Apocalypse 2010-2012

Külma talve ennustamiseks ei pea olema ameeriklane ega ka geenius. Statistiline materjal on abiks. Pärnu sadamas on ilmaandmeid alates ca 60 -dad(või oli 70 -dad). Sadamakapteni väitel lähtub sealt, et karmid talved käivad enamasti kahekaupa, vahel on olnud ka 3 külma talve järjest.

Tsitaat:Algselt postitas mutionu
Külma talve ennustamiseks ei pea olema ameeriklane ega ka geenius. Statistiline materjal on abiks. Pärnu sadamas on ilmaandmeid alates ca 60 -dad(või oli 70 -dad). Sadamakapteni väitel lähtub sealt, et karmid talved käivad enamasti kahekaupa, vahel on olnud ka 3 külma talve järjest.

Tegelikult on sul õigus, et mingi asja nägemiseks või ennustamiseks ei pea olema see või too rahvus. Minu mõte oli selles, et millegipärast just Ameeriklased on hakanud sõna võtma või tarka panema Euroopa ilmastiku ja muude asjade suhtes.

Tsitaat:Algselt postitas Krayon
Tegelikult on sul õigus, et mingi asja nägemiseks või ennustamiseks ei pea olema see või too rahvus. Minu mõte oli selles, et millegipärast just Ameeriklased on hakanud sõna võtma või tarka panema Euroopa ilmastiku ja muude asjade suhtes.

Noh, mis seal salata, sealsed võimalused, praktiliselt ükskõik milleks, on palju(kohati kordi ja kordi) suuremad kui mujal maailmas. Eks sama kehtib ka kliimauuringute kohta.

Tsitaat:Algselt postitas djfreeze
Euoopat võivad tabada laialdased elektrikatkestused ning kriitilise tähtsusega sidesignaalide vaikimine pikaks ajaks pärast seda, kui Maad on tabanud kord põlvkonnas ilmnev päikesetorm, hoiatab USA kosmoseagentuur NASA.



Tema sõnul võib maailma suurtes piirkondades ees seista isegi mitme kuu pikkune elektrikatkestus, ehkki ta möönis, et see pole eriti tõenäoline.

Tõenäolisema stsenaariumi kohaselt jäävad suured alad, kaasa arvatud Põhja-Euroopa, kus elektrivõrgud on kergestihaavatavad, elektrita ja juurdepääsuta elektroonikaseadmetele tundideks, võimalik, et isegi päevadeks.

Selle artikli kommentaariumis on huvitav postitus:

mmm, 15.06.2010 10:56
1859. aasta päikesetorm põletas läbi telegraafiaparaadid üle kogu Euroopa ja Põhja-Ameerika.
On teteid, mille kohaselt telegraafiaparaadid sädelesid ja põlesid läbi isegi siis kui nad olid lülitist välja lülitatud - säde ulatus üle lüliti kontaktide.

On September 1–2, 1859, the largest recorded geomagnetic storm occurred, causing the failure of telegraph systems all over Europe and North America.[5] Aurorae were seen around the world, most notably over the Caribbean; also noteworthy were those over the Rocky Mountains that were so bright, the glow awoke gold miners, who began preparing breakfast because they thought it was morning.[3

http://en.wikipedia.org/wiki/Solar_storm_of_1859

Ja veel harivat informatsiooni

http://solar.physics.montana.edu/press/W...9-idx.html

Magnetism tektiab elektriplasmat mille abil siis toimub see kokkupõlemine.
Kui sarnane torm toimuks homme oleks maailma vägagi nutuses seisus.
Hetkel pole küsimus kas selline torm toimub veel vaid selles, et MILLAL.

Tõenäoliselt seda ei saagi ette ennustada. Ühel hetkel käib " laks " ära.

Meil on 8 minutit ooteaga. Valgus tuleb Päikeselt kiiremini ning me NÄEME tulemist ja siis....

...jookseme?

Ei, aga tegelikult. Ma tahaks pärast tormi oma arvutit ikka edasi kasutada. Mis seda kaitseks? Kelder?

Tsitaat:Algselt postitas neoon
...jookseme?

Ei, aga tegelikult. Ma tahaks pärast tormi oma arvutit ikka edasi kasutada. Mis seda kaitseks? Kelder?

Isegi kui suudad oma arvutit kaitsta, puudub interneti ühendus. Tavaline kelder vaevalt arvutit päästab. Vastus sellele küsimusele võib leida Erich von Dänikeni raamatust „Tulnukate jäljed“.

Siis aitab "Faraday puur"
Faraday puur on juhtivast materjalist kinnine kast või võre.
Selgub nimelt, et mistahes niisuguse metallist, kinnise puuri sees puudub elektriväli - kui me sellele laengu anname, siis kogunevad need puuri välispinnale ja kompenseerivad puuri sees üksteist, kui aga väljastpoolt tuleval elektriväljal on plaan puuri tungida, siis puuri vabad laengud paigutuvad puuri pinnal ümber selliselt, et puuri sisemus jääks endiselt elektriväljast vabaks.

