Ohtlikud piirkonnad ja ajaportaalid.

Ammust aega on oletatud, et kogu maailmas on nn "väravaid" või "ajaportaale" tundmatusse maailma või teistesse dimensioonidesse.
Nendega on otseselt seostatud ka neis kohtades toimunud mõistatuslikke juhtumeid ja inimeste jäljetult kadumist.
Dolmeneid, megaliitehitisi ja muid salapäraste jõududega seotud kohti on sageli kujutatud kui ohtlikke. Näiteks kasvõi seesama uuem teema "Juhtum Uuralites 1959."
On olemas isegi terveid maastikke, mida iseloomustatakse õudsete või isegi kuritahtlikena.
Näiteks ohtlik piirkond Kantšendžanga mäe juures Kirde-Nepalis või siis Seidjärve piirkond Koola poolsaarel.

Nüüd aga Islandi ohtlikust regioonist.

Nimelt on Islandi sisemaal üks asustamata ja lage maariba. Kõige tähtsamad kohad on seal mere ääres, sisemaa on kindlalt metsiku ja taltsutamatu looduse kütkes.
Kuumad vulkaanilised järved vahelduvad tukkuvate tulemägedega (vahel nad ka ärkavad nagu juhtus hiljuti, kui tuhapilved olid üle Euroopa).
Selles troostitus, aga ikkagi grandioosselt luupainajalikus maastikus asub 1510 meetri kõrgune vulkaan Askja. Tohutu suur, ligi 20-km-ne kraater, ümbritsetud kuumastikku meenutavate laava-ja musta tuha väljadega,
Selles hirmutavas paigas käisid 1905.a. uurimisretkel saksa geoloogid, et õppida tundma Islandi vulkaanilist aktiivsust. Nad palkasid kohalikust kalurikülast matkajuhi. Ja ehkki see neid tungivalt keelitas sellest retkest loobuma, lõid sakslased oma laagri üles ühel kraatrijärve äärsel tühermaal.
Kaks geoloogi istusid kummipaati, et keset sooja veega järve supelda. Kui nende kolleeg, kes oli jäänud maale, nende poole mõne aja pärast vaatas, siis nägi ta šokeerivat pilti, kuidas mehed järsku ära kadusid - mõlemad teadlased olid ilma vähemagi hädakisata või appihüüdeta koos paadiga äkki nägemisväljast kadunud.
Kui võime sellest teavitati, siis korraldati kogu järve võrkudega läbi traalimine, kuid kaks saksa teadlast jäid kadunuks igavesti.

Arvukalt eripäraseid lugusid jutustatakse ka Whitney järvest Dallase ja Fort Worthi regioonis Texase osariigis. Alates 1950.a-test olevat seal ebatavaliselt moel kaduma läinud nii inimesi kui sõidukeid koos nendega.
Ligikaudu tosina jagu autosid sõitsid selgitamata asjaoludel teelt välja ja uppusid järvevette. Isegi lennukid on seal sööstnud vette.

Mida arvate? Veealused tulnukad? Teise dimensiooni sattumine? Ja ehk oskab keegi veel neid Maal või merel asuvaid ohtlikke piirkondi nimetada või eriskummalisi lugusid tuua.
Bermuda kolmnurga kohta on vist juba omaette teema olemas.


[Muudetud: 24-4-2010 Müstik]

Teemasse
,,Keldi saladused Uus-Inglismaal,, Philip Imbrogno . Marianne Horrigan
Lihtsamalt-
Poola -Snezka mägi
Iisrael-Djebel Moukaberi teelõik
Saksamaa-Schleiden.Eifeli mäe põhjakülg
Inglismaa-Maidensi maantee A719 Firth of Clyde teelõik
Kanada-New Brunswici Magnet Hill
USA- Massachusetts Big Y Store 2 teelõik
Dominikaani Vabariik Baoruco poolsaar Caribali ja Polo vaheline maantee
Hiina-Gansu provintsi põhjaosa/oja jookseb 15 kraadi all mäest üles/
Osade ülalnainitute kohta on Y-Tubes videod olemas


