[jooshik]

Väga ilusad pildid tõesti. Mõnus, puhas tunne tekkis neid vaadates.

[Leena]

Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Pidavat olema üsna kiire liikumisega.
Kui kiiresti liigub, ehk keegi täpsustab. Kui külm peab olema, et tsunaami nii jäätuks? Aga pildid on tõesti ilusad.

[mutionu]

Ma lasen küll väga puusalt aga, et vesi(seda enam, et soolane) sääraselt külmuks, selleks peaks kraade olema suurusjärgus -100 ja kõvasti alla selle. Õhku visatud vee piisad külmuvad enne alla jõudmist ca -50 juures. Et n+1 tonni vett hetkega ca 2 meetri jagu(vastasel juhul lõhuks sees olev vesi jää ära) läbi külmuks, selleks peab nii külm olema, et ma ei näe kohta, kust see tuleks.
Kui see jää on tuhandeid, ja enam, aastaid vana siis tegu pigem molekulaarse liikumisega(ei tea, kas see on õige termin).

[excubitoris]

Selliseid mammuteid Siberi avarustest mitu lausa leitud. Neile taimedele ka analüüse tehtud.
Selle teemalisi lugusi tuleb nii iga natukese aja tagant uudisteportaalidesse.

[Leena]

Algselt postitas excubitoris
Selliseid mammuteid Siberi avarustest mitu lausa leitud. Neile taimedele ka analüüse tehtud.
Selle teemalisi lugusi tuleb nii iga natukese aja tagant uudisteportaalidesse.

Väidetavalt pakuti Siberi kõrtsides nende külmunud mammutite liha ülemöödunud sajandi lõpus ja ka möödunud sajandi alguses praena. Mammutite ja muude loomade külmumine on oluliselt usutavam (värske toiduga maos) kui laine külmumine.

[mutionu]

Loomadega on ses mõttes lihtsam, et kui mammut saab otsa(südamerabandus, kivi kukub pähe või mis iganes) siis on mitu head tundi aega teda külmutada, enne kui ta tõsisemalt roiskuma hakkab. -30 juures võiks see külmumine üsna ruttu käia.
Ma pole küll kursis, kui palju tollal neid mammuteid ringi kondas kuid mida rohkem neid oli, seda suurem oli ka tõenäosus, et mõni neist sai mingil moel otsa ning külmus kohas, kus erinevad laibasööjad jaole ei saanud.

[Nielander]

Jää pole tegelikult päris tahke vaid amorfne aine, mis tähendab, et ta kujundlikult voolab hästi aeglaselt...
Amorfsed ained on lisaks jääle ka veel klaas ja pigi...
http://et.wikipedia.org/wiki/Amforteersus
http://et.wikipedia.org/wiki/Aine_olek

[Leena]

Algselt postitas Nielander
Jää pole tegelikult päris tahke vaid amorfne aine, mis tähendab, et ta kujundlikult voolab hästi aeglaselt...
Amorfsed ained on lisaks jääle ka veel klaas ja pigi...
http://et.wikipedia.org/wiki/Amforteersus
http://et.wikipedia.org/wiki/Aine_olek

Ja mis on amorfsusel teema algataja piltidega pistmist? Algselt olid äkitsi külmunud lained kõrgemad ja nüüd tänu amorfsusele vajunud lamedamaks? Pildid siiski ilusad. Kuigi....teke veidi arusaamatu. Nii piltide kui piltidel oleva teke.

[Muudetud: 6-7-2010 Leena]

[Nielander]

Piltidel kujutatu meenutab liustikku - ja need sõna otseses mõttes voolavad mägedest alla...
Võib olla oli see "laine" millagi osake suuremast jäämassiivist, mis järjest väiksemaks sulas...äkki aga "voolas" jää aeglaselt kusagilt sügavamalt poolt välja...

[Leena]

Algselt postitas Nielander
Piltidel kujutatu meenutab liustikku - ja need sõna otseses mõttes voolavad mägedest alla...
Võib olla oli see "laine" millagi osake suuremast jäämassiivist, mis järjest väiksemaks sulas...äkki aga "voolas" jää aeglaselt kusagilt sügavamalt poolt välja...

Pildid ja amorfsus..siis pidid kiirelt külmunud lained oluliselt kõrgemad olema....või ma mõistan amorfsust valesti. Või piltidel olevat.
Laineteks ma ei pidanud neid niikuinii.

Samas pildid ka kahtlase väärtusega kuigi ilusad...kunstilises mõttes.

[Muudetud: 6-7-2010 Leena]

[Nielander]

Ma ei ole öelnud, et need minuarvates olid algselt lained...
Lihtsalt amorfne aine kipub laiali voolama nagu lärakas tatti asfaldil - sellest võib tuleneda selline lainesarnane kuju(ja vooluvus on seda suurem, mida kõrgem on temperatuur - seega ülemine osa voolab natukene kiiremini kui alumine, maalähedasem, osa.).

