Kas, et õnnelik olla on vaja armastust?Mis on armastus?

Mind vaevab juba pikemat aega üks tunne. Nimelt mul oli kunagi üks väga ilus ja hea tüdruk. Olime päris pikalt
koos kuniks meie teed viisid lahku ja mõlemad läksime oma eluga edasi.
Kuid siiski ma mõtlen ta peale....mitte kord kuus, nädalas vaid veel tihedamini. Ma mõtlen sellele mis ta teha
võiks...kuidas tal läheb jne.. Vähe veel sellest...tunnen igatsust...sedasorti igatsust mida tundsin veel siis kui
koos olime ja ta nt kuskil eemal viibis. Tol hetkel ma ei kahetsenud lahkuminekut...
aga need mõtted...need mõtted ei lase mul enam olla!
Mind häirib see tunne...sest ma ei tea mida teha,et se ära läheks!


[Muudetud: 8-8-2010 Ville]

Suurima tõenäosusega on see märk sellest, et sotsiaalelus on praegu natuke igavad ajad - sebi endale miski neiu, käi väljas, tee mürtsu. Teisel pool akent on selline koht nagu maailm - kasuta seda.

Armastuse olemuse kohta on siin foorumis isegi kuskil mingi teema minu mälu järgi.. Ehk siis - selleks, et rääkida tõelisest armastusest ja selle kustumisest peab enne selgeks rääkima, mida me armastuse all mõtleme.

(Kahetsenud lahkuminekut? Toredate inimeste kaotamine elust on alati kurb..)

Tsitaat:Algselt postitas Ville
Kas see on märk sellest,et mu armastus ei ole veel kustunud?
Olete te kedagi tõeliselt armastanud?
On teil juhtunud midagi sarnast...kahetsenud lahkuminekut?

Jah- ei ole veel kustunud...
Mis Sulle öelda, raske on Sulle see tunne- see on selge. Aeg kõik haavad ja "haavad" parandab. Ole õnnelik, et suudad tunda Armastust- see võime ei ole mitte kõigil olemas.

Jõudu Sulle!!

Asi ongi selles, et möödas on aastaid...tunne endiselt aga..

Tsitaat:Algselt postitas Jako

Tsitaat:Algselt postitas Ville
Asi ongi selles, et möödas on aastaid...tunne endiselt aga..

Tüdruk pani hingeosakese pihta ja nüüd sa igatsed seda kadunud osa endast tagasi.
Paljud tüdrukud võtavad meestelt "kaasavara" kui lahku lähevad.

Põhjuseid mitu...

[Muudetud: 8-2-2010 Jako]

Ja mehed, keda tüdruk kunagi näinud ei ole, panevad ka hingeosakesi pihta? Seda juttu, kusjuures, ma ei usu väga...

See, mida sa usud või ei usu, ei oma tegelikult üldse tähtsust, sest maailm tiirleb ja pöörleb ka ilma sinu abita, usud sa sellesse või mitte.

Mis puudutab teema algatust, siis see ongi klassikaline hingeosa loovutamine nagu ka Jako juba mainis. siin pole muud, kui et oma osa tagasi vaja saada. Sain aru, et lahkuminek oli kahepoolne otsus? Kui nii, siis oli hingeosa kaasa võtmine teadlik tegu. Ja selle kätte saamisega võib ka veidi raske olla.

Enne aga kui kellelegi lähed diili tegema, et tule ja aita, soovitan lugeda kahte raamatut:

Sandra Ingerman - Hinge tagasitoomine (http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?9130)
Alberto Villoldo - Šamaani meetod (http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?158159)

Millest sa räägid üldse, kesse?