Seletamatu mure.

Kasvatame abikaasa nooremat õde.Olgu probleemid temaga mis on,otsime lahenusi ja püüame hakkama saada aga on üks asi mida ma ei oska kuskilt otsast harutama hakata.
Asi ei ole üldse tüdrukus,vaid minus...
Ma tunnen ,et ta vaimsel tasandil ahistab mind.Tema aura,olemus,energia.See on sai alguse kuskil septembris ja peale seda on järjest süvenenud.
Kui olen üksi kodus pean tema toa ukse kinni tõmbama sest mul on tunne nagu miski vajuks mulle sealt peale.Kui oleme kahekesi kodus siis ma tunne. kuidas temast tuleb mulle peale mingi raskus,rõhk vms.Kui ta kõnnib minust mööda siis tunnen sellist halba energiat.
Ühel õhtul vaatasime kolmekesi telekat,mina istusin keskel.Ja kuidas ma ka endaga ei võidelnud peale 20 minutit läksin teise tuppa raamatut lugema sest lõpuks hakkas mul lausa füüsiliselt halb tema kõrval.Selline kurnatud ja väsinud tunne tuli peale,kui ta läheb mulle vastu siis see nagu põletaks,värin käib läbi keha.
Enamus aega üritan seda kõike maha suruda ja mitte mõelda sellele,aga vahepeal murdun ja lihtsalt nutan kuni hakkab kergem.
Üks asi aitab mind veel,augustis suri mulle väga väga lähedane vanaema,kui süütan tema pidi juures küünla siis tunenn end paremini.Kodu nagu puhastuks,kõik saab kergem ja rõõmsam.

Mis te arvate üldse sellest loost,hakkan ma päris ära keerama?

[Muudetud: 3-12-2010 Õnnetu]

Kas sul on mingeid varjatud seksuaalseid instinkte selle naise vastu, võib-olla sellepärast selline ahistav tunne.

Tsitaat:Ühel õhtul vaatasime kolmekesi telekat,mina istusin keskel.Ja kuidas ma ka endaga ei võidelnud peale 20 minutit läksin teise tuppa raamatut lugema sest lõpuks hakkas mul lausa füüsiliselt halb tema kõrval.Selline kurnatud ja väsinud tunne tuli peale,kui ta läheb mulle vastu siis see nagu põletaks,värin käib läbi keha.

"kui ta läheb mulle vastu siis see nagu põletaks,värin käib läbi keha" - mismõttes nagu põletaks ja mis värinad sul tekivad .

See on ju paranoia musternäide.

Huvitav, ka mul on olnud lausa füüsiline vastikus mõne inimese vastu, saan sellest täitsa aru. Kui ta juhtub kuskil läheduses olema, siis oma asjadesse nagu ei saagi süveneda, justkui segajad peal Aga ma ei ole ise selles suhtes mingitele järeldustele jõudnud, olen arvanud, et ju see inimene siis lihtsalt mingil põhjusel mulle antipaatne ja ei sobi ühte ruumi kokku.

Õnneks ei ole need olnud sellised inimesed, kellega koos oleksin sunnitud elama. Siis läheks vist tõesti täitsa hulluks. Kujutan ette, et kui üritad ennast vaos hoida, siis läheb asi emotsionaalselt hullemaks. Küünal muuseas puhastabki ümbrust ja põletab negatiivset energiat, viirukist räägitakse sama. Proovi!

Veel üks võimalus on see, et sunnid ennast temaga rohkem suhtlema, ka siis kaob see paha tunne pikapeale ära ja oled juskui asjast üle. Arvan, et see negatiivne energia võib tulla ka enda seest kui keegi Sulle antipaatne on, siis tajudki seda niimoodi...või ma ei oska seletada Igatahes kui pikapeale suudad seda inimest aktsepteerida ja temas mõned meeldivad jooned leida, siis peaks olukord paranema...

Nagu öeldakse, et Sinus endas on tegelikult kõik jõud ja võtmed iga olukorra parendamiseks olemas

Tsitaat:Algselt postitas alter
Kas sul on mingeid varjatud seksuaalseid instinkte selle naise vastu, võib-olla sellepärast selline ahistav tunne.

