Kokkuvõte Otto Kiiseli 17. aprillil 1942. aastal Tallinnas peetud ettekandest. Ilmunud teoses Aktuaalseid küsimusi. Rahvakasvatustalituse kursuste loengute kokkuvõtteid. I. Tallinn 1942.
Kuid on olemas ka rahvas, kes oma tervikus taotleb sama sihti: peab ennast kõikide teiste rahvaste seas paremaks, äravalituks, kes on loodud valitsejaks kõigi teiste maailma rahvaste üle. Vastavalt oma sihtidele on ta kujundanud endale maailmavaate, oma usu ja Jumala "oma näo järgi". See "aadlik", võimuihkav rahvas on juudi rahvas.
Ikka on juut midagi "ideelist" leiutanud, mis häirib püsivat rahu riigis: olgu see siis Marx, Engels, pooljuudid Uljanov-Lenin, Džugašvili-Stalin või kes tahes.
Juut Marcus Eli Ravage kirjutab 1928. a.: "Mitte-juudid ei tea pooltki seda, mis tulnuks meieteeneks panna. Meie oleme revolutsionäärid. Meie valitseme mitte-juutide varade üle, juhime nende ideaale ja oleme täiel määral vallutanud nende saatuse. Meie oleme neid jalgega sõtkunud. Meieoleme viimase (1914. a.) sõja peamiseks põhjuseks. Samuti oleme meie esile kutsunud Vene revolutsiooni.
Veri, usk ja kindlasti ühine siht maailmas on selle näiliselt mõistastusliku rahva sidunud tulevaks tervikuks. Juudid on massi poolest vaesed, kuid ometi valitsevad nad kogu maailma rahandust ja kapitali. Nad on laiali pillatud, ilma maata ja riigita, nad on ilma nähtava keskvalitsuseta, kuid nende äärmine visadus tegutsemiseks on tugev ja sihikindel.
Nõukogude Liidus on juute ametliku rahvaloenduse alusel 1939. aastal 3 miljonit (1,8% 170-miljonilisest elanikkonnast). Ühendriikides on juute ligi 4 miljonit.
Juutide Talmud annab asjalikke juhiseid mõrvamiseks: "Mitte-juute võib mõrvata järgmisel viisil: suru ta kuni põlvedeni sõnniku sisse. Siis keera rätik ümber kaela ja sikuta rätikut otsapidi. Ava mõrvatu suu ja vala sinna sisse sulatina. Tina peab voolama tema kurku ja makku." Tapmise kohta lausub üldiselt Talmud: "Kirjutatud on: Sina ei pea tapma. See tähendab — sa ei pea tapma kedagi juudi rahvusest. Mitte-juudid ei ole israeliidid, neid võib seepärast ka tappa."
"Jahve käsk on: Sa pead maailma rahvaid õgima... !" "Iga juudi kohuseks on selle järele valvata, et kristlikke kirikuid põletataks ja rüüstataks. Nende pühadused tulevad nimetada sõimunimedega ja vaimulikud mõrvata... Kirjutatud on: Sa ei pea tegema ülekohut oma ligemise vastu. Sellega on mõeldud juute. Mitte-juudid on sellest välja lülitatud... Mitte-juudi surm on juudile rõõmuks, mis ei maksa mitte pennigi... Juutidel on keelatud mitte-juute ravida isegi raha eest. On lubatud katsetada arstimitega mittejuutide juures selleks, et teha kindlaks, kas arstimid on tervisele kahjulikud või mitte."
Kui Talmudi seletused ja väljendused olnuks teada mitte-usklikele varem, siis oleks ka juutide tõeline iseloom ja kavatsused selgunud juba ammu. Kuid juudid on osanud oma tõelisi kavatsusi ja sihte hoida suures saladuses uskmatute eest.
Mitte ainult tsaari-Venemaal ei toimunud juutide "pogrommid". Need spontaansed vihapuhangud olid tingitud pärisrahvaste loomulikust vaistust, kui enam kuidagi ei suudetud taluda juutide ülevõimu ja ülemeelikust.
Juudid ise armastavad mainida kolme põhjust, miks neid ei sallita ning miks neid taga kiusatakse: 1) mitte-juutide usulised eelarvamused, 2) majanduslik kadedus ja 3) ühiskondlik erinevus. Tuleb imestada, et juudid ei maini peapõhjust: poliitilist. See poliitiline moment tõstabki juudiküsimuse välja kõigist teistest antisemitismi motiividest. Juudid tulid Euroopasse hangeldajatena, mitte produtseerijatena. Neid huvitas raha, kaubandus, kuld. Kõige vanem säilinud veksel kuulub juut Simon Rubensile. Juutide iseloomu peajooneks on parasitism, söödiklus. Nad tõid endiga kaasa teiste rahvaste orjastamise. Mingisuguseid vaimseid taotlusi juutidel ei olnud.
Peasihiks on olnud ja jäänud: saada valitsejateks teiste rahvaste üle. Nad nõrgestavad pärisrahva vaimu ja lammutavad tema ühiskondlikku korda põhimõttel: "Juut on väljavalitud selleks, et ta oleks kõigi rahvaste isand."
