödas 15 aastat). Ei tee unel ja reaalsusel vahet, silmi kinni pannes näen kujutisi. Olen õppinud nii elama, kuid siiski tahaks teada, mis toimub. Tunnen nagu kõik mu viis meelt oleks traumaeelsega võrreldes ümberpööratud. Ma tajun ja ei taju ka samal ajal asju paremini ja halvemini. Seda on suhteliselt raske sõnadesse panna.


Siit ka minu küsimus: Kas on võimalik, et traumajärgselt toodab aju rohkem DMT'd kui tavainimesel, ning kas seda on võimalik kuidagi kontrollida?

PS! Ma ei ole elusees tarvitanud ühtegi DMT'd sisaldavat droogi, kuid olen nende ja nende mõjude kohta lugenud, uurinud ning olen sellega kursis.


Andeks, kui vale foorum. Ei osanud mujalt küsida.

[Muudetud: 12-17-2010 Demo]

15 aastaga peaks juba uute võimaluste kasutamine käpas olema, pole ju need kujutised ja maailm, mis silmi kinni pannes ette tuleb, mingi kaos vaid seal on oma kindlad seaduspärasused, loogika ja eesmärk.
Uut olukorda pole vaja karta , sellega tuleb kohaneda ja enda kasuks pöörata.
Millisel tasandil mäng toimub, kas näed suguvõsamajade tegevust või oled usunditesse roninud.
Kuidas ise toimuvast aru saad.

Et nagu mis kujutisi näed? On need kindlad/äratuntavad või hoopiski sellised, mida päris elus ei eksisteeri?
Kuidas sa ei tee unel ja reaalsusel vahet, kui sa siia kirjutad?
Ei usu, et aju oleks võimeline rohkem tootma DMT'd. Siis oleks ka pidev ajataju kadumine ja muud sellised sümptomid...

Paanikahäire on juba päris hea sümptom mille alla võib ka kirjutada ajataju kao.
Unedega olen ise ka hädas, eriti kui hakata asju meelde tuletama, kipuvad unes ning ärkvel olles nähtud asjad vahest sassi minema, kuid mingi hetk tuleb kaine mõistus mängu ning asjad selguvad.
Kui ärkvel olek oleks samuti pidevalt reaalsusekaos, siis mõistan, et efekt võib olla pigem häiriv kui meeldiv.
Demo, soovitan lõpetada rohud ning proovida leppida oma teistmoodi reaalsusetajuga. Sul on võime näha asju teisest perspektiivist, kuid sinu kirjutatu järgi oled sa õppinud seda vaid kartma.
PS. Kuidas sul muidu geomeetriliste kujundite äratundmise võimega on? Kas maailmas nähtavad objektid näivad sulle pigem terviklikud või geomeetrilistest objektidest kokkupanduna? Kui sa miskit nähtavat objekti joonistad, siis kuidas sa seda paberile konstrueerid?


Viron, ehk kirjeldad lahti mis sa nende suguvõsamajadega mõtlesid, nähtud teema aga ei ole osanud seostada seni.

Ma usun,et kui unenäod ja reaalsus segamini kipuvad minema,ei ole see seotod dmt nn ületootmisega tavapärasest.
Dmt on unenäost ikka liiga erinev-värvid on pastellsed ,kõigel ümbritseval oleks nagu mingi matemaatiline seaduspära,isegi õhk koosneb geomeetrilistest kujunditest,helid on mitmekortselt võimendunud /arvuti ventilaatori sahin muutus selliseks vibratsiooniks,mis pani sisikonna kaasa resoneerima/.
Ennemini võis see obadus Sul mingi viienda meele aktiivseks põrutada.

Demo, pea kindlasti ka arstiga nõu. Üks on selge kui oled pikka aega mingeid ravimeid tarvitanud siis ei tohi järsku lõpetada, pisitasa ikka vähendada annust mitme nädala vältel kuni nullini.

Ilusat pühade aega!

Tsitaat:Algselt postitas NelliN2
Ma usun,et kui unenäod ja reaalsus segamini kipuvad minema,ei ole see seotod dmt nn ületootmisega tavapärasest.
Dmt on unenäost ikka liiga erinev-värvid on pastellsed ,kõigel ümbritseval oleks nagu mingi matemaatiline seaduspära,isegi õhk koosneb geomeetrilistest kujunditest,helid on mitmekortselt võimendunud /arvuti ventilaatori sahin muutus selliseks vibratsiooniks,mis pani sisikonna kaasa resoneerima/.
Ennemini võis see obadus Sul mingi viienda meele aktiivseks põrutada.