Tsitaat:Ühel õhtul vaatasime kolmekesi telekat,mina istusin keskel.Ja kuidas ma ka endaga ei võidelnud peale 20 minutit läksin teise tuppa raamatut lugema sest lõpuks hakkas mul lausa füüsiliselt halb tema kõrval.Selline kurnatud ja väsinud tunne tuli peale,kui ta läheb mulle vastu siis see nagu põletaks,värin käib läbi keha.

"kui ta läheb mulle vastu siis see nagu põletaks,värin käib läbi keha" - mismõttes nagu põletaks ja mis värinad sul tekivad .

Mis naise?Ta on laps,11 aastane.Põletustunne ja värin on nagu vastikusest vms.Halvas mõttes põletab ja väriseb

Ja lisaksin veel ,et tegemist ei ole minu õega vaid abikaasa õde.

võib-olla Sa oled hoopis tema peale armukade, sest ta on röövinud osa tähelepanust, mis varem ainult Sinu osaks sai?

Eks neid tundeid olegi keeruline kirjeldada. Kas see rõhumine tuleb tema toast või Sinu enda seest...?

Tsitaat:Algselt postitas Treel
võib-olla Sa oled hoopis tema peale armukade, sest ta on röövinud osa tähelepanust, mis varem ainult Sinu osaks sai?

Eks neid tundeid olegi keeruline kirjeldada. Kas see rõhumine tuleb tema toast või Sinu enda seest...?

Ma ei tunne enda arust küll armukadedust ,sest ega minu ja abikaasa vahelised suhted pole jahenenud või kaugenenud peale tüdruku meile kolimist.
Rohkem tegelen tema eest hoolisemisega mina kui mees.
See rõhumine tuleb nagu ikka tema toast ja tema poolt.Kui olen üksi kodus ja uks on vahelt kinni on mul enesetunne normaalne.Kui uks on lahti on kohe halb ja kui tüdruk koolist koju tuleb läheb enesetunne veel halvemaks.
Kui ta on oma toas on kergem kui minuga samas toas on raskem.
Kui ta mulle päris kõrvale tuleb siis on hakanud lausa pea ringi käima või tekkinud selline seletamatu viha või lausa raev.
Olen mõelnud psühholoogile minna sest paratamatult tunnen ,et asi on ikkagi minus ja kogu see olukord käib mulle lihtsalt üle jõu.
Asi on ka sellest ,et ootan meie esimest last ja peale seda kui rasedaks jäin on see olukord läinud vfeel hullemaks.Lisaks tunnen nagu oleks tüdruku olemasolu meie peres röövinud minult unistuse OMA perest.Ei saa me ju abikaasaga olla värske pere koos uue ilmakodanikuga kui ta sündinud on.
Mainin ka ära ,et olen ise väga noor (22a) ja tundub ,et see vastutuse koorem ja kohustused on mulle lihtsalt liiga rasked kanda.
Vanaemast veel niipalju,tema oli väga selle tüdruku vastu kui ta veel elas.Ta oli lausa vihane ,et tema lapselapsele(ehk mulle) pannakse selline kohustus ja koorem selga.VB sellepärast kergendab mu enesetunnet kui talle küünla süütan.Tajun siis tema lähedust ja soojust.Selline tunne ,et ainult tema võiks mind mõista ja oskaks mind kuidagi aidata.

Energia pätsaja.
Miks... ei tea, teismeliste tütarlaste hingeelu ma parem ei proovi lahkama hakata :o

Ta vist on oma suurde venda väga kiindunud ... ?

Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Energia pätsaja.
Miks... ei tea, teismeliste tütarlaste hingeelu ma parem ei proovi lahkama hakata :o

Ta vist on oma suurde venda väga kiindunud ... ?

Tead ega ma ei oskagi öelda.Väja nagu väga ei paista aga eks ta ikka on kiindunud.Ta on hästi poisilik tüdruk(5 vanema vennaga juhtub nii ) ja oma vennaga on tal kõvasti rohkem rääkida kui minuga.

Eks see on vist nagu pettumus vms, kuid mis põhjustel ta seal Teie juures elab? Ma muidugi ei soovita kohe ära saata vms, see oleks natukene julm, ma loodan et sa saad hakkama temaga, leidke ühine teema ja sõbrunege, saad kilbist sisse.

