Raamatumaagia

TextText

Küsimus publikumile: Kas eksisteerib raamatumaagia ja kas raamatutes peitub vägi? Milline vägi? Milliseid maagilisi toiminguid on tehtud raamatutega? Kas olete tundnud mingit erilist seost raamatutega jne.?

Kunagi sai Piibliga maagiat proovitud. Piibel sai nöörile pandud raamatu keskelt ja kahest nööriotsast kinni hoitud.
See käis nii, et sai kõrgemale vaimule mingi küsimus esitatud kellegi poolt ja kui Piibel edasi-tagasi liikus, tähendas see jah. Kui ei liikunud - ei. See oli muidugi ainult lastemäng, aga imelik tunne tekkis küll, kui Piibel eriti kiiresti liikuma hakkas.
Rohkem ei tule raamatumaagia kohta praegu meelde.
Aga eks seegi ole omaette maagia, kui vahel just need raamatud hakkavad raamatupoes esimesena silma, mis huvi pakuvad. Või siis satud järgmisest raamatust lugema just seda, mis eelmises raamatus huvi tekitas ja millele veel vastust ei saanud.

Kuidas see piibel seal nööri peal siis liikus...sellest, et hoidjatel nöör käes kõikus või liikus raamat mingi seletamatu jõu mõjul?

Mul tuleb nüüd meelde, et mingid loitsud või palved sai ka enne loetud ja elevust oli oi kui palju.
Ainult üks inimene hoidis kapronnöörist mõlemalt poolt kinni. Ja istuma pidi hästi sirge seljaga.
Kui mina hoidsin, siis hakkas ikka päris tugevalt (see oli vanaaegne suur ja paks Piibel)edasi-tagasi liikuma. Tundus nagu tahaks õhku tõusta! Efekt oli umbes sama, mis pendliga, kes on proovinud. Küllaltki kõhe tunne tekkis.

Sellist asja ma tahaks küll näha...aga igaks juhuks lisaksin käetoed, mis välistaksid käte ideomotoorse liikumise...

Maagilisi toiminguid ma nüüd küll raamatutega ei tea. Kuid minu jaoks peitub küll raamatus vägi.
Esmalt see, et tegelikkuses sa saad lugeda teise inimese ehk siis kirjaniku mõtteid. See, kuidas raamat
üles ehitatud ja mis teemal kirjanik kirjutab on otseselt selle kirjaniku fantaasiasse vaatamine. Mõnel kirjanikul õnnestub panna lugeja kaasa elama selliselt, et tema ja sinu fantaasiad segunevad. Sama on ka populaarteaduslike raamatutega...nagu vahetaks mõtteid kirjanikuga.

Teisalt pidevalt kasutuses olnud ja vanad raamatud "kasvavad" minu arvates. Midagi talletub raamatusse sellest inimesest kes neid loeb. Seda on eriti tunda raamatukogu raamatutega. Seal suurte raamaturiiulite vahel tuleb mul alati isemoodi tunne. See on raamatukogu tunne...kusagil mujal sellist tunnet ei tule.

Ma tahtsin ka sellest raamatukogutundest rääkida. Alati kui ma raamatukokku lähen siis targemate raamaturiiulite vahel on õhk targast energiast paks, see oleks nagu kõnniks läbi paksu tolmu, ja raamatud justkui räägiks vaikselt. Selline tunnetus on.

Kõige suurem vägi on vist raamatul mis suudab võimalikult suurt inimkonda oma sõnumiga kõnetada. Ükskõik siis mis raamat see on. Vaadake kas või Harry Potteri fenomeni, mina arvan, et see on inimkonna äratamine millegagi millest nad on ammu puudust tundnud, mis on neile tuttav kuid unustatud. Mulle lihtsalt tundub et see raamatu vägi on isiklik, sest inimene saab vastu võtta parasjagu seda infot mis tal vaja on, millele ta on vastuvõtlik. Mõnda raamatut loe ja loe aga kohale ei jõua, teist lihtsalt neelad ja nii ongi, küll see raskesti loetav ka kord lihtne on kui vajalik pind enne olemas. See on nagu suur mosaiik, selleks et mingi tükk oleks paigas peab teine tükk tema kõrval olema, ehk siis info peab millegagi haakuma.