Esitatud mõtete tõelisust kinnitab sionismi isa dr. Th. Hertzl oma sõnadega:
"Meie oleme üks rahvas, üks natsioon ... Kui meie langeme, siis saab meist revolutsionäärne proletariaat, mõne revolutsioonilise partei allohvitserid. Kui meie võidame, siis tõuseb koos sellega meie raha kohutav võim."
Palestiinasse sõitmiseks, ka kirjutati heatahtlikult hooldavate riigimeeste nimed juutide "Kuldraamatusse", mis aga sugugi ei takistanud juute rüvetamast 21. juunil 1940. a. meie rahvuslippu: juudid olid need, kes vahetasid Pikal Hermannil Eesti lipu Nõukogude Liidu lipu vastu, millel ilutses vabamüürlaste ja bolševike ühine sümbol — viisnurk. Samuti asetasid just juudid oma kaupluste vaateakendele purustatud riigivapi ja hiljem võtsid osa kõigest sellest, mis pidi alandama meie rahvustunnet. Juudi noored olid energilisemaid põletajaid Tartus ja mujal. Kuid kas elasid Eestis juudid halvasti? Ei, just vastupidi. Kas ei näita see ilmekalt, milline veri on juudil?
Et juutidel see maailmavalitsemise siht olemas on, seda kinnitab Ameerika Ühendriikides ilmuv ajaleht Chicago Tribune 1920. a. järgmiselt: "Trotski viib juudi radikaalid maailmavalitsemisele. Bolševism on tööriistaks tema käes. Bolševism ja juutlus käivad käsikäes: samal ajal kui bolševism lammutab kehtivat ühiskonda ja tahaks nagu viia tööliskonna võimule, teevad juudid ettevalmistusi oma rassi esiletõstmiseks ja maailmavalitsemiseks. Juudid on nende riikide vastased, kus ei pooldatajuutidest valitsejaid."
Vabamüürlaste organisatsioonid on tihedalt seotud juutidega ja nad teostavad juutide poolt koostatud kava.
Vabamüürlased ise (samuti ka juudid) peavad endi teeneks Suure Prantsuse revolutsiooni läbiviimise. Selle revolutsiooni loosung "Vabadus, vendus, ühetaolisus" kuulub täies ulatuses vabamüürlaste lööklausete hulka. Vene Ajutise Valitsuse liikmed, kes olid süüdi Venemaa hukutamisel, olid vabamüürlased: Miljukov, juut Kerenski, vürst Lvov, Gutškov, Sasonov ja teised. Kui Trotsikit ei tahetud lasta Inglismaalt Venemaale tulla, siis vene vabamüürlased astusid vastavaid samme- vendade juures ja Trotski pääsis oma revolutsioonilise tegevuse juurde. Samuti on kindel, et Uljanov-Lenin oli ühenduses vaba-müürlastega ja et tema sõit läbi Saksamaa toimus vabamüürlaste toetusel ja kaasabil. Nii juhtisid vabamüürlased (õigem: juudid vabamüürlaste kaudu) Venemaa hukatuse lävele, et juudid võiksid tulla seal valitsejateks, nagu nad seal nüüd seda ka on.
Juutide osa peaks näitama ka järgmine dokument, mis 1920. a. leiti Poolas, kui sinna saabusid bolševikud: "Meie lõpliku võidu tund on lähedal. Meie seisame maailmavalitsemise eelõhtul. Mis meie senini oleme vaid unes näinud, on nüüd tõeks saamas. Veel hiljuti olime jõuetud ja võimetud. Ei mingisugust kaastunnet, ei mingisugust halastust! Bronstein, Apfelbaum, Rosenfeld, Steinberg on kõik ustavad Israeli pojad. Meie võim Venemaal on piiritu. Igalpool etendavad meie rassi esindajad esimest osa. Olge ettevaatlikud, sest meie ei usalda ka Punaarmeed, kes võib ühel päeval olla meie vastu."
1914. a. oleks võinud Saksamaa kokku leppida Venemaaga väga hästi, kui vabamüürlased ei oleks kõik selleks teinud, et viia need kaks riiki vastamisi sõjatandrile. Versailles' diktaadi koostamine toimus vabamüürlaste juhistel, nagu ka Wilsoni 14 punkti kuulusid vabamüürlaste loomingu hulka. Nn. "rahukonverentsi" Saksamaa kaks esindajat olid juudid.
Nii siis ka nende väliste sümbolite kaudu on juutlus, vabamüürlus ja bolševism koondunud ühiseks tervikuks maailma saatuse juhtimisel juutide ülevõimu alla. Vabamüürlased kasutasid ka salapäraseid tähti, näiteks "J.G.O.", niis tähendavad "Judaici gubernabunt orbem", s. o. "Juudid saavad maailma valitsema".
Juutlus, vabamüürlus ja bolševism — kõik need moodustavad ühise kolmainsa terviku...
Täistekst:
http://rahvuslane.blogspot.fi/2011/04/ot...urlus.html