Sama ka võimaliku välgutabamusega.
Välk on justkui elektrivoolu, st laengute suunatud voo sähvatus läbi õhu.
Kui need jõuavad Faraday puurini ning kanduvad siis seda mööda kuhu iganes, aga mitte puuri sisse.
Kui on väga hea, raudne lift, siis selle sees on mobiiliga raske rääkida - elektromagnetlaine lihtsalt ei pääse sisse.
Kõik mikrolaineahjud on samas ka Faraday puurid, et mikrolained "välja" ei saaks.

http://en.wikipedia.org/wiki/Faraday_cage

Aga kuidas patsiga poiss arvuti taga, seal Faraday puuris vaatamata oma tinapaberist mütsikesele ellu jääks?
Kui midagi koledamat on emakese Maa poole teel?

Ähvardavad ju astronoomid Hawailt hiidtähe Betelguse (Mille eredus ületab me Päikes e 105.000 korda ja diameeter 1000 korda) plahvatamist supernovana....
Vaatamata, et see hiidplaneet on 640 valgusaasta kaugusel olla see jumakas juba Jüriöö aegu (või veidi varem-hiljem) juhtunud ja pidi nüüd varsti meieni jõudma.
Olgugi, et nähtava valguse osa jõuaks nüüd ja ülejäänud kiirgus ja elementaarosakeste skaala võib-olla alles sajandite pärast võiksime juba nüüd probleemi üle mõtiskleda.

Gammakiirguse nii esmase ja teisese vastu aitab Fvaraday puuri ümber laotav pliiplaatidest (30 mm paksustest) plaatidest kest, edasi võiks olla kahekordne müür mille vahel meetrine veesärk neutroonkiirguse vastu mitte betoonist müür, vaid 30 cm paksustest tinaglasuuriga keraamilistest tellistest (Hans Kammleri) leiutis - ja kõige välimiseks kaitsekihiks vast pool meetrit turbapätse seinaks laotuna.
Selline konstruktsioon hoiaks võimaliku gammakiirguse 100% eemal.
Ameeriklased oletavad et Betelguse võib paari nädala sees plahvatada....tema kummaliseks, poolustest-lapikuks vajunud kuju annab tema peatsest lõpust tunnustust...

Kui see Põmm peaks käima, saabuvad meile Maaelanikele valged ööd....ja võivad kesta paarist nädalast kuni nelja kuuni. Uue supernoova heledus võib varieeruda meie täiskuu eredusest öösel kuni keskpäeva päikeseketta intensiivsuseni.... Niisiis on ootamas Tõeliselt Valged Ööd.
Midagi sarnast oli toimunud viimati juba vägagi ammu, nimelt 1054 aastal...

Venekeelne artikkel: http://www.senav.net/kosmos/1299-rozhden...novoj.html


[Muudetud: 18.6.10 zed]

Venekeelne arvamus vene teadlaselt magnetpoolustest ja nende liikumise võimalusest ning kas seda saab ennustada...


http://www.rian.ru/video/20100722/257381283.html

lõpuks siis ametlik kinnitus pauk tuleb:


USA kosmoseagentuuri NASA teadalaste sõnul jätkab Päikese aktiivsus kasvamist ning sellel nädalal on oodata uusi kosmilisi torme.
REKLAAM

NASA uus Solar Dynamics Observatory registreeris juba möödunud nädalal tugevaid plasmapurskeid, kirjutab The Telegraph.

Astronoomid jälgisid purset, mis on osa Päikesel toimuvate plasmapursete sarjast. Purske tagajärjel liigub Maa suunas laetud osakeste voog, mis arvatakse meieni jõudvat täna.

Tegemist on «päikesetsunamiga», mis liigub 148,8 miljonit kilomeetrit läbi kosmose.

Oletatakse, et mitmes paigas saab selle tõttu näha virmalisi.

Teadlased hoiatasid, et väga võimsad elektromagnetväljad võivad elektroonikaseadmeid ja satelliite rivist välja lüüa.

Kui Maad peaks tabama kord sajandis ette tulev plasmatorm, siis võib üsna paljudes riikides pikaks ajaks side- ja kommunikatsioon katkeda.

Teadlaste sõnul hakkab Päikese passiivne faas lõpusirgele jõudma ning 2013. aastal on oodata Päikese aktiivsuse tippu.

NASA teadlased lisasid, et nüüd võib päikeseplekkide ja magnetenergia tippaeg sattuda samale ajale, tuues kaasa lausa supertormi.

Päikeseplekkide maksimum on iga 11 aasta tagant, samas kui magnetilise energia tippaeg jõuab kätte iga 22 aasta tagant.
http://www.postimees.ee/?id=294997

Üle poolekilomeetrise läbimõõduga asteroid 1999 RQ36 võib 24. septembril 2182. aastal kokku põrgata meie koduplaneedi Maaga, hoiatavad Hispaania astronoomid. Kokkupõrke tõenäosust hindavad teadlased võrdlemisi suureks: koguni üks võimalus tuhandest, vahendab Bild Online.