Aga sõnas on ka ju vägi- raamatud on sõnu täis, muidugi oleneb jälle kui suure suunitlusega on see vägi sinna pandud.

Ega siis niisama diktatuurid raamatuid hävitanud! Vene okupatsiooni ajal hävitati eestis umbes 25 000 000 trükist.
Ka piibli sõnum on ju raamatus- Raamatute Raamat. Raamatu vorm kui selline ju kätkeb läbi ajastute ja kultuuride,kogudes niimodi inimkonnalt energiat. Juba algselt oli raamatul vägi, sest raamat moodustatigi Sumerite ajal selleks, et rituaalsed tekstid kuhugi talletada, hiljem lisandusid ka majanduslikud ja dünastilised-juriidilised tekstid.

Ka minul on raamatukogus selline tunne olnud ,et tarkusest on õhk paks.
Aga on olnud ka negatiivseid tundeid, mõtteid, mis on nagu lambist tulnud.

[Muudetud: 7-17-2009 Sekhmet]

(30-05-2009 22:20 )Wilholmensis Kirjutas:  Kas eksisteerib raamatumaagia ja kas raamatutes peitub vägi?

Muidugi peitub! Mine võta raamatukogust raamat, pane ööseks padja alla ja vaata kas hommikul teadmised olemas. Ajaloos on mõned "erksamad" selliseid viise kasutanud (näitena Edgar Cayce)

Mul juhtub Päris tihti, et haaran poe või raamatukogu riiulist raamatu, avan suvalise koha pealt ja mida ma lugema satun, vastabki mõnele küsimusele, mis mind pikka aega (minu puhul on isegi nädal igavik=) painanud...

Nt otsisin põhjust, miks inimene küüsi närib. Kuidagi ei suutnud ära teadvustada, mis viga võiks säärasel olla. Raamatukogus jäi näppu luule viilma ellujäämisõpetus ning avasin just koha pealt, kus ta rääkis, et sedasi toimivad närvilised Ja enesekindlust vajavad inimesed.
Noh, kui see mustvalgel vastu vaatas.. sai see ilmselgeks =)

Veidi vähem, ent siiski juhtub, et pilk jääb pidama teosele, mida tõesti loen ja naudin rohkem, kui ühtegi teost eal varem (ja nii ainulaadne tunne on see siiski igal korral), et tekib mõte - aitab - nüüd olen lugenud parimat, mis maailmal pakkuda on...

Ning üldjuhul ma olen paksu nahaga, ei taju raamatutes olevat energeetikat, kuid kui ma nastja esimese üllitise kätte võtsin, hakkas mul Halb. Sest sellest raamatust õhkus midagi sünget ja minu jaoks ääretult ebameeldivat. Mis vaid kinnitas mu arvamust, et selle tüdrukuga pole lood head, kuid see selleks. Raamat, va tarkpea, "poleks tohtinud seda teada."

Iseenesest mõista on raamatumaagia oma olemuselt olemas. Iga raamat kannab mingisugust energiat ja see omakorda võib vallandada jõu, mis nn süsteeme mõjutab. Ei pea raamatut lugema, et see jõud toimiks - piisab teinekord vaid selle sinatse raamatu peoshoidmisest või vaatamisestki.

Mul on hea sõber, kes on minu jaoks sõna otseses mõttes raamatuekspert, kes loeb igasuguse raamatu läbi loetud sekunditega. Ta lihtsalt võtab raamatu pihku, suleb silmad ja kirjeldab kogu selle olemust. Ta ütleb suisa lehekülje täpsusega, kus on asjalik info ja millistes osades kisub asi jampsiks. Olles nn läbikatsutud raamatuid korduvalt oma lugemisvarasse võtnud, võin olla oma sõbra võimetes 100 protsenti kindel - ta pole kunagi eksinud. Viimatine kogemus oli raamatuga "2013 - maailma lõpp või uus algus". Mu semu vaevu puudutas seda kui suisa viskas tolle trükise käest. Tema sõnad olid, et see on ju absoluutne absurdikas ja hirmukogum. Lugesin siis selle (peaaegu vägisi) raamatu läbi ja olin sunnitud konstateerima tõika, et ma pole ammuilma midagi nii totrat ja desinformeerivat lugenud.