[Muudetud: 24-4-2010 NelliN2]

Jah, need Keldi saladused Uus-Inglismaal, see on üks põnevamaid teoseid, mida lugenud olen.
Olen nendest erilistest sealsetest kambritest ise ka foorumisse kirjutanud:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...+saladused

Varem olid need kambrid reastatud magneetiliste jõujoonte järgi, mis võimaldas vabalt teisest reaalsusest siia tulla ja meie maailmast teise reaalsusesse minna. Nüüd pidavat neid kasutama ainult tulnukrahvas.
Ja ega täpselt ei tea, kas veel toimivad.. Igatahes õnnetusjuhtumeid ei ole minule teadaolevalt sealkandis nagu esinenud? Küll aga igasugu muid põnevaid nähtusi.

Mis nendesse teistesse toodud kummalistesse paikadesse või teatud teeõikudesse puutub, siis need on kõik läbi alles uurimata.
Ehk viitsib keegi linke otsida?

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:F...,_Skye.jpg

Dunvegani Haldjasild. Mu seni leitud info viitab, et see võib samuti mingi värav olla (läbipääs asus ilmselt silla käiguteel, mitte võlvi all). Nimelt raamatu "Torupill, haldjad ja hiiglased" vanas köites leiduv haldjalipu legend - see räägib, kuidas toonane klannipealik haldjate seast naise võttis ja kui naisel taas koduigatsus peale tuli, viis mees ta just Haldjasilla juurde, millest naine üle läks... Sellest ajast seda naist enam ei nähtud (veidi hiljem ta siiski korra külastas oma last ja jättis klannile legendi peateemaks oleva lipu). Kuna see legend räägib, et juba enne mainitud sündmusi oli sild oma nime saanud, siis võib arvata, et haldjad sealtkaudu ikka mitmeid kordi siinpoolsuses käisid.

See on huvitav vana kivisild jah Inglismaal.
Sutsu muinasjutuline see legend, aga küllap siis ikka lool mingi tõepõhi ka all.
See paneb ka mõtlema, kas meil Eestis ei ole sildadega seoses mingeid vanu legende?
Või vanade kiviaedadega? Keldritega? Kivides on teatavasti ju eriline energia ja need eespool kirjeldatud Uus-Inglismaal asuvad iidsed kambridki ju kividest laotud.
Pilt ühest sealsest kivikambrist:
http://www.neara.org/bochnak/EB_05.jpg
Natuke saab nende kambrite kohta teavet siit:
http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/rajatised
Veel üks pilt:
http://www.planputnam.org/openspaces/dep...C02603.jpg
Äkki on Eestis ka nähtud haldjarahvast või ebatavalisi olendeid nagu uus-Inglismaal nende kivikambrite läheduses? Tehti isegi kindlaks, et üks seesugune kivikamber seal dematerialiseerus...Keegi ei ole märganud, et tema esivanemate kivikelder on kord omal kohal, kord kadunud kui tina tuhka...või kuulnud taolisi lugusid?

aga miks peaks ajaportaalid olema ohtlikud?

No mõtle, kui sa satud kuskile tulevikku.. mida teeb sinu naine ja laps ilma sinuta? a la jäid kadunuks.. tuttav läks suusatama ja jäi kadunuks, ilge jama... sama hea kui surnud. Kui sa suudad ajaportaale kontrollida siis oled väga kõva äss, kuid enamasti on need sellised spontaansed asjad kuhu sa lihtsalt satud ja õigele liinile ei pruugi pärast tagasi saada.. Ma rääkisin aja portaalist kui portaalist tulevikku, aga tegelikult vahet ei ole kas tulevik / minevik / teine dimensioon , kuna kontakti saamine on tõenäoliselt igaljuhul raskendatud / võimatu.

