Meeleolud muusikas ja kujundites.

Muusikas on mazoori ja minoori mõiste. Nii et mingeid helidekooslusi kasutades kõlab rõõmus muusika, teisel moel aga kurb muusika. On ka näiteks sellist muusikat, näiteks bluus, kus meloodia on kurb ja saatemuusika rõõmus, mis loob salapärase tunde. Ei imestaks , kui seda kuulates keegi pea samaaegselt nutma ning naerma hakkaks.
Persoonidele, kes kes küsivad kõiges tõestusi, aksepteerivad rõõmsat ja kurba muusikat , kuid selle põhjust nad ei suudaks eeldatavasti tõestada.
On veel kummalisi asju: Pole vist paljudele uudiseks, et sõidukitel on justkui oma nägu. Ka auto " nägu" võib olla mossis, agressiivne, pidulik jne.
Ka on " näoilmed" mitte ainult näol, vaid ka teistel kehaosadel.

näoilmetega on üldse selline huvitav asi, et kui kuskil on piisavalt ära tuntavad silmad/nina/suu siis tekib kohe mingi emotsioon, kuigi tegu on rändomilt kokku pandud kujutisega.

ja ma olen mõelnud et kuidas saab olla nii, et erinevad helilained tekitavad inimeses mingeid emotsioone ja tundeid, ja need lained peavad olema ka teatud järjestuses et nad õigesti töötaksid.

Iga inimene tunnetab mingit muusikat täiesti erinevalt. Ja see muusika, mis on ühe jaoks mõttetu, on teise jaoks lemmikmuusika. Aga mingid tõigad on olemas, mis kehtivad.
Näiteks just see mazoori ja minoori asi. Ja mõni laul on seda mõlevat. Näiteks Arne Oidi "Suveöö", mida laulis kuulsaks Jaak Joala, on salm minoorne ja refräär mazoorne. Või nagu see Dunajevski "Sertse.
Mazoorne helirida läheb alguses kahe suurema hüppega ja siis pooletioonise hüppega. Võimalik, et need suured hüpped mõjuvad rõõmsasti. Minoorne läheb juba kolmandal astmel poole tooni kaupa ülesse. Alla tulles teeb mazoor esialgu pooletiooinise hüppe , minoor aga täistoonise esimese hüppe.
Aga kõik see mõjub nii, et mazoor kõlab rõõmsalt ning minoor kurvalt.

Mis tundeid see tekitab? http://magnatune.com/artists/albums/satori-edrums/

Mina olen rütmiinimene Küll mitte ainult.

Preilikass, mulle mõjusid need rütmid väga toniseerivalt nagu üldiselt lõunamaised rütmid ikka.

Mulle rütmid meeldivad, olen ka rütmiinimene. Kui lisandub meloodia, siis läheb kogu kupatus liiga inforikkaks ja muutub seega liiga pealetükkivaks. Teatavad äärmiselt minimalistlikud meloodiad väljaarvatud, Gregooriuse koraalid, budistlikud mantrad lauldult jms. Kiire rütm ergutab füüsilist poolt, aeglane viib "sügavamale", sellele liituvad äärmiselt madalad või kõrged noodid viivad samuti kuhugi "kaugemale" tavapärasest.

Teatvad, ilmselt minoorsed meloodiakäigud, mõjuvad mulle aga lausa "valusalt", väga ebameeldivalt. Üks vastik unenäotüüp on mul selline, et telekast v raadiost tuleb selline meloodia ja peale aparaadi korduvat väljalülitamist muudkui mängib edasi. Viimasel aja pole esinenud enam.