Ise soetan poest või internetist raamatuid esmase tunde järgi: kui tunnen tugevat tõmmet, siis ei loe isegi mitte annotatsiooni vaid lihtsalt võtan - mu tunne pole mind veel alt vedanud, eriti viimasel ajal.

Harry Potteriga olid minu lood sellised, et esimese osa ostsin Dublinis ammu enne teose tuntukssaamist. Lugesin seda rongis teel Dublinist Golwaysse ja tunne oli nii võimas, et anna olla. Paari kuu pärast trehvasin Varraku kirjastusest Krista Kaeraga ja nagu muu seas tuli jutuks see, et Potterit tõlgitakse ja varsti see ilmub. Võimas ju?

Sellist "juhusliku" raamatu pihkuhaaramist ja selle suvalisest kohast lahtilöömist ning esimese ettejuhtuva lause lugemist harrastan ma viimastel aastatel pidevalt. Mu semud juba teavad, et kui neile külla lähen, siis esimese hooga põrutan raamaturiiuli juurde ja haaran midagi pihku, loen suvalisest kohast ja muhelen. Nii olen saanud enamuse oma töös kasutatavatest tsitaatidest. Isegi piibliga võib nii teha, et otsides head mõtet või seletust või mida iganes, napsad selle kõigi aegade suurima võltsingu pihku ja loed sealt vaid mõned read ning "vastus" ongi käes.

Paljusid väga häid raamatuid loen korduvalt ja vahel kah nii, et võtan nad teinekord lahti täiesti suvalisest kohast. vahva on see, et iga kord vana ja tuttavat raamatut lugedes leian ma sealt midagi uut, mida eelmisel korral nagu polnudki trükitud.
Mul on semu, kellega me väga pikka aega fännasime Šveiki ja teeme seda praegugi. Kord tuli jutuks teema, et seda raamatut võib lugeda lõpmatuseni, sest iga kord oleks nagu paar uut peatükki lisatud. Tegime siis eksperimendi. Lugesime Šveiki veelkord ja märkisime üles sündmuskäigud, mida me varasemast nagu ei mäleta. Tulemus oli huvitav: meile uutena tunduvate lõikude kattuvus oli üle 80 protsendi.

Raamatutega mingi maagilise tegevuse kogemus mul puudub, kuid arvan, et see on võimalik.

Mis puutub raamatu padja all hoidmist ja sealt teadmiste omandamist, siis 60-ndatel ja 70-ndatel tehti sarnaseid katseid Stanfordis. Katsetes osales üle tuhande üliõpilase ja tulemused olid statistiliselt olulise kaldega positiivse poole. Seega raamat padja alla pista ja sedasi õppida polegi eriti halb idee.

Loomulikult suudaks pseudoskeptikud leida kõigele eitava ja labas-loogilise seletuse. Mina aga lähtun lihtsast vormiresonantsi teooriast, mille alusel on kõigel ja kõigil olemas infoväli, mille mõju ulatub lõpmatusse nind ühendus nende väljadega on avatud kõigile, kes ühenduda otsustavad.

(31-03-2011 06:01 )AnnaNuustik Kirjutas:  Nt otsisin põhjust, miks inimene küüsi närib. Kuidagi ei suutnud ära teadvustada, mis viga võiks säärasel olla. Raamatukogus jäi näppu luule viilma ellujäämisõpetus ning avasin just koha pealt, kus ta rääkis, et sedasi toimivad närvilised Ja enesekindlust vajavad inimesed.
Noh, kui see mustvalgel vastu vaatas.. sai see ilmselgeks =)

Üldjuhul on küüne närijad pisikesed lapsed.
Kui ei eksi, siis on suurim % närijaid 3-6
aastased lapsed. Seega...

Teadjatele väike küsimus: kas raamatutegelased võivad end ka reaalselt ilmutada? Või kas vaimud jms kontingent võib end ilmutada raamatutegelaste nimede, kujude jms parameetrite all?

(31-03-2011 16:15 )paadikapten Kirjutas:  Teadjatele väike küsimus: kas raamatutegelased võivad end ka reaalselt ilmutada?