Tsitaat:Algselt postitas Wilholmensis
aga miks peaks ajaportaalid olema ohtlikud?

Kusjuures hea küsimus. Laialt filosofeerides head, halba, ohtlikku, turvalist universaalses tähenduses ei olegi vist olemas. On vaid kogemused.
Aga kui nüüd võtta inimelu taustsüsteemiks tema aeg ja süsteem, siis inimese kõrvaldamine teise süsteemi vastu tema tahtmist oleks võrreldav ju täitsa vägistamisega.
Oled võõrkeha teises ajas-ruumis. Sa ei kuulu sinna, kuid sa oled sinna mingil ebamäärasel moel sattunud...ja välja ei saa.
Kõlab ju ebameeldivalt.
Sellest ka oht.

Aga kas on teada, kas mõni on tagasi kaa tulnud?

Muinasjuttudes on. On üks tüüp jutte, kus inimene läheb haldjatele, näkkidele vm olenditele külla üheks päevaks - tuleb tagasi, mitusada aastat on möödas.

Aga noh, need on legendid. Muudest alliktest pole kuulnud sellistest ajarändudest.

Meil üks teema, kus on päris palju lugusid ajaaukudesse kukkumisest ja sealt välja tulekust:
http://para-web.org/viewthread.php?tid=3...1#pid80261

Jätkan ohtlike paikade kirjeldamist.
Slovakkia pealinnast Bratislavast u 50 km kirdesse asub Smolenice. Seal asub Molpiri-nimeline mägi ja on mõistatuslikud varemed. Paik oli kaua tabu all ja seda ei tahtnud keegi külastada. Alles 20.saj. alguses tehti seal esimesed ametlikud väljakaevamised, kuid mida leiti, pole teada, sest arheoloog A. Loubali ülestähendused on kadunud. Uusi teadmisi saadi 1963-1971.

Seal mäe otsas kõrguvad mõistatuslikud varemed. Elada võis seal kuni 800 inimest. See igivana kuskil 700-600 eKr püstitatud linn on teadlaste ette püstitanud nii mõnedki küsimused. Nimetu linn on mõistatuslikul moel purunenud täielikult. Peahoone on purunenud vundamendini, suured kiviplokid olid paisatud 10 m kaugusele. Mingi seletamatu kuumuse mõjul olid kiviplaadid siseseintel ja kaljuterrassidel omavahel kokku sulanud. Peale selle leidus kõikjal ka moonutatud skelette, mis kandsid tunnuseid äkilisest põletada saamisest.
Mis küll võis seal Molpiri mäel tookord toimuda?
Praeguseks on need varemed lastud täielikult rohtu kasvada, sest paikkonnal on needuse maine.
Siiski leiti sealt veel 1995.a. kivisid, millel olid suure kuumuse jäljed. Trnava linnamuuseumi keldris on aga peidus sellelt mäelt saadud leiud. Nende hulgas on ka suur hulk nooleotsi, mis täpselt ühesugused, nagu oleks neid valmistanud mingi masin. Samuti korrapäraselt kokku needitud haaknõelad.
Molpiri muuseumist natuke:
http://www.penzionumami.sk/main.php?page...=3&lang=fr

Molpiri linna elanikud pidid oma kodukoha maha jätma sama paanilise hirmuga nagu üle 500 aasta tagasi anasazid põhja-Ameerikas Arizona idaosa mägedes.
Seal nimelt kadus üheainsa ööga 20 000 inimest justkui oleksid nad õhku haihtunud.
Senimaani ei ole suudetud seda saladust lahendada.
Eriti imelik on see, et kogu elanikkond põgenes just öö varjus.
Ja teadmata on, kuhu nad läksid? Ka selles paigas kardetakse senimaani viibida. Anazaside linna nimi oli Point-of-Pines.
http://en.wikipedia.org/wiki/Point_of_Pines_Sites

Allikas: Hartwig Hausdorf. "Kohtumised hoomamatuga." Tln. 2009.


