(27-02-2017 08:32 )positiivne Kirjutas: Tšurkini õnnetus seisab selles, et viidi haiglasse ja ta suri haiglas. Diplomaatiline puutumatus kaotas kehtivuse, kuna see on ameerika arstide vastutusala. Ja ainult sellepärast tehti tema diplomaatilise immuniteediga laibale lahang. Ja ainult seetõttu avastatigi tema neerudes ja mujal organismis võõrast ainet ning määrati täiendav toksikoloogiline ekspertiis, mida saab läbi viia koeprooovidega ka nädalaid hiljem.
Tehti kindlaks, et võõras aine sattus organismi 10 tundi enne surma. Ilmselt arvestas(id) mürgitaja(d), et mees kooleb vaikselt voodis. Vene diplomaadi organism aga keeras oma riigile "käru".
http://censoru.net/16963-agent-venik-ras...rkina.html
Kui korraks jätta kõrvale see, et "me kõik teame, et mürgi puistas Putin ja Kreml" siis tekib ikkagi hulk küsimusi.
Suursaadiku päevakava ei ole "ahh läheme kuhugi" vaid see on suht täpselt kirjas kuhu, kauaks ja kellega. Samuti ei kohtu Suursaadik üldjuhul (eriti ühiseks söömaajaks) iga suvalise isikuga.
Rahvusvahelised atentaadid on peen töö - ta ju võib olla söömajal koos "venelasega" aga mürgi tellis hoopis "ameeriklane" või siis vastupidi. Ehk see kellega koos söödi ei ole veel automaatselt süüdlasele osutamine.
Samuti on võimalik, et Tsurkin ise tundis mürgituse nähte ja ehk isegi aimas kes ja miks, ning lähtuvalt sellest andis endast parima, et sattuda Ameerika arstide kätte.
Motiive on laias laastus kaks - teades, et Saatkonnas asi vaikitakse maha (mis EI tähenda raudselt, et selle taga oli Kreml) ja saades aru, et ainult Ameerikas tehtud lahang näitab MILLEGA teda mürgitati ja see annab parema viite KES tegi.
Mürk on keemiline ühend ja üldjuhul omab oma "näpujälge", ning selle koostise alusel saab määrata kust mürk tuli. Kui mürgitaja arvestas, et Tsurkin sureb voodis siis on tõenäoline, et ta eriti ei pingutanud mürgi jälje peitmise või võltsimisega!
Teine suurem küsimuste voor on miks ehk motivatsioon.
Esimene - isiklikud motiivid - prantslased armastavad öelda "otsige naist" - tuli mõni endine eriline tüdruk kellele Tsurkin lubas "väikese tihi eest" midagi ja ei pidanud lubadust. Naine, armuke või armukese armuke on võimalused mis antud kontekstis ei ole vast kõige tõenäolisemad, kuid üldise pildi huvides ei tohiks seda aspekti veel kohe maha matta. Lisaks jääb siin võimalus, et kui mürgitaja lepib asja osalistega kokku siis see teooria jääb lõpuks ametlikuks versiooniks
Teine - mürgitaja tuli Kremlist - mitte, et kohe Putin isiklikult aga kas tema andis korralduse või andis korralduse keegi tema oponentidest tema diskrediteerimiseks. Jällegi võimalik, kuid üks asi - vaja Tsurkinist lahti saada siis piisab ühest telefoni kõnest ja asi lahendatud. Tsurkin pannakse naeratavalt lennukile ja kodus sureb vaikselt paari aasta pärast ära.
Kolmas - mürgitaja tuli USAst. Jällegi on kaks osalist - need kes on Trumpi poolt ja kes on vastu. Olenemata sellest kui AUS on Trump oma püüdlustes taastada Ameerika Vabariik on kindlasti hulgim neid kes kas ei pea teadma või ei saa aru kas Trump teeb ausalt või on tegu isikuga kes näitleb taastajat. Seega Venemaa diplomaadi tapmine on löök USA ja Venemaa suhetele. Nii tänava mõistes näkku sülitamisega.
Hetke oludes on kordades tõenäolisem, et "ära tegemise" objektiks on Trump - "näe isegi diplomaate ei suuda kaitsta". Kui piisavalt lugeda USA allikaid siis on ilmselge, et seal on terve plejaad isikuid kes on Trumpi ja tema poliitika vastu ja selles kontekstis on Suursaadiku tapmine väga hea noahoop Presidendile selga.
Nagu uudistest lugeda "langeb" diplomaate nagu kärbseid - viimase 2 kuu jooksul lausa neli!
2016 - Türgis tapeti Andrei Karlov
2017.01 - Andrei Malanin (Ateenas) ja Aleksander Kadakin (Indias)
2017.02 - Vitali Tsurkin (USAs)
Tean, et terve hulk isikuid hakkab kohe Kremlit "puhastuses" süüdistama aga kui siia lisada veel mõned sündmused viimase poole aasta jooksul kus inimesed hukkusid siis on paratamatult tunne, et keegi üritab kas lihtsalt Kremlile/Putinile ära teha või siis USA ja Venemaa tõsiselt tülli ajada.
Lõpetuseks üks tistaat:
Morell said the killing of Russians and Iranians should be undertaken “covertly, so you don’t tell the world about it, you don’t stand up at the Pentagon and say ‘we did this.’ But you make sure they know it in Moscow and Tehran.”
-- Mike Morell on the Bildeberger Charlie Rose Show.
Tsitaat:Tyto Alba.
Lugupeetud seltsimees härra Mees.
Tsiviilisikuna ja naisena olen kogu aeg arvanud, et sõjaväe paraadid on demonstratsionesinemised rahva jaoks. Need, kes seal kõnnivad on meie isad-pojad- vennad. Naisena tahan neid vaadata heldimuse pisar silmanurgas ja uhkus südames:" Meie poisid- Meie mehed"ja näha samu emotsioone ka teiste naiste silmades. Kuna meil on siin siiski veel paraweb, aga mitte poliitikaweb, siis pange nüüd see jutt energeetilisse plaani ja vaadake , kuidas meestele mõjub sihuke naiseliku energia puhang.
Aga üldiselt olen kursis sellega, et igal maal on omad traditsioonid ja sõjavägi ka vastavalt sellele praadi ajal, kas hüppab, teeb kükke või lehvitab tiibu.
Tänan ilusa pöördumise eest ja eelnev ei olnud, kuidagi solvamisena mõeldud.
Olen ise rivisammu proovinud peamiselt küll NLiidu armee ridades aga paar korda sai ka EV ajal jalga proovitud ja leian, et kuigi Preisi stiil pole ei keeruline ega raske ja näeb "uhke" välja siis saab ka lihtsamalt ilma erilise kaotuseta.
Hetkel praktiseeritav rivi samm on aga nalja nummer ja nagu oma poisid kes teenistuse läbisid öelnud on siis suure uhkusega ajakirjanduses välja hõigatud "me treenime sõjaks/kaitseks mitte platsil patseerimiseks" kipub olema ilus jama kui asjade reaalne seis. Kindlasti on mõnes allüksuses/kohas "asjale" rohkem kulutatud kui teistes kohtades, kuid selline "jalutamine" mida paraadiks kutsutakse võiks tublisti rohkem ärksam olla.
Isana emale lisaks, et minu jaoks vaht pole kuidas marsitakse - peamine, et püssi kasutada oskavad ja uhkust tunneb niigi kui poiss meheks kasvab.
Kuna naised on rohkem emotsionaalsemad siis loodan, et saad heldimuse pisara ikka kuskilt kätte lõpuks - olenemata kui hästi poisid marsivad