Siinkohal sõltub kõik sellest, et mis asi on "reaalsus"?

Reaalsus pole illusioon, illusioon on vaid füüsilise reaalsuse teatud piirideni fikseeritus.
Kõik, mida sa koged, on reaalsus ja ainus illusioon on see, et reaalsus, mida sa koged, on ainus reaalsus.

Ma arvan küll, et noidsamu raamatutegelasi võib pidada reaalseteks infomoodustisteks ja nende ilmutumine võib olla võimalik.

(30-03-2011 23:04 )Ilo Kirjutas:  

(30-05-2009 22:20 )Wilholmensis Kirjutas:  Kas eksisteerib raamatumaagia ja kas raamatutes peitub vägi?

Muidugi peitub! Mine võta raamatukogust raamat, pane ööseks padja alla ja vaata kas hommikul teadmised olemas. Ajaloos on mõned "erksamad" selliseid viise kasutanud (näitena Edgar Cayce)

Edgar Cayce pani ööseks raamatu padja alla?
Ilo, miks sa kirjutad siia foorumisse totraid väljamõeldisi?
Tulid siia seda foorumit ja siinseid foorumlasi pilkama või?
Cayce pikutas jah sohval kui oli transiseisundis, aga raamatut tal nüüd küll padja all ei olnud.
Ta ammutas teavet Akashi kroonikatest.
Ülestähendused lähtusid sellest, mida Cayce nimetas "universaalseks vaimuks" ja ta pidas omaenda rolliks olla kanal nende energiavoogude vahendamisel.
Ta ennustas ka et Vaikse ookeani läänerannikul muutuvad vulkaanid aktiivseks - Cayce nimetas seda "tulerõngaks". Sellesse vööndisse kuuluvad Jaapan, Hiina, Kagu-Aasia, Austraalia ning Okeaania ja Lõuna-Ameerika.
Tema transinägemustes langes Jaapan merre ja kogu piirkonnas toimusid kohutavad katastroofid.
Praeguseks (st juba a.1992) oli teada, et Jaapan tõepoolest kaotab tasapisi meree maad.
Cayce ennustas, et ka Euroopa muutub tundmatuseni. Eralduvad mõlemad polaarpiirkonnad ja poolused muudavad asukohta.

http://valgusetee.edicypages.com/video/akashi-kroonika

(31-03-2011 20:03 )Müstik Kirjutas:  Edgar Cayce pani ööseks raamatu padja alla?
Ilo, miks sa kirjutad siia foorumisse totraid väljamõeldisi?

Jah, seda ta tõesti tegi ning tegu ei ole minu "totra väljemõeldisega".

Tsitaat:Also, many of his followers held that he could retain the contents of books by placing them under his pillow at night.

Samuti, paljud tema jälgijad uskusid, et ta suudab vastu võtta raamatu sisu, pannes selle ööseks padja alla.

http://www.allaboutcults.org/edgar-cayce.htm

Müstik ära lahmi - seda Cayce "meetodid" mäletan isegi mina.
Üks link kus sellest räägitud - kui vähe otsi ise juurde.
Edgar Cayce Healing : Description

Ilo, mina seda juttu tõsiselt ei võtaks, aga kui sina seda usud, eks siis usu.
Eks neil linkidel või ju kõike kokku kirjutada! Ja ka kokku lugeda.

(31-03-2011 20:17 )Müstik Kirjutas:  Ilo, mina seda juttu tõsiselt ei võtaks, aga kui sina seda usud, eks siis usu.
Eks neil linkidel või ju kõike kokku kirjutada! Ja ka kokku lugeda.

Esiteks Müstik - asi pole mitte uskumises mis on ühe või teise lingi taga vaid selles, et enne kui alustad lahmimist UURI natuke
ja ürita selgitada või siis vähemalt KÜSI. Hetkel ei teinud sa kumbagi ja muideks ega sinu pakutud lingid pole ka tihti palju
paremad - nagu meie kõigi poolt. Seega mis alusel sa ühtesi usud rohkem teisi aga mitte - puhas müstika minu jaoks.
Samas aga olles siia pakkunud nii palju asju Cayce kohta tuli üllatusena sulle see, et tema olla seda meetodit kasutanud ei
näita sind mitte just parimas valguses - oled meil vist vanaks jäämas ja unustama hakanud või mis?!