[Muudetud: 7-6-2010 Müstik]

Tsitaat:Algselt postitas Müstik
See on huvitav vana kivisild jah Inglismaal.
Sutsu muinasjutuline see legend, aga küllap siis ikka lool mingi tõepõhi ka all.
See paneb ka mõtlema, kas meil Eestis ei ole sildadega seoses mingeid vanu legende?
Või vanade kiviaedadega? Keldritega? Kivides on teatavasti ju eriline energia ja need eespool kirjeldatud Uus-Inglismaal asuvad iidsed kambridki ju kividest laotud.
Pilt ühest sealsest kivikambrist:
http://www.neara.org/bochnak/EB_05.jpg
Natuke saab nende kambrite kohta teavet siit:
http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/rajatised
Veel üks pilt:
http://www.planputnam.org/openspaces/dep...C02603.jpg
Äkki on Eestis ka nähtud haldjarahvast või ebatavalisi olendeid nagu uus-Inglismaal nende kivikambrite läheduses? Tehti isegi kindlaks, et üks seesugune kivikamber seal dematerialiseerus...Keegi ei ole märganud, et tema esivanemate kivikelder on kord omal kohal, kord kadunud kui tina tuhka...või kuulnud taolisi lugusid?

Kivikalmeid meil ikka on ja mulle jäi kunagi silma info, nagu oleks vist Saaremaal ühe talu maadel leitud lausa maakiviseintega matusehoone, millel igiammu olla katus peal olnud. Leiaks nüüd vaid selle info taas üles:S

Kes mäletab, mida rääkis meile keegi ühel Nelijärve kokkutulekul? Kas oli see jutustaja paraloog Ants Gross või keegi teine, seda mina ei mäleta, kuid teema oli selline, et jutustaja oli Nõukogude suurriigi kokkukukkumise aegu käinud mererannas, seal vabastanud kohustustest ühe iidse kalmu juurde valvama pandud viikingivaimud, ja siis andnud neile vaimudele korralduse kaitsta loodavat Eesti Vabariiki (mingil maffial olla olnud plaan hävitada võimalikult palju Eesti rahvast viies inimesed rongidega kaevandusse ja lastes nad elusalt läbi kivipurustite).

Tundub, et me peaksime hakkama kokkutulekutel aukülaliste juttu dokumenteerima ja neist dokumentidest tegema Para-Arhiivi

Pealkirja jàrgi !
Ohtlike piirkondi on ka eestis ! Nt kostivere karstiala , kus tean isiklikult juhtumit , kuidas poisike kukkus vette ja see kellega ta koos seal viibis ütles , et ta lihtsalt nagu haihtus àra . See koht , kus ta vette kukkus on tegelikult selline hàsti rahuliku veega 15 meetri raadiuses auk , kus pole aru saadagi , kust see vesi tuleb , või làheb . Sinna pole kunagi keegi ujuma làinud , sest see on parajalt hirmu àratav ja sealt on raske vàlja saada , kui ükskord sisse peaks kukkuma . No nii see poiss jàigi igavest kadunuks !


Pole võibolla teemasse , aga rààgin ikka !

