Eesti rahvausundisse tekkis kuradi mõiste katoliikluse mõjul 11.sajandil.
Varem olid niisugused mõisted nagu kodukäija ja tont.
Sõna Vanapagana tähendus oli varem ka Hiiud. Eesti hiiud paigutuvad samasse hõimu paljude rahvaste hiidinimeste, -lindude ja -loomadega.
Hiiud on sagedasti tigedad ja inimvaenulikud olendid.
Vanapagana nime kujunemise küsimust on ammu uuritud, lõplikule selgusele pole siiani jõutud. Vanapagan on kõige sagedamini esinev nimetus. Hiiulugudesse on kohati tunginud kuradi nimi koos selle sünonüümidega ning vastupidi - osas kuradijuttudes on tegelase nimeks eufemistlikult vanapagan. Nimedest esinevad vanapaganalugudes veel kurivaim, saadan, sarvik, vana, juudas, vanajuudas, vanakurat, vanakuri, vanapapa, vanapoiss, vanasaadan(as), vanasarvik, vanasarviline, vanasõge, vanatont, vanatühi, vanarauk, vanaõel, vanaõelus, tont.
Ants Viires peab nimetust vanapagan suhteliselt hiliseks ja viitab, et pagan kuradi tähenduses ilmus trükisõnasse alles 1818.
E. Laugaste ja E. Liivi akadeemilise väljaande Muistendid Vanapaganast referaat ehk E-raamat:
http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/pa...uhatus.htm