Olen väga palju omal ajal Caycet lugenud ja nendesse raamatutesse ei peetud vajalikuks niisugust teavet kirjutada - sellest ka minu arvamus.

Teemasse - eriti kui teemaks on isik - tuleb minna SÜVITI - mitte piirduda ainult sellega mida isik ütles
vaid ka sellega mida ta tegi ja rääkis väljaspool oma loomingut. Abiks ka kui lugeda mida tema abiliste
sulest. Räägid, et lugesid mitu ja palju - ütlen ausalt, et lugesin vaid mõned artiklid ammu ajalehtedest
nagu Nexus ja Atlantis Rising ning tema ennustusi poel lugenud. Ometigi mulle meenus see detail ja sulle
mitte. Kas see näitab midagi või mitte ei ole kindel aga iseloomustab midagi kindlasti - mõtle sellele ennem
kui järgmine kord kellegiele turja kargad, et too ei tea midagi ja luuletab omast peast. Aitähh.

(31-03-2011 20:35 )Müstik Kirjutas:  Olen väga palju omal ajal Caycet lugenud ja nendesse raamatutesse ei peetud vajalikuks niisugust teavet kirjutada - sellest ka minu arvamus.

Müstik, ilus oleks vabandada, et alusetult Ilot süüdistasid, aga selle asemel hoopis keerutad... See, et sina ei ole sellest faktist teadev, see ei anna alust veel teist totrate väljamõeldiste kirjutajana süüdistada.

Ka mina olen lugenud mõne raamatu läbi ja seeläbi oli Ilo post tuttav, kuigi päris kindel ma ei olnud. Nüüd otsisin raamatust selle lõigu üles ja tsiteerin sealt mõned read:

Tsitaat:Kuigi ta ei saanud head haridust, ilmutas ta juba varases eas annet ära õppida oma koolitükid õpikute peal magades.

Tsitaat pärineb raamatust "Maailma lõpp või uus algus?"

Lisaks on Arlich kirjutanud:

(27-11-2006 02:41 )Arlich Kirjutas:  Ei hakka siinkohal selle tegelase elulugu ümber jutustama, aga tooks siiski üht-teist huvitavat:
6-aastaselt hakkas ta "nägema" surnud sugulasi ja nendega rääkima. Varsti avastas ta endal huvitava võime, mis vabastas ta koolitükkide õppimisest ja millest igaüks on oma elus naljaga pooleks kindlasti kuulnud (küll aga mitte Cayce-ga seostatult).
Nimelt tarvitses tal vaid ööseks magama minnes või natuke tukastades panna kooliraamat pea alla, kui hiljem suutis ta mõttes vastavalt oma tahtmist mööda igal ajal ette kujutada kogu teksti nendel lehekülgedel.

Mille peale sina vastasid:

(01-12-2006 14:21 )Müstik Kirjutas:  Ülimalt huvitav teave!
Palju oli ka varem teada, aga paljud asjad olid uudsed. Näiteks pole varem kuulnud sellest Shanidari koopast ja sellest, et seal elasid muistsed inimesed 100 000 aastat.Ka Rumeenia munkpreester Arsenie on tundmatu nimi.
Karta võib, et kui niipaljud ennustajad ja selgeltnägijad on globaalset katastroofi ette näinud ja ennustanud, siis see ka tuleb. Ja nii vähe aastaid on selleni veel!!! Kas see, kui inimesed muutuvad paremaks, ikkagi hoiab need katastroofid ära?...

Ka Niburu/Nemesise kohta käiv info on väga huvitav! Kuskil siin mingis teemas on sellest ka varem juttu olnud, aga siis ei saanud sellest täpselt aru.
Jääb vaid hirmuga oodata, millal ilmub "teine Kuu" meie taevasse ja toimub tuleplaneedi lähenemine Maale. Ootan huviga teemale järge...