Vanaema rààkis , et kunagi nad elasid viljandist kuskile kagu poole , kus oli palju soid ja parajalt tsivilisatsioonist eemal . Olevat nende talus kunagi elanud mingi peremees kellel olid oma sulased ja toatüdruk . Tavaliselt oli nii , et peremees ei lubanud oma toatüdrukul omi asju kàppida ja kàskis neist eemale hoida , aga mingil ajal oli peremees kodunt àra ja uudishimulikule plikale jài peremehe üks ilus raamat silmi . Ta ei suutnud kiusatusele vastu panna ja hakkas seda sirvima ...
Ega sellel ajal sulased ja üldse talurahvas lugemist ei osanud , oli see plika mingid tàhed ja laused talu perenaiselt siiski selgeks õppinud . Ja , kuni ta seal oma ette veeris ja luges , tundus talle , et mingi liikumine toimub tema ümber . Ta keeras ennast ja nàgi ehmunult , kuidas talu nurkades liiguvad mingid mustad kujud tema poole ja pobisevad " Anna tööd , anna tööd , anna tööd " . Suurest hirmust oli ta nii tardunud paigal , nagu kivistunud , kuid suutis siiski vastata , et tehke talu korda .
Mõtles tüdruk , et sai vaevast lahti , aga ei ! Need tondid tegid oma töö nii kiirelt àra , et plika polnud veel ehmatusestki üle saanud ja jàlle nõudsid va kuradid tööd juurde . Nii ta neil lasi teha igatsugu jama , kuni mõistus sai otsa .
Ja siis tuli tüdrukule idee . Saatis nood tondid üle soo teed , kividest ehitama ja need panidki minema .
Ja , kui peremees koju saabus , sai ta kohe asjast aru , mis oli juhtunud ! toatüdruk sai korraliku kõrvakiilu . Peremees , kes teadis hàsti oma raamatut , luges raamatust tekstiga kurivaimud minema !

Ma pole ise seda teed nàinud , aga on inimesi , kes teavad rààkida , et ta on tõesti olemas !
Kui mu lugu on kellelegi tuttav teab ehk rààkida , aga minul pole enam kellelt küsida tàpsemalt . Olin pàris noor veel , kui vanaema seda rààkis ja sel ajal ei osanudki midagi pàrida ja uurida .
Muideks ainus , mis olen kuulnud , et neid raamatuid oli teatud number eestis ( ei taha valetada , aga tundub , et 6-7 ) ja nad olevat peidetud tartu ülikooli salajastesse keldritesse !

Kas need raamatud on ka ketiga seina küljes kinni?

Küllap muistenditest ja muinasjuttudest leiab rohkemgi lugusid ohtlikest paikadest Eestis. Aga tänud nende lugude eest!

Tsitaat:Algselt postitas paadikapten
Kivikalmeid meil ikka on ja mulle jäi kunagi silma info, nagu oleks vist Saaremaal ühe talu maadel leitud lausa maakiviseintega matusehoone, millel igiammu olla katus peal olnud. Leiaks nüüd vaid selle info taas üles:S

Lepna Katkuauk, lingil on toodud mitu artiklit, tsitaat ühest:

Tsitaat:Arheoloog Marika Mägi sai Saaremaal Valjala vallas asuvast «katkuhauast» teada kohalikelt elanikelt. Ta peab võimalikuks, et see suuline traditsioon on katkematult kestnud 1500 aastat. Valjala vallas Tõnija ja Sööru kandis Maadevahe jõe kallastel asuvad Lepna talu maad. Selle talu tütar, praegu pensionäripõlve pidav Elvi Sirkel mäletab, kuidas juba tema isa kõneles lastele talu põllul asuvast katkuaugust» - lohukesest, kuhu olla kunagi maetud inimesi. «Lapsena me pisut kartsime seda kohta, see oli sünge paik,» meenutab Sirkel. Noorest peast olevat tema isa plaanitsenud augu lahtikaevamist, et kindlaks teha, millega on tegemist. Siiski loobunud temagi sellest, kartes, et katk võib hauast välja pääseda. Surnumaja varemed Igal juhul austas kogu ümbruskonna rahvas seda süvendit hauakohana ning seda ei kaevatud ega küntud kunagi üles, ehkki ümberringi oli põld. See tava jätkus isegi kolhoosi ajal, mil katkuauk pääses maaparandusest. Ühel suvel näitas vanaproua katkuaugu kätte ümbruskonda uurinud arheoloogile Marika Mägile. Nüüd teab Mägi, et «katkuauk» on tegelikult 5.-6. sajandist pärinev kohaliku üliku perekonna hauakamber, ainukordne kogu Eestis. Seepärast usub ta, et suuline traditsioon tähtsast hauast võib tõesti olla 1500 aastat vana.

