Nord Streami poolt mahasalatud mürgivaadid ohustavad Eestit

asi para maiguga pole postitan selle siis üld teemadesse...
Eesti majandusvööndis seire tegemiseks luba taotlev Nord Stream on varjanud tulevase gaasitrassi asukohas asuva rohkem kui 500 kemikaalidega seotud vaadi olemasolu.

Vaatide sisu pole Nord Stream uurida lasknud. Soome firma tehtud riskianalüüsi kohaselt võib meres leiduva kaaliumtsüaniidivaadi purunemisel mõne päeva jooksul mitme kilomeetri suurusel alal hukkuda vähemalt pool mereelustikust.

Nord Stream AG pöördus 12. märtsil 2010 Eesti välisministeeriumi poole kirjaga, milles küsib luba seire teostamiseks Eesti majandusvööndis. Väljapakutud seireprogramm on Soome ametkondadega juba kooskõlastatud ning Nord Stream AG palub oma kirjas võimalust laiendada seda ka Eesti vetesse. Eestile esitatud dokumentide hulgas puudub aga info pärast 2. novembrit 2009 Soomele veeloa saamiseks esitatud mitmete oluliste dokumentide kohta, teatas Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esindaja Ivar Puura.

Tema sõnul liikus pärast seda, mil Soome keskkonnaministeerium kuulutas konsultatsioonid Eestiga lõppenuks, vastutus veeloa väljastajale, kelleks 2009. aastal oli Lääne-Soome keskkonnalubade amet ning tänavusest aastast Lõuna-Soome haldustalitus. Nord Streami poolt loa taotlemisel esitatud täiendavate keskkonnamõjude-alaste materjalide saatmine Eestile lõpetati. Eesti keskkonnaorganisatsioonid on teinud järelepärimisi ning tänu sellele on oluline uuem informatsioon Eestis praegu kättesaadav.

Puura sõnul on Nord Stream AG on püüdnud Eestile pakkuda "põrsast torus", jättes targu lisamata Soomele loa veeloa taotlemiseks tänavu 8. ja 13. jaanuaril esitatud lisadokumendid - ülevaate 581 kemikaalidega seotud vaadi levikust gaasitrassil, alates kilomeetripunktist 123 Vene piiril ning lõpetades kilomeetripunkt 498 juures Rootsi vetes.

Dokumentidest, mille on koostanud Ramboll Finland, selgub et kaugjuhitava allveerobotiga filmitud 581 objekti on jagatud nelja riskiklassi: 0 - sisu ühenduses mereveega (367 tükki); 1 - sisu osaliselt ühenduses mereveega (93 tükki), 2 - seinas auke, sisu tõenäoliselt ühenduses mereveega (39 tükki), 3 - terved vaadid (82 tükki). Vaatide ruumala on 15-300 liitrit, enamikul 200 liitrit.

Ehkki enamiku katkiste vaatide puhul on kirjelduses viidatud, et vaadi sisu on osaliselt lekkinud, kuid vaadis on sisust jälgi, ei ole võetud ühtegi proovi vaatide sisu keemilise koostise analüüsiks.

Riskianalüüsi koostajad Esko Rossi firmast Esko Rossi OY ning Sakari Salonen firmast Ramboll Finland OY, on kasutanud mitmeid ainete leviku valemeid, mida on rakendatud viiele enda poolt valitud kemikaalile:

1. PCB - Aroclor 1242, 100%;

2. lahusti - tetraklooretüleen, 95% + rasv ja vesi;

3. kütuseõli - mineraalõli 30%, vett 60%, tuhka 5%;

4. kaaliumtsüaniid - 95% + lisandid;

5. metalne elavhõbe - 1,1 kg / 200 l vaadi kohta.

Ainete lekkimiskiirust on hinnatud kaaliumtsüaniidi puhul kolmele-neljale päevale, teistel 140 ja enamale aastale. Samuti on selles analüüsis tehtud järeldus, et kaaliumtsüaniidi vaadi äkilisel purunemisel võib akuutse ohu ala olla teoreetiliselt 4 ruutkilomeetri suurune. Akuutse ohu ala defineerimisel viidatakse Soome töötervishoiuameti mullusele turvalisusjuhendile, milles on nn. LC50 (surmavad) kontsentratsioonid, mille puhul 50 protsenti organismidest katse käigus sureb - kaladel 0,05-0,57 mg/l vesikirpudel 0,08-1,3 mg/l ja vetikatel 0,2 mg/l.

Tavalise lekke puhul on akuutse ohu ala hinnatud 150 meetrist 1,7 kilomeetrini. Aruanne konstateerib nii aeglase kui kiire lekke kohta: "Mõju on siiski lühiajaline, kuna kogu vaadi sisu lahustub umbes nelja ööpäeva jooksul ning seejärel tsüaniid lahjeneb meres ning tasapisi hajub."

Kemikaalivaatide riskianalüüsis ei ole arvesse võetud miinilõhkamiste mõju. Miinilõhkamise allhanget teostanud Briti firma Bactec International katkestas mullu hilissügisel tööd pärast nelja miini lõhkamist teadmata asjaoludel.

Puura sõnul tekkis ajakirjanduse andmeil seal probleeme nii hüljeste peletamise kui lõhkeseadmete detoneerimisega. Eesti ei ole saanud juba toimunud miinide lõhkamise seireraportit, Soome keskkonnaministeeriumist on üldsõnaliselt vastatud, et lõhkamine ebaõnnestus.