Mõnikord on raske oma emotsioone ja nördimust kontrollida. Hea näide on lapsest, kes ootab jõuluõhtul oma bakugani (vms) ja saab selle asemel villased sokid.. Oled vist samas seisus.. lootsid iseseisvat peret, said aga midagi ebamäärast.. Soovitan ta oma peresse kaasata, seltsis segasem ja võib-olla on tegu positiivse muutusega

Soovin jõudu!

Aga kas teil on see vastastikune kah? Kas tema üritab ka Sinust eemale hoida?

Ma esmalt oleksin pakkunud energiavampirismi.
Aga nüüd mõtlen, et äkki see tüdruk lihtsalt meelega üritab sind kodust välja blokkida. Mõtle ise, kui meele järgi talle võib olla selline olukord, et ta peab elama vanema venna juures, kellel on oma naine ja nüüd siis kohe ka laps, ehk siis uus perekond, kuhu tema ei mahu. Tema on teistmoodi perekond. Aga sina oled nüüd see, kes tahab rohkem tähelepanu ja kõige tähtsama (või vähemalt esikolmikusse kuuluva koha) naise rolli tema venna elus.
Ma ei tea, kui lähedane ta oma vennaga on, aga võib oletada, et kuna tal endal veel poiss-sõpra pole (kuigi kes neid noori tänapäeval teab), on enamus tema kiindumusest vennale suunatud. Teistele vendadele ja isale muidugi ka, aga hetkel elab ta teie juures. Samuti ei tea ma, mis põhjustel ta teie juurde kolis, aga analüüsi seda olukorda - proovi end tüdruku asemele mõelda ja vaata, kas tal on põhjust sinu peale armukade olla?

meie juures elab ta setõttu ,et vanemad on joodikud ja kergelt asotsiaalsed,teine variant oleks lastekodu.
temma minust eemale ei hoia.

...tema suhtumine oma vanematesse...

Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
...tema suhtumine oma vanematesse...

Väga ei oska öelda.Võimalusel tahab nendega olla,nädalavahetus,koolivaheaeg..Helistavad mõned korrad nädalas.
Ega nende vahel ka mingit hellust või suur kallistamise,lähedust ei ole.
Aga no iga laps armastab oma vanemaid olgu nad millised tahes.

No mis siis et erilist lähedust ei ole (või õigemini just selle pärast), tirts soovib seda ikkagist...
Ainult et igapäevases elus... no saad ehk isegi aru...

Karm olukord.

jah, misiganes pöhjuseks ka poleks, positiivse suhtumise ja tüdruku möistmisega peaksid sellest vöitu saama.

Ürita end tema olukorda panna ja vastikustunde asemel pigem kaasa tunda.

Isiklikult arvan, et mida rohkem sa tähele paned negatiivsust, seda suuremaks see paisub. (ütlesid ka et see on järjest süvenenud) Ja arvatavasti ka tema tunnetab seda, sinu poolt ... mis arvatavasti lisab omakorda üht-teist.

Armastust ja kaastunnet!

Arvan et ta on veel piisavalt noor, et sa ennast tema suunas järsult positiivsemaks muuta saaks, ilma et see teis ebamugavusi tekitaks. Pluss sa saad harjutada emaks olemist Ja mis köige parem sulle, tulevikus järele möeldes tunned end hästi, et tema ellu päikest ja positiivsust töid!

Ja mida paremini te praegu läbi saate, seda lihtsam on sul, kui ta pubeka-ikka jöuab....

Armastust ja kaastunnet! Arvan et ta on veel piisavalt noor, et sa ennast tema suunas järsult positiivsemaks muuta saaks, ilma et see teis ebamugavusi tekitaks. Pluss sa saad harjutada emaks olemist Ja mis köige parem sulle, tulevikus järele möeldes tunned end hästi, et tema ellu päikest ja positiivsust töid!

Väga hästi öeldud! Kujuta ette, kuidas ta kooli lõpetades Sind tänab kui kedagi, kes on teda toetanud ja talle ema eest olnud!
Ehk muutub uue lapse sünniga asi paremaks, aga võib ka halvemaks muutuda. Tean teisigi vanemaid, kes pärast omade laste sündi kasulastesse enam hästi ei suhtu...
Loodetavasti Sinuga nii ei lähe ja Sa suudad positiivseks jääda ning loodetavasti lähevad ka energiad uue lapse sünniga paika!