Troodon, just see oligi.

Tsitaat:[i]
Molpiri linna elanikud pidid oma kodukoha maha jätma sama paanilise hirmuga nagu üle 500 aasta tagasi anasazid põhja-Ameerikas Arizona idaosa mägedes.
Seal nimelt kadus üheainsa ööga 20 000 inimest justkui oleksid nad õhku haihtunud.
Senimaani ei ole suudetud seda saladust lahendada.
Eriti imelik on see, et kogu elanikkond põgenes just öö varjus.
Ja teadmata on, kuhu nad läksid? Ka selles paigas kardetakse senimaani viibida. Anazaside linna nimi oli Point-of-Pines.
http://en.wikipedia.org/wiki/Point_of_Pines_Sites

Allikas: Hartwig Hausdorf. "Kohtumised hoomamatuga." Tln. 2009.


[Muudetud: 7-6-2010 Müstik]

Castanedale rääkis Don Juan, et kunagi olid tolteegid linnade kaupa tundmatusse rännanud, äkki tegemist just sellise linnaga.

Tolteekidega seoses leidub palju huvitavat teavet.
Nii, et mine tea - ehk on nad ka tundmatusse rännanud - täiesti võimalik see nagual Don Juan Matuse jutt, mis ta Castanedale rääkis.
Teosoofide järgi olid muistsed tolteegid Atlantise kolmas alamrass, kes valitsesid tervet Atlantise mandrit tuhandeid aastaid.
Nad olid keskmiselt 2,4 m pikad. Tolteegi ülikute peamine traspordivahend oli õhulaev, mis töötas maagilise vril-jõu abil.
Kui nad seda transpordivahendit kasutasid, siis võisid nad küll linnade kaupa vehkat teha.
Tolteegid on elanud Mehhiko kiltmaal u. 8.sajandist alates.
Nende kujud on sarnased Lihavõttesaare kujudele. Nii suured kivimonumendid, kui ka säilinud väiksed kujukesed.
Pealegi näikse, et mõlemil olnud jumalate panteonis mingi linnutaoline olevus, kes on isegi oma väliskujult suht sarnane.

Järgmine ohtlik piirkond siis. Nimelt Puerto Rico - UFO-palavikus saar.

Puerto Rico asub Antillide saarestiku ja Dominikaani Vabariigi vahelisel saarel ja seda peetakse üheks maailma kõige saladuslikumaks paigaks.

Tavaturistile on ta lihtsalt unelmaterandadega üle külvatud saar ja päikesenautijate puhkuseunistus, aga mitte kusagil maailmas ei esine UFO-fenomen kõigis oma tahkudes nii massiliselt kui siin.