„Nii Nord Stream AG kui Soome riigi ametkonnad on hoidnud pikka aega nii Soome, Eesti kui kogu Euroopa avalikkust ning kõiki Eesti riigi institutsioone teadmatuses võimalikest riskidest Läänemere merekeskkonnale ja inimeste tervisele, varjates materjale, mida tulnuks kompleksselt hinnata Espoo keskkonnamõjude raportis, kaardistades korraga miinilõhkamise ja kemikaalivaatide võimalikku koosmõju,“ ütles Puura.

Tema sõnul on samuti puudulik informatsioon miinide ja merepõhja kemikaalivaatide probleemide kohta Venemaa territoriaal- ja majandusvetes, Rootsi vetesse Gotlandi lähedale 1991-1994 Liepaja sõjasadamast uputatud kemikaalide kohta ning miinide, sõjamürkide ja kemikaalide kohta Taani vetes Bornholmi lähedal.
http://www.novaator.ee/ET/inimene/nord_s...laanemerd/

huvitav on see et kui nad selle juhtme ehitamisel need merre upputatud kemikaali lastid purustavad.. kas siis põhja maadest saab nö ebardite maa kus tänu reostusele on väärarenguga inimesed..

Nord Stream v6ib ju salata, sest ega tema territooriumi ohutuse eest, ja selle eest, mis vette uputati 1 MS ja 2 MS käigus ja peale viimast s6da, ju ei vastuta.

1MS ajast, nagu näitasid 1918-1919 a. uuringud, peaks mere p6hjas olema üle 50 tuhande miini.
M6lema s6ja peale - peaks mere p6hjas olema 133 tuhat miini, peale selle lennukipommid (kaaluga 1 pomm kuni 3 tonni) suurel hulgal, torpeedod, uputatud laevad mürgilaadungiga .... Saksa ekspeditsioonid 2001-2003 koos veealuse kaardistamisega näitasid neid laevu ja ohtlikke aineid suures assortimendis ja seda k6ige enam kalastatavates kohtades. Skandinaaviamaades vähihaigused on suurenenud kordades (Экология и жизнь, № 9, 2008)

Järeldus - inimene on sinna uputanud palju pahandust ja ülesanne nr. 1 on vähemalt ennek6ike teada, mis meres on, nr.2 - kas saab puhastada v6i ei tohi seal midagi teatud aeg puutuda

Soovitan tutvuda ka selle arutlusega NordStreami teemal:
http://www.rahvuslikliikumine.ee/foorum/...=80&t=2954

KGB taustaga eestlane Moskvas: Läänemeres on 500 000 tonni keemiarelvi
Vene-Eesti keskkonnaorganisatsiooni Puhas Läänemeri juht Arnold Pork väidab, et merepõhjas on sadu tuhandeid tonne Teise maailmasõja aegseid keemiarelvi. Samuti väidab Pork, et Nord Stream taotles gaasitorule ehitusluba Põhjamaadest, et vältida poliitilise vaidlusi Balti riikidega.

Pork väidab, et Läänemere põhjas on vähemalt pool miljonit tonni erinevaid keemiarelvi, mis sinna uputati pärast Teist maailmasõda. Relvad on Porgi sõnul uputatud Helsingi-Tallinna joonest ida poole endise Nõukogude Liidu territoriaalvetesse, vahendab YLE Uutiset.

Porgi väitel teatakse seda hästi ja praeguses Venemaa juhtkonnas, mistõttu taotles Nord Stream gaasitoru ehituseks luba Põhjamaade kaudu.

Organisatsiooni Puhas Läänemeri teatel uputati Saksamaalt ära võetud keemiarelvi Läänemerre pärast Teise maailmasõja lõppu ja see jätkus kuni 1970. aastate lõpuni.

Pork loodab, et Nord Streami plaane arutataks lõpuks avalikult. Porgi sõnul ei ole ta gaasitoru ehitamise vastu, vaid protestib selle vastu, et selle keskkonnamõjusid pole korralikult välja selgitatud.

Arnold Porgist on kirjutatud kui Vene luureorganite töötajast. Teised Läänemere uurijad ei tea temast mitte midagi, kirjutas Äripäev 2007. aastal.

Arnold Porgi isa August Pork oli KGB kindralmajor ja aastatel 1961-1982 Eesti NSV KBG juht. 1996. aastal kolis August Pork Moskvasse ja tema 5-toaline korter Tallinnas Roosikrantsi 8a läks Edgar Savisaare käsutusse.

Arnold Pork sündis 1941. aastal Kalininis (praegu Tver). Ta lõpetas Leningradi ülikooli õigusteaduskonna ja on õigusteaduse doktor. On töötanud Venemaa riigiduuma kunagise kommunistist spiikri Gennadi Seleznjovi nõunikuna. Porgil on nii Eesti kui Venemaa kodakondsus.

Arnold Porgi kaksikvend Valeri Pork on vastuluure kindralmajor. Kontrollis välismaa ajakirjanikke. Kirjutas 2004. aastal ajalehes Vojenno-promõšlennõi Kurjer, kuidas Vene piirivalve alampolkovnik töötas Eesti luure heaks.