Eks me oleme erinevad. Minu jaoks on just aga meloodia muusikas kõige olulisem. Näiteks eriti kaunitena ning nauditavatena mõjuvad just minoorid ehk kurvad meloodiad.
Et aeglane rütm viib sügavamale, on huvitav mõte. Ka on kõrgete ja madalate toonide teema huvipakkuv. Muide, inimhääle keskmine kõrgus vastab just klaveri klaviatuuri keskmisele osale.
Ja kui ehitada klaver, mis küündiks veel kõrgemale või madalamale, siis on meil võimalus kokku puutuda helidelga, ,mida me enam ei kuule, ent mis võivad meid ikkagi mõjutada.
Madalatel nootidel on eriti tugev mõjujõud. Väga kõrgete helide rohkus aga on paljdue jaoks sageli väsitav. Nähtavasti on erinevatel helidel seos energiatsentrumitega, mida paljud tunnetavad ka füüsiliselt. Levimuusikas eriti jõuliselt väljenduv bass on tegelikult üsna hiline nähtus. Vist kuskil kuuekümnendaist. Või natuke varem. Ju see ka sümboliseerib midagi.

Ma kuulan sageli ka raadiost tänapäeva muusika puhul just tausta, rütme. Ja kui see mulle klapib, siis juba uurin meloodiat ja selle sobitumist. Suurepärane rütm loob aluse kõigele muule. Täiuslik on minu arust kui rütm on seatud sedasi, et sellest kasvab välja viis. Sellel lingil, mis ma andsin, on nii mõnegi looga sedasi
Kuulan ka kurblikke ja rütmivabu lugusid, aga hea rütm haarab mu alati kaasa ja seda sügavamalt kui keha

Aga üks mu erilisi lemmikuid on muusika (ja tants) Michael Flatley tantsuetendusest Feet of Flames. Mul on see muusika cd peal olemas ja see liigutab alati midagi mu sees, nagu koju pääseks


http://www.youtube.com/watch?v=G1wHRo0w8nk (mu lemmik )
http://www.youtube.com/watch?v=daRmK5GjyAI
http://www.youtube.com/watch?v=YJ7BefFqMtc
http://www.youtube.com/watch?v=BDgWxIzDYoA (teine lemmik )

Muusikaga tegelejal on kindlasti sageli kalduvus kuulata tausta.
Näiteks Rock Hotelli puhul torkab taust eriti kõrva. Näites see Bugi Vugi. Tegelikult meloodia tingibki sageli sellega sobitava rütmi, nii et meloodias eneses on rütm otsekui peidus.
Näiteks laulus "Buona Sera".
No eks igas muusikas on rütm- küsimus on lihtsalt selle erinevuses või rõhuastuses, arvan ma praegu.

Tsitaat:Algselt postitas Preilikass http://www.youtube.com/watch?v=G1wHRo0w8nk (mu lemmik )

Meloodia taustaks oli ok, aga no mis asi see seal laval toimus? Kepslemine? Õnneksi ei olnud toru keset lava veel püsti pandud... muidu ehk olekski sinna oma pead kuklasse jäänud pilduma.

Koreograafina annaksin hinnanguks 2 pika miinusega. No mis asi see siis on? Kepselda enam ei viitsi, siis otsib lava nurgast mingi toru ja pillub siis pead kuklasse nagu oleks striptiisibaaris...

Sry, peale lõunauinakut kuidagi ei lähe selline asi peale

[Muudetud: 7-25-2010 Krayon]

Kas striptiisibaarides just taotatakse pead sageli kuklasse?

Ei tea, pole seda striptiisiga kunagi seostanud. Minu arust lihtsalt kirglik mustlane tantsis oma tantsu... Ja isegi kui oleks olnud toru keset lava püsti, mind poleks ikka seganud, sest minu arust plastiline ja omas elemendis tantsija.
Kas annaksid 2 pika miinusega kui oleksid koreograaf või oled koreograaf ja annaksid 2 pika miinusega kui oleksid hindajate seas? Mina isiklikult annaksin rohkem
Aga noh, maitse üle ei vaielda

Mis siin ikka jaurata... olen lugenud kusagilt teooriat, mis ütles, et tants oli ja on praegugi eeskätt just seksuaalsuse väljendamise üks variante. No vaadake ringi ja pange tähele, millise tagamõttega mehed enamasti oma partnereid viivad kuhugi, kus saab tantsida? Naised ei sütti ju nii kiirelt, kui mehed, nemad tahavad leebet lähenemist, meelitamist, mida nimetatakse kaunikõlaliselt "romantikaks":)

Iirlased, aafriklased, mustlased jm "metsikumad" rahvad ei karda ennast väljendada. Nende muusikas ja tantsus on sihukest mõnusat sooja, metsikut atmot. Näiteks suvaline valss on sellega võrreldes ikka ülimalt tuim, kogu see klassikaline muusika tundub nii kammitsetud ja raamidesse surutud olevat (kui üksikud erandid välja arvata).