Peaaegu igapäevaselt nähakse seal lendavaid objekte, ka chupacabrasid on seal rohkem kohatud, kui kuskil mujal.
Ja väga tihti on seal märgatud ka humanoide - inimesesarnaseid olendeid.
Üks juhtum aga äratas üle maailma erilist tähelepanu - nimelt see, kui üks identifitseerimata lendav objekt kaks USA õhujõudude hävituslennukit üles tõstis ja "alla neelas".
Nendest kahest F14-Tomcat hävitajast ja nende pilootidest pole tänase päevani vähimatki jälge.
Ometi toimus see õudne juhtum enam kui 100 pealtvaataja nähes, kellest osa isegi vande all tunnistusi andis.
Paljud kohalikud on veendunud, et eksisteerib midagi salajase UFO-baasi taolist kusagil saare rannal või ranna läheduses.
Mitmeid kilomeetreid pikk Laguna Cartagena järv on eriline UFO-fenomeni toimumiskoht.
Seal on nähtud juba 1956.a-st peale, kuidas järveveest ikka ja jälle kerkivad õhku ning sukelduvad tundmatud lendavad objektid.
Nähtud on ka neis objektides olijaid.
Näiteks senjoora Marisol Camchot, kes elab järve vahetus läheduses, külastasid 1991.a. 13.augusti öösel ootamatult kaks võõrast kuju. Ta kuulis väljast ebaharilikke hääli ja piilus ruloo vahelt. Õuel olid kaks viirastuslikku kuju, kes uurisid üht naise rõdutaimedest ja nimelt troopilist ilutaime monstera delicosat. Nad rebisid lehti põõsa küljest ja tegid tundmatuid häälitsusi. Samal ajal aga ta märkas, et ei suuda end enam liigutada. Nagu äkitselt halvatu vahtis ta pidevalt võõraid. Nood olid u 120 cm pikad ja neil olid liiga suured munakujulised, ülalt laiemad ja lõuast kitsamad pead. Suured ja kaldu asetsevad silmad ulatusid pea külgedele välja.
Käsivarred olid selgelt pikemad kui inimestel ning pikkade peenikeste käte küljes hakkasid naisele silma neli õrnade liigestega sõrme. Nad ignoreerisid täielikult senjoorat ja läksid siis minema kiirel samul.
Kaks nädalat hiljem nägi ta neid jälle, aga nad lihtsalt pagesid mööda tänavat järve poole.

1991.a. augustis leidis aset veel rida teisi õudseid kohtumisi ja seda isegi päevavalgel. Näiteks kohtus tulnukaga puertorikolane Ulises Pérez mootorrattal mööda kruusateed sõites. Korraga suri mootor välja ja kui ta mootorit uuesti käivitada püüdis, nägi ta humanoiditaolist olendit istumas puupakul ühe puu all. Ta ehmatas end peaaegu surnuks, sest selle nahk nägi välja nagu nülitud. Õnneks hakkas mootor käima ja ta sai pagema.
Sellelaadseid juhtumeid on sel saarel olnud sadu.
järgneb...

[Muudetud: 25-6-2010 Müstik]

jätkan Puerto Rico UFO-juhtumitega.

Eespool mainitud kõige atraktiivsem juhtum, milles sõjalennukid langesid UFO-de ohvriks, on saanud nime kui Cabo Rojo vahejuhtum.
Nime sai see koha järgi, kus need hukatuslikud sündmused 1988.a. 28.dets. õhtutundidel toimusid.
Tol õhtul nägid paljud inimesed juba pimenevas taevas sinist valgust, mis lähenes sellest järvest lõuna pool asuva Sierra Bermeja mäeaheliku tagant. Lähemale jõudes muutus objekti värvus oranžkollaseks ja lõpuks nähti hiiglaslikku kolmekandilist moodustist poolkerakujulise sopistusega alumisel küljel.
Inglisekeelne lugu ja illustreerivad joonistused siin:
http://www.think-aboutit.com/underground...toRico.htm

