Paiga vaim.

Olen terve elu jooksul adunud erinevais paigus toimivat isesugust vaimset atmosfääri. Aja jooksul õpitakse seda kõike, vähem või rohkem, endas kahjustamata läbi laskma. Peale heade ja halbade tunnete on kohtadel ka sihuke aura, mis võib huvialalises mõttes olla meie jaoks oluline. Ma ise ei soovita eriti järgi korrutavalt fikseerida, mida keegi mingist paiga mõjust on arvanud- olulisem on ikkagi isiklik kogemus, mis mõnikord haakub teadmemeeste omadega, teisel korral aga mitte.
Paljudel võib tekkida huvi koha mineviku tunnetamise vastu. Tajun ja ka tean seda, et kui mingis majas tegeletakse ühe tegevusega, on seda toimimist soosiv mõju tugev. Näiteks, kui Vabaduse väljakul ja nimesid vahetanud ning Nikolai Kultase poolt algatatud kohvik on kohvikuna tegutsenud juba aastast 1937, on kohvikumõju neis ruumides peibutav, ükskõik, kas mingi firmaga seotud kohvik seal vähem või rohkem õnnestub.
Ja kui mingis kirikus on ka vilets jutlus, kompenseerib seda puudujääki kirikuruum ise, ja muud mõjud.
Vabariigi ajal, ju ka mujal maailmas, aga paljud majad vahetavad oma tegevust. Näiteks oli Maneezi tänava ühes keldris wc, siis elekroonika pood, varsti aga juuksuritöökoda, seejärel aga riidepood. Mõnikord hakkab justkui ruumidest kahju. Nõukaajal tehti ka absurdsusi : kirikust kujundati sõjakomissariaat. Ja hiljem sai kroonuasutusest taas kirik. Eks selliseid nalju ole tehtud palju. Ühes endises surnukuuris tegutseb nüüdsama lastesõim. Ja mõnest haiglast või saunast on saanud korter. Aga ma ei lähe neile seda ütlema.
Mäletan, et haistsin lapsena, et mõmes poes(Vajentorgi pood Pikal tänaval) või sööklas (Viru lakk) on kuidagi pidulik meeleolu. Hiljem sain teada, et kohas tegutses kunagi mõni uhke kabaree või elava muusika vaimu eviv tantsukohvik.
Halba mõju saab majast pühitsemise abil kustutada, kuid minevikule saab huvialalises mõttes, kui on vaja, ikka läheneda, saan ma aru.
Päris huvitav on see, et kui mingi hoone hävib ja selle kohale ehitatakse umbes samasugust otstarvet eviv maja (Vene Kultuurikeskus, Balti jaam), kuivõrd omab maja vanat vaimu. Mõnikord on osa sisemisi seinu alles jäetud. Ka võidakse ehitatada mõne kunagise maja kohale uus hoone, mis paljuski eelmisega sarnaneb. Näiteks Hiiu Õlletuba. Estonia teatriga seoses on seoseid vähem, aga siiski.

Ka mina olen täheldanud erinevates paikades erinevat energiat või aurat või atmosfääri. Kuidas keegi nimetab.
Kõige parem ja puhtam energia on oma kogemustele toetudes Eestis Pühajärve ääres.
Veel olen täheldanud, et on kohvikuid (eriti vanades renoveeritud majades), kus kohe kuidagi ei taha viibida. Tekib mingi eriline ahistatuse tunne. Mõni aeg hiljem aga avastan, et see või teine kohvik juba suletud. Aga ikka ja jälle ostab keegi teine selle hoone ja rajab taas - söögikoha. Ja jälle pankrot.
Lugedes Karula kiriku pikka ajalugu, jäin mõtlema, et kui sealpaigas juba nii halvasti kirikuhoonel läks, siis oleks tulnud aegsasti ehitada uus kirik lähedusse teise kohta. Paljudes hoonetes, kus juba on tulekahju olnud, tekib see ikka ja uuesti.

Genius loci mõiste on selles mõttes huvitav, et on näha areng pühast paiga vaimust (=olend), inimese subjektiivseks või siis kollektiivseks paiga tunnetuseks (=atmosfäär). Ühel juhul tegemist siis millegi religioosse, teisel aga esteetilise kogemusega. http://en.wikipedia.org/wiki/Genius_loci

Et kui kunagi võeti Maad kui elusolendit, siis nüüd jääb see inimese jaoks vaid taustsüsteemi tasemele.

[Muudetud: 6-13-2010 Mugen]

Mõnikord on kohatunnetused erinevad. Minu jaoks on eriti hea auraga aga sageli metsad , mereäärsed teed, rannad. Ka teatrid, hotellid; isegi tänapäevased kaubamajad, kirikud, pargid. Surnuaiad; kuigi pajud pelgavad surnuaedasid.
Mõnikord on põhjusi kerge tuvastada, teinekord mitte.
On olemas kohvikumaagia, kuigi see iga kohvikusildiga kaasas ei käi.
Et paiga minevikule pihta saada, aitab vast kohapeal viibimine.
Eeldatavasti aitab paiga vaimust aru saada ka kohale keskendumine.
Asustused on erineva ajaloolise pikkusega, aga paigad ise on ju ajaliselt võrdsed.
Väga salapärasena on mõjunud Narva linna hea ning huvitav mõju, kuigi linn on oma kunagises headuses juba ammu hävinenud. Hiljem sain teada, et ma pole selle arvamusega seoses ainueksemplar. Võib- olla toimib sellega seoses vana vaim.