[mutionu]

Vaat seda ma pidasingi oma "molekulaarse liikumise" all silmas .

[neoon]

Offtopic, aga pean ikkagi ära ütlema: Klaas ei ole tegelikult amorfne aine. See, et vanade kirikute klaasid on alt paksemad kui ülalt ei ole tingitud mitte voolavusest vaid sellest, et need tehtigi nii.

[vello]

http://et.wikipedia.org/wiki/Klaas
http://en.wikipedia.org/wiki/Glass

neoon -tee wikisse siis parandus

[Nielander]

Kindel?
http://en.wikipedia.org/wiki/Glass#Behav...ique_glass
http://www.stainedglassltd.com/newsite/o...wglass.php

[Muudetud: 6-9-2010 Nielander]

[HUGOTH]

Kunagi Jooksis film, kus loetud minutiga külmus kõik ära ja jää kiht oli kuni mitme km paksune. See meenutab vägagi sarnast sündmust kunagi minevikus. Praegune kisa kliima soojenemise üle on jama, selle asemel pakun välja, et tuleb kiire uus jääaeg.......

[mutionu]

Film on mõeldud ikkagi meelelahutuseks, paraku kipuvad seda olema ka dokumentaalfilmid.
Aga ses suhtes on sul õigus, et seisame uue jääaja(kas suure, keskmise või väikese, ei tea arvata) lävel. Vähemalt mulle on säärane mulje jäänud.

Klaasi kohta on mulle kooliharidusest meelde jäänud, et ta on siiski voolav. Voolavus on küll samal tasemel nagu kaks lihvitud otsaga tina(või oli see plii)pulka kokku jäävad, kuid kui see jää on seal aastatuhandeid olnud siis muutub see silmaga nähtavaks.

[HUGOTH]

Klaasiga ei saa jääd võrrelda.Need on kaks iseasja. Klaasil on palju erinevad sorte, sõltuvalt tema omadustest. Alates tavaklaasist kuni igasuguste eri ja spets sortidaga....Head edasist uurimist.

[mutionu]

Oootoot. Jää on üks ja ainus? Ei sõltu temperatuurist, vee soolsusest ega isegi mitte jäätunud ainest?
Tõesti head uurimist.

[Weizen]

Loo autori poolt toodud maavärina versioon on küllaltki tõepärane. Teatavasti võib maavärina käigus maapind kohati tõusta või langeda. Selline jäävall võibki olla ammusel ajal tõusnud maapinnal oleva jääkatte serv, mis on tuisu ja tormidega kumeraks ja siledaks poleeritud.

[Metafor]

Algselt postitas HUGOTH
Klaasiga ei saa jääd võrrelda.Need on kaks iseasja. Klaasil on palju erinevad sorte, sõltuvalt tema omadustest. Alates tavaklaasist kuni igasuguste eri ja spets sortidaga....Head edasist uurimist.

Tegelikult jää eksisteerib vähemalt 17-s erinevas vormis, neist vaid üks on amorfne, ülejäänud omavad kristallstruktuuri.
Amorfsed jagatakse ka veel kolmeks eri liigiks, vaid üks neist eksisteerib meie atmosfääri tingimustes ning see tekib vee ülikiire jahtumise teel. Struktuurilt sarnaneb klaasile, ehk molekulid selles paiknevad kaootiliselt.
Et selline jahtumine saaks toimuda, on vaja, et temperatuur aineses külmuks 10^6 kelvinit sekundis.
Pealegi eksisteerib see temperatuuride vahemikus -133 kuni 63 kraadi Celsiust.
http://en.wikipedia.org/wiki/Ice#Phases

Teisisõnu, nuputagem edasi

[Muudetud: 11-6-2010 Metavo]

[kaido81]

Põnev - kõik räägivad mingitest piltidest siin, mida ma ei näe. Äkki keegi juhendab?

[Ege]

Minul on sama mure. Sooviks ka neid ilusaid pilte näha, aga kuskilt ei leia linki?

Või polegi pilti mõeldud ja peab ise googeldama? Tegin ära ja oli küll ilus! Kuigi, et see nüüd jäätunud tsunami on.. Kahtlen selles. Nõustun mõne eelkõnelejaga.

[Muudetud: 8-24-2010 Ege]

[Müstik]

Kas neid pilte peetakse silmas?

http://translate.google.ee/translate?hl=...otos.shtml

Otsisin, et milline teema siis nüüd taas nii valest kohast poolitati, aga ei leidnud minagi.

[excubitoris]

Ilma tõlketa: Frozen Tidal Wave Photographs