Noo, kui sul selline kogemus on, siis kas oled DMT mõju all magada proovinud?

Näen erinevaid geomeetrilisi kujundeid, tundub nagu nad oleksid nagu sissekõrvetatud vms. Asju vaatan pigem tervikuna.
Ravimitega on selline lugu, et olen neid põhimõtteliselt juba lõpetamas(pikaajaline protsess).

Olengi õppinud sellega elama ning ei oska enam täpselt seletada, mis toimub ning mis on eelnevast erinev.

Üks asi, millele arstid veel pole seletust leidnud minu puhul on see, et kui tekib mingi pingelisem moment, hakkavad pupillid hüplema, nagu narkootikumide tagajärjel või peatrauma tagajärjel. Samas on mu pea läbi uuritud ja öeldud, et kõik on korras ja midagi pole valesti. Narkootikume ka ei tarbi.

Suudan objekte/inimesi fokusseerida(nt. kaugemal olevat inimest enda silma jaoks lähemale tõmmata). Tajun paremini ka inimeste olemust, iseloomu ning võin esmakohtumisel öelda, millise inimesega tegu.

Miks kardan?
Olin 17, suvi oli ja läksin randa. Silmasin päikest ning tundsin kuidas see mulle aina lähemale tuleb, olin 100% kindel, et nüüd ma suren. Kükitasin maha, sõbrad viisid haiglasse. See oli siis esimene kord kui mind uurima hakati. Peale seda intsidenti ei julgenud enam välja minna, olin toas, üritasin mõtteid mujale saada ning rohtudega seda uut maailma alla suruda. Tavaliselt kestis see nö. "olek" paar päeva, kuid sellel puhul ei läinudki üle. Vaatasin aknast välja, kõik oli sama kuid samas erinev.

Siiani olen otsinud vastust sellele, mis minuga toimub. Üks neuroloog ütles kunagi mulle, et tema on täheldanud, et kui inimene hakkab puberteedist väljuma ja täiskasvanuks saama, siis võib ta sellevahelisel ajal tunda, et kõik on erinev ja maailm on justkui teine. See oli üks ainuke seletus, mis mulle tol ajal reaalne tundus. Nüüd aga olen uurinud DMT kohta ja mulle tundub, et äkki on tegu hoopis sellega.

[Muudetud: 12-17-2010 Demo]

Minu arust paanikahäiret selliste tunnetuslike kogemustega ühte patta panna on suhteliselt idiootne. Olen seda ise kogenud ja no inimestel ei ole paanikahäire 24/7 peal, et tema reaalsustajud niivõrd muutuma hakkaksid, pigem tabab se mingites rõhutatud olukordades pigem. Vähemalt nii olen mina aru saanud. Ja kui meedikud ei oska juba selgitada, mis sinuga teistmoodi toimub, siis ilmselt on tõesti tegemist ajukeemia nihkega. Teemaalgataja küsimusele julgeksin vastata aga nii, et DMT tootmist saaks tõepoolest ainult siis kontrollida, kui sa selle reaalsusega nö koostööd teeksid. Aga siis enam ilmselt, kui asi juba käpa all, ei tahakski seda osa enda elust nii välja lõigata..

[Muudetud: 17-12-2010 PiziIngliito]

Demo jutt meenutab mulle jutte inimestest, kellel on taju "logisev". (CC jälgijad ütlevad selle kohta kogunemispunkti nihe)
Tegemist on siis seisundiga, kus taju ei ole fokuseeritud "kindlale kohale" ja iga väike asi paneb selle "võbelema".
Võbeledes aga muutub "signaal". - Ütleme nii, et kui sa oled eluaeg vaatanud ETV'd siis "uue signaaliga" TV 6 ikka ehmatab ära küll!

Tsitaat:Algselt postitas Metafor
Noo, kui sul selline kogemus on, siis kas oled DMT mõju all magada proovinud?

Ei.

Mina arvan, et pidev mõtlemine sellele ongi kõige hullem selle asja juures, kuna sa muudad selle veel endale suuremaks ja kohutavamaks. Millestki tuleb alustada-näiteks oma hirmule silma vaatamisega?