häälte kuulmine, auditoorsed hallutsinatsioonid

Eneseteadvus on universaalne, meil kõigil on see olemas aga mitte kommunaalne, me ei jaga seda kunagi. Keegi ei saa sinuga su eneseteadvuses ühineda. Mõtlemine, nagu kõik teadlikud tegevused on kogetud nagu tegevus, mida viib läbi subjekt...

Paljud uurijad teatavad, et hääled on intelligentselt suunaga subjektile, kuigi subjektile ei tundu, et ta intelligentselt juhib neid hääli.
Hääled on sobivalt struktureeritud, et täita kommunikatiivseid eesmärke, sealhulgas hoiatav, käskiv, kritiseeriv, lohutav ja nõustav. Hääled toimuvad ka inimestes, kes ei kannata diagnoositud haiguse all.

Mis eneseteadvuse omadused teevad auditoorsed hallutsinatsioonid võimalikuks?

1976 raamatus Teadvuse Päritolu ja Kahekojalise Mõistuse Kokkuvarisemine, Julian Jaynes arutleb, et vanas maailmas(umbes 1000 a. e. Kr) kogesid inimesed standardselt sisekõne tulnuklikuna. Selles spekulatsioonis on verbaalsed hallutsinatsioonid jäänus varasemast eneseteadvuse arengujärgust.

Põhimõtteliselt võib õelda, et subjekt võtab oma mentaalse tegevuse ja paneb selle toimuma endast väljaspool.

Me mitte ainult ei taju teiste inimeste uskumusi ja kavatsusi, me ei taju meie enda omi ka mitte.
Seega propositsioonilised hoiakud ei esine või ei esita ennast otseselt meie teadvusele; nad ei ole introspektiivsed.
See, et me toetume tihti introspektiivsele teadlikkusele sisekõnest ja tunnetest, avastamaks oma hoiakuid võib seletada intuitsiooni, et meil on otsene introspektiivne juurdepääs propositsioonilistele hoiakutele endile.(Hoffman)

Aga vanas maailmas oli meil see juurdepääs.

Mängitakse ka neuroteaduses välja toodud töötava mudeliga, kus subjektides tekivad nii õelda parasiitsed neuronite võrgud, mis hakkavad nii õelda omaette tõõtama.
See juhtub juhul kui sisend on mitmetähenduslik. Ja sisend on alati mitmetähenduslik :D

Tere!Tahaksin nüüd kedagi leida vestlemiseks teemale "hääled pes"kas siin on kedagi samasuguse probleenida?

Tsitaat:1976 raamatus Teadvuse Päritolu ja Kahekojalise Mõistuse Kokkuvarisemine, Julian Jaynes arutleb, et vanas maailmas(umbes 1000 a. e. Kr) kogesid inimesed standardselt sisekõne tulnuklikuna. Selles spekulatsioonis on verbaalsed hallutsinatsioonid jäänus varasemast eneseteadvuse arengujärgust.

Üks kaasaegnegi seletus "häälte kuulmisele peas" on see, et ajus läheb aegajalt rikki mõtete eneseteadvustamise osa, ja siis osa inimese enda sisedialoogist jääb teadvustamata kui tema enda mõtted ja tundub võõra kõnena. Kuid isiklikult pean võimalikuks, et aegajalt tõesti midagi "väljastpoolt" inimest ennast tema ajju sisse pääseb (telepaatia jms), ja siis seda kuuldakse või nähakse või tunnetatakse.

Mina, mina....
sellepärast tegingi ju teema et saatusekaaslasi leida