Oot Müstik kas tahad sama läbi elada kui Keisi selleks, et nägijaks saada.
Оказывается Кейси стал ясновидящим, вскоре после того, как на Кентукки “обрушились громкие, доводящие некоторых граждан до ужасающих нестерпимых головных болей и даже самоубийств, звуки абсолютно загадочной природы”.
Тогда и произошло невероятное событие, перевернувшее всю жизнь Кейси и устоявшиеся представления об устройстве мироздания, космоса, места человека в нем, об существовании Бога и души, как неотъемлемой частицы разумного Общего Целого.

Эдгар Кейси, в предверии нового 1902 года, попал на борт огромного сверкающего космического корабля-диска, где его приветствовали шесть точных живых копий Кейси. Вначале эти “двойники” будущего пророка продемонстрировали из космоса нашу прекрасную мирную Землю в разных ракурсах, а затем эта удивительная и сказочная Машина Времени, которой оказался космический корабль, “унесла” или правильнее будет - переместила пассажиров во вторую половину ХХI века, где перед взором Эдгара с высоты птичьего полета предстала ужасающая картина совсем иной Земли.
Кэйси увидел сплошные руины городов, потрясшие его воображение: остатки Японии, Северной Европы, Los Angeles, San Francisco, London.

Словно бриллиант, сверкала и переливалась огнями городов Россия, избежавшая катастрофы, вызванной глобальным военным конфликтом, настолько сокрушительным, что привел в опасное движение тиктонические плиты.

Все это предшествовало уникальным способностям Эдгара Кейси мысленно или астрально путешествовать во времени, которыми он был наделен высшими существами Мирозданья, и ставшими для него обычным занятием. Пророку не раз в дальнейшем доводилось пользоваться “персональной” Машиной Времени и переноситься в астральном теле в различные точки пространственно-временных событий, как в прошлое - так и в будущее, где ему приходилось решать сложнейшие задачи, требующие личного присутствия на местах.
Tuleb välja et Keisist sai selgeltnägija pärast seda kui kentuki linna piinasid saladuslikud metsikuid peavalusid tekitavad hulluks ajavad helid, mis mõne isegi enesetapule tõukasid.
Siis toimus sündmus mis keeras pea peale kogu Keisi arusaamise maailma ehitusest, kosmosest, inimese kohast selles, jumala ja inimhinge olemasolust kui selle kõige lahutamatust koostisosast.
Kesisi sattus enne tulevat uut 1902 uut aastat suurele säravale kosmoselaevale kettale kus teda tervitasid kuus tema enda täpset elavat koopiat.
Kõigepealt tutvustasid need kloonid Keisile kosmosest meie ilusat Maad erinevate vaatenurkade alt ja hiljem viis see kosmoselaev ajamasin rändurid 21 sajandi teise poolde.
Ja seal avanes linnulennu kõrguselt Keisile hoopis teine Maa, Keisi nägi ainult varemeid, Jaapan, Põhja Euroopa, Los Angeles, San Francisco, London.
Sama särasid teemantidena venemaa linnade tuled, kes oli pääsenud ülemaailmsest sõjast, nii purustavast sõjast et liikuma hakkasid tektoonilised laamad.
Kõik see eelnes Keisi unikaalsetele võimetele rännata mõttes astraalkehas ajas, mille talle andsid kõrgemad olendid Ajamasinast ja millest sai tema igapäevane tegevus.
Prohvetil tuli tihti kasutada isiklikku ajamasinat rännates aegruumi eri kohtadesse nii minevikku kui tulevikku, kus tal tuli lahendada keerulisi olukordi mis nõudsid isiklikku kohalolu.
Endal olemas tema elulugu kirjeldav venekeelne raamat ja seda raamatut lugedes on nii mõnigi kord ühtteist juhtunud, pilt igatahes jookseb selgemalt kui juturaamatutes. Raamatumaagia on olemas, sest iga raamat ongi loodud kirjeldamaks mitte ainult inimeste väliseid sündmusi vaid igas raamatus on kohad sisse võtnud ka kirjaniku teispoolsuse kaaslased.
Samuti nagu igas maalis on mitu kihti neile, kes oskavad vaadata, sealt pääseb ka kunstniku enda fantaasiamaailmadesse nagu rammatutegi puhul.

Kui keegi tahab üksteisega niisama kobiseda, siis teete selle teise teemasse. Uuesti seda ei ütle.