Üks asi, mis nende "metsikute" esinemiste üldpilti siiski veidi reostab, on see totakas, pingul naeratus esinejate nägudel Khm, publiku soovid on tõesti perversseks muutunud:S

Paadikapten - sa vist ei ole Valssi tantsinud partneriga kes seda oskab ja kelle vahel teil on säde.

Tantsus on seksuaalseid seoseid kerge leida. Kunagi oli sel põhjusuel näiteks isegi tango ja twist väga taunitud.
Kummatigi on naiste seas sageli näha rohkemaid tantsuhuvilisi kui meeste hulgas. Sageli peetakse mitmete meeste tantsuhuvi puudumist otsekui süüteoks, kuigi põhjust nagu pole. Milleks sundida?
Paadikapten kirjutab, et kogu see klassikaline muusika tundub nii kammitsetud ja raamidesse surutuna, kui kui üksikud erandid välja arvata. Mida Paadikapten selle klassika all mõtleb? Igatahes kummaline suhtumine. Aga loomuliult pole iga muusika enda jaoks.
Mul endal on Mozarti, Beethoveni või Haydini muusikast raske midagi veel täiuslikumaks pidada.
Aga iga hea muusika pole muidugimõista temperamentse persooni jaoks sobiv tantsumuusika.

Maitseid on mitmesuguseid. Lihtsalt mulle tundub klassika küll tehniliselt vinge, igasugu keerutused ja trikid on esindatud, kõik on lihvitud äärmise täpsuseni, kuid see kõik on kokku pandud nii, et mina sealt endale sobivat emotsiooni või atmot ei leia. Jätab külmaks. Üks vähestest, mis klassikateemas mulle meeldib, on näiteks Pachelbel´i "Canon in D".

Kas tegeled ise muusikaga?
On ka palju sellist muusikat, mis on niikuinii hea, aga igaühele ei sobi. Ma kaua aega ei talunud eriti rollinguid. Ka biitlitest pole ma kunagi ülepea vaimustatud olnud, kuigi nendest ei saa üle ega ümber keegi. Vanamuusika vajab ka harjumist.
Lihvimisega on vist nii, et suur muusik tunnetab igat nüanssi sügavuti.
Lemmikmuusikaga on vast nii, et selle loojatega on meil mingi oluline psühholoogiline lähedus.

Tsitaat:Algselt postitas Andres K
Kas tegeled ise muusikaga?

Jah, tegelen - http://sites.google.com/site/paadikapten/, siit saad tirida. Ise otsustad, mis meeldib (kui üldse) ja mis mitte - mina ei ürita kellelegi meeldida, ma otsin hoopis endasarnase maitsega kuulajaid.

Väga tore! Hea meelega teeksin Su muusikaga tutvust. Kui keegi on oma muusikaga siiras ja ehe, maksab juba see midagi. Kindlasti pole vaja ses osas teistele meeldida, sest kui väga palju on meie jaoks kütlestavat muusikat, miks siis on vaja teha seda, mis ei meeldi. Mis aga endale meeldib, sellest on aru saadud, seda on sügavalt tunnetatud.

Клип, после которого Джексона стали опускать ниже плинтуса во всех топах и рейтингах.
Клип Джексона очень сильный и его надо каждый день крутить по всем кАНАЛам телепузения во всем мире.
Может хоть тогда что-нибудь изменится в мозгах людей.


http://rutube.ru/tracks/781342.html?v=66...1b36d11e9e

Nii väidavad http://batfx.com/index.php?showtopic=41

ja palju muud


[Muudetud: 11-7-2010 Eithea]