Äkki ilmusid kohale kaks USA merelennuväe F-14 Tomcat hävitajat ja hakkasid tundmatut objekti jälitama. UFO püüdis nende eest kõrvale põigelda äkiliste suunamuutustega. Kui see ei õnnestunud, jäi UFO järsku seisma ja ühele kohale hõljuma.
Vahepeal oli kogunenud üle 100 vaataja, kes kummituslikku vaatemängu kasvava hämmastusega jälgsid. Kohutavast erutusest hakkas rahvas karjuma, sest kardeti plahvatust.
Kuid plahvatust ei toimunud, esimene hävitaja kadus äkitselt ja jäljetult vaateväljalt. Samas lähenes teine Tomcat UFO-le paremalt küljelt - ja kadus omakorda, nagu oleks korraga õhku haihtunud!
Seejärel võttis objekt uue kursi ja lendas üle väikese palmidest ääristatud järve.
Seejuures lagunes objekt kaheks, kusjuures peatnägijad fikseerisid ereda valgussähvatusega, aga helitu plahvatuse. Üks osa lendas põhja poole ja teine suure kiirusega itta.
Kolmanda hävituslenniku poole, mis eemal ohutus kauguses passis, saadeti UFO-lt punane valguskiir ja see pani minema.
Nendest lennukitest pole tänaseni leitud jälgegi. Juhtumist vaikivad nii USA kui Puerto Rico sõjaväelased üksmeelselt tänapäevani.
Müstiliste juhtumite poolest on seal paigas eriti kuulus üks põlismetsaregioon.
See on El Yunque vihmamets. Seal olevat juba aastaid jäljetult kaotsi läinud palju inimesi.
1980.a-te alguses olla seal isegi üks tundmatu lendav objekt alla kukkunud metsa tihedasse rohelusse. Mispeale kõikjale küündiv USA sõjavägi suuremat kära tõstmata kogu regiooni võõrastele sulges.
Levinud on kõige pöörasemad kuuldused, et seal tehakse mitmesuguseid eksperimente. Juttu on olnud isegi koostööst või vähemalt sõjaväe ja USA poliitikute poolt maaväliste aktsioonide vaikivast talumisest.
Ilmselt on seal maavälise tsivilisatsooni üks tugipunkte, aga kuna kogu maailmat sellest šokeerida ei taheta, siis püütakse seda ikka veel saladuses hoida.
Puerto Rico UFO lugusid on internetis hulgaliselt. Sinna on otsustatud rajada isegi UFO-droom:
http://www.jerrypippin.com/UFO_Files_puerto_rico.htm

Siin ka üks uuemaid videoid selle aasta maist:
http://www.youtube.com/watch?v=ryUGY0zp0Uo

Ka kõrvalolev veebruarikuu UFO-video tasub vaatamist.
Mida loost arvate?

"Anubis Gates" on kurikuulus ajavärav,kes veel uurijatest ei tea.

Seesama "Torupill, haldjad ja hiiglased" mainib ära veel ühe huvitava koha.
Kusagil Kintyre kandis Shotimaal pidi kaldakaljudes olema koobas, kust hargnevat hulgim igasugu käike. Seda koobast peeti ühe haldjariigi sissepääsuks ning sinna olla ka inimesi kaduma jäänud. Raamatus on legend "Keili torupillimängija" - olla olnud üks tüüp, kes oli lubanud, et teeb sama head muusikat, kui haldjad ise. Ja mis veel hullem - tüüp lubas haldjakoopa käigud risti-rästi läbi marssida ning sealt tagasi tulla, samal ajal torupilli mängides. Selle peale haldjarahvas pani talle needuse peale ning välja see mees koopast enam ei pääsenud. Jäigi sinna hulkuma, pilli puhuma ja halama. Hiljem olla tema maa-alust pillimängu kuuldud lausa kilomeetreid sisemaa pool.

Haldjad ei nea kedagi.

Tsitaat:Algselt postitas Krayon
Haldjad ei nea kedagi.

Kust sa tead - küsisid ise nende käest järgi või

Keldi ja Põhjala müütide ebamaine rahvas võis olla väga tujukas. Räägitakse, et nad võisid inimesi ahistada ka ilma loogilise põhjuseta. Ja samuti võisid nad ilma meile tajutava põhjuseta inimestele heldeid kinke jagada. Kristlased segasid neid legende küll üksjagu (näiteks toodi sisse teooria, et haldjaid huvitab inimeste juures "taevane osadus", millest haldjad olla ilma jäänud), kuid kristliku taustata info räägib siiski, et haldjarahva seas oli ka tegelasi, kes inimesi alamaks sordiks pidasid. Ja oli ka selliseid, kellele surelikud meeldisid - näiteks oli ebamaise rahva seas piilujaid, kes surelikke neidusid ahvatlesid. Rääkimata veel sealsest aristokraatiast, kuhu kuulunud naised röövisid surelikke mehi enda seksuaalsete soovide rahuldamise eesmärgil (näiteks Thomas Riimisepa romanss ühe haldjakuningannaga).