Astronoomid: 2182. aastal ohustab Maad 560meetrise läbimõõduga taevakeha!

Astronoomid avastasid 560meetrise läbimõõduga asteroidi 1999 RQ36 11. septembril 1999. aastal. Taoliste mõõtmetega kosmosekivi on Maale väga ohtlik. Nii suure asteroidi kukkumisel maismaale tekiks kaheksakilomeetrise läbimõõduga kraater, ookeani kukkumisel aga tohutu purustusjõuga hiidlained, mis hävitaksid suured rannikualad ja viiksid teise ilma miljoneid inimesi.

1999. aastal prognoosisid astronoomid, et 2096. a möödub 1999 RQ36 Maast 921 000 kilomeetri kauguselt. Nüüd on tähetargad asteroidi võimaliku trajektoori väljaselgitamiseks kasutanud matemaatilisi mudeleid ja leidnud, et tegu on Maale väga ohtliku kosmosekiviga. Tõsi, kuni 2060. aastani 1999 RQ36 Maale ohtu ei kujuta.
2060.–2080. aastani kasvab kokkupõrke tõenäosus neli suurusjärku. Seejärel väheneb katastroofioht taas ning saavutab uue kõrgtaseme 24. septembriks 2182. See päev võib saada inimkonnale saatuslikuks, sest Hispaania Valladolidi ülikooli astronoomid kaalusid kõiki asteroidi orbiiti mõjutavaid tegureid ja leidsid, et 1999 RQ36 kokkupõrke tõenäosus on siis ebaharilikult suur: tervelt üks võimalus tuhandest.

Tõeliselt ohtlik

Praegu asub asteroid 1999 RQ36 Päikese taga. Sealt ilmub ta taas nähtavale tuleva aasta algul.
eadlased on üliohtlikuks peetava asteroidi orbiiti jälginud 290 optilise ja 13 radarvaatluse raames. Lõplikult paraku seda välja arvutada ei saa, sest asteroidi liikumisteed mõjutab arvestatavalt päikese soojuskiirgus. Seda mõju nimetatakse Jarkovski efektiks, mida paraku on peaaegu võimatu mõõta.

Kuigi astronoomide värske hoiatus jääb mõnevõrra ebamääraseks, tahavad nad sellega juhtida tähelepanu tõsiasjale, et asteroidide liikumist on vaja senisest paremini jälgida ning inimkond vajab võimaliku ohu elimineerimiseks reaalseid võimalusi asteroidide kursi muutmiseks.

Ka varasem hoiatus on jõus

Endiselt on jõus astronoomide varasem hoiatus, et 13. aprillil 2036 võib meie koduplaneeti Maad tabada kokkupõrge 300–400meetrise läbimõõduga asteroidiga 99942 Apophis, mis avastati 2004. aasta juunis. Vanad egiptlased nimetasid Apophiseks maojumalat, kes esindas pimedust, kaost ja kurjust.

Tõenäosust, et see asteroid kukub 13. aprillil 2036 Maale, hindavad astronoomid praegu suhtega 1:250 000. Esimesel pilgul on tegu kaduvväikese võimalusega. Tuleb aga arvestada, et loto peavõidu saamiseks on tõenäosus tunduvalt väiksem, ometi neid võite saadakse.

Asteroidid – päikesesüsteemi väikekehad

Asteroidid on 4,6 miljardi aasta eest päikesesüsteemi tekkimisel kosmosesse tiirutama jäänud rahnud. Ametlikult nimetatakse neid päikesesüsteemi väikekehadeks. Eelmise aasta 31. detsembri seisuga oli neid meie päikesesüsteemis teada 477 204.

Arvatakse, et asteroidide puhul on tegu jääkainetega, mis jäid üle 4,6 miljardit aastat tagasi planeetide tekkimisel. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada ja seetõttu jäid nad igaüks omaette tiirlema.

Meie päikesesüsteemis eksisteerib üle tuhande vähemalt 800meetrise läbimõõduga asteroidi, mis võivad tiirlemisel ümber Päikese Maale ohtlikult läheneda.

Euroopa kosmosesond Rosetta möödus möödunud kuul Marsi ja Jupiteri vahel asuvast asteroidide vööst läbi lennates 3200 kilomeetri kauguselt asteroidist Lutetia, mille läbimõõt on koguni 134 kilomeetrit, ja tegi sellest fotosid.

Rosetta abil saadavat infot kasutavad teadlased asteroidide massi ja tiheduse arvutamisel. Neid näitajaid on vaja siis, kui peaks tekkima reaalne vajadus mõne Maad ohustava asteroidi õhkulaskmiseks või selle trajektoori muutmiseks.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=389089

[Muudetud: 8-3-2010 djfreeze]