08-06-2010 13:04
Postitus: #1
Skepsisliikumise eesmärk.
Olen skepsiselehel seigelnud ja midagi justkui mõistnud.
Oletatavasti võib skepsisliikumine olla maailma lollitava programmiga seotud. Sest mitteteadlikut massi on kerge orjastada ning juhtida. Kes ei eitavad kõiki muinasteadusi ja paranähteid, neis on kerge vähendada isiklikku jõudu.
Skepsisfanaatikud võivad sellest prorammist olla mitteteadlikud.
Mida skepsisliikumine annab. Kui teised õpetused pakuvad inimestele laienevaid võimalusi, siis skeptikud tahavad justkui kõike vajalikku- ka usu jõudu- ära võtta. Mis selle juures tegijaid köidab? Võimalik, et skepsisliikumine võib pakkuda osalejatele kuulsust, raha või muud ihaldatavat. Ja iga õpetus- ka skepsisliikumine- on ju maagiline, sisaldades ka energiat, evides võimast egregori. Ka on harjumuse jõud suur. Ka võib kodanikku tabada eitamismaania- eitamine eitamise enda pärast. Näiteks lapseeas võidakse ka kergesti sattuda eitamistsüklisse: Ei taha sõita, ei taha süüa, ei taha mängida...
Materialism pole ju ajaloolises mõttes võõras, olles eriti tegev diktaatorlike süsteemidega seoses.
On arvamusi, et skepsisliikumine on maailma tasakaalustav jõud, kuid kahtlen selles täielikult. Kahtlust on tekitanud selle liikumisega seoses olev ülimalt madal tase.
Ei võidelda liialdamiste vastu, vaid eitatakse terveid valdkondi, teadusi. Asja sisu üle reeglina ei arutleta. Peamiselt tegeletakse eituse tõestamisega, maneeris: keegi pole ajaloo jooksul tõestanud, et valdkond toimiks jne.
Eitamised on sajaprotsendilised;kompetntsus meeletult nõrk. Kui päritakse mõne eituse kohta põhjalikumalt, hüpatakse peale, et miks me küsime eituse tõestusi, sest eituse tõestamine on ebaloogiline. Samas jätkatakse eituse tõestamisega. Teema üle arutlemise asemele minnakse isiklikuks, mis seisneb sõnavõtja halvustamisega. Paljdele kirjadele vastatakse jalatahapanemisega, nii kuskil kümneaastaste selstkonna lõõpimise tasemel. Kui tahetakse teemasse süveneda, tehakse ettepanek sõnavõtjat boikoteerida. Süvenevaid ja paljastavaid tekste kustutakse.
Skeptikud otsivad lihtsameelseid huvilisi, kes hakkaksid tõestama stiilis: Ma pole kaamel. Kummalisel kombel kordub pidevalt tõestamise küsimus. Paranähteid kogejatele pakutakse suuri rahasummasid, et nad skptikute seltskonnas kordaksid imesid, Munasteadstega tegelejaid tembeldatakse teadlikeks petisteks, kes tegutsevad ainult raha pärast.
Eitamisi esineb ka vaimsete õpetustega seoses. Näiteks
budismis nimetatakse paljusid arvamusi pettekujutlusteks, illusiooniks. Aga selle eesmärk on pigem selles, et inimest vabastada kannatusi põhjustatavatest illusioonidest. Budisimis jäetakse sageli otsad lahti, kusjuures välditakse ka eitamisi.
Religioonidega seotud eitamised põhinevad rohkem sellele, et see, mida peetakse õnnetoovaks, seda tegelikult pole.
Mis on mu jutu kokkuvõte? Asi lõhnab vandenõu järgi.
Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
|