[Muudetud: 3-13-2010 Treel]

Õnnetu -

Kolmveerand tänapäeval Maal inimkehasid asustavatest hingedest on veel oma arengu varajastes staadiumites (seotult kiirelt kasvava sündimusega ja beebide vajadusega uute hingede järele).
On hingi, kes sarnanevad inimestega, eksisteerivad inimeste hulgas ja elavad tavaelu. Nad ei sega elu Maal, kuid toetavad abivajajaid. Nad võivad U......L ka ringi liikuda. Nende missioon on jälgida inimkonna arengut ja vaimuilmas saadakse nendelt pidevalt teavet.

Hoolimata Maa perekonnast ja sõpradest, tunnevad paljud kehastunud hinged end keset päratut umbisikulist elanikkonda üksildase ja anonüümsena ja võivad võtta ümberkaudsetelt ka energiat.

Võib olla on sinu küsimuse võti järgnevas-sellel on vaimsed põhjused, miks meid teatud inimeste ligiduses üles kasvatatakse. Omaenda õppetükkide kõrval tuleme me maale ka selleks, et mängida rolli kellegi teise õpidraamas

To Õnnetu - tean seda tunnet kui keegi lihtsalt oma eksistentsiga "närvidele käib" - see on tõesti talumatu......arvestades Sinu reaalset situatsiooni , peaksid proovima võimalikult palju temaga suhelda - laskuma temaga ühele tasandile ,leidma seda aspekti mis teid ühendab, võtke kahekesi koos midagi ette Sinu vargsel suunamisel(midagi naiselikku näiteks, mille vastu teil mõlemal huvi võiks olla) - looge üheskoos midagi mis teid emotsionaalselt siduma hakkaks, kasvõi kuduge -heegeldage kahekesi koos tulevasele lapsele papusid või joonistage.....ühesõnaga proovi leida mingi loov protsess mis teid ühendaks kui "kambajõmme isekeskis"(et saaksite näiteks naerda ühiseid nalju, millest ainult teie kahekesi aru saate). Ühise pikemaajalise loomingu käigus ettetulevad õnnestumised ja ebaõnnestumised - need liidavad hingeliselt ja kui Sa leiad sellised ühised nauditavad tegevused(rituaalid-traditsioonid jne) mille õnnestumiseks peavad mõlemad osapooled endast midagi emotsionaalselt andma - siis avastad ühtäkki end mõttelt et kuhu ta nüüd niikauaks jääb - peaks juba koolist kodus olema!

Kõik mis häirib see tuleb meist endist. Vaata seda kui oma enda peegeldust.
Soovitus: ära haaku sellega siis see kaob ise enesest.(muidugi on seda kerge öelda)
Palju palju Armastust.

Nii veider kui see ka ei oleks,kasutasin sõbranna õpetust kanda kodus kaelas/taskus peeglit,peegeldav pool väljapoole ja tunnen ennast palju paremini. viha ja vastikus tüdruku vastu oleks juskui vähenenud.

Nii. Teemast, iseenesest, ei oska eriliselt rääkida KUID tahaksin toonitada, et ärge arvake meid "lapsi" nii.. kergemeelseteks. 11 aastased vanasti ja tänapäeval on kaks erinevat asja - tänapäeval kasvame me palju kiiremini üles.
Sa ütlesid, et ta vanemad on vähesel määral joodikud/asotsiaalid? Kui hästi sa neid tead? Kujuta ette, mida ta näha,kuulnud, w/e on võinud olla. Vb on see tema negatiivne aura kui kaitsekilp, umbes et "Ära jumala eest lähemale tule, annan alla." või midagi sellist. Ning nagu keegi juba ennem mainis, võib-olla tunneb ta ka end kõrvale jäetuna? Mina nt tundsin sama, kui ema uuesti abiellus. See on lihtsalt näide.
Soovitaks, tõesti, midagi koos teha mis mõlemale meeldib, aga EI soovita šoppama minemist. See ei pruugi ilus vaatepilt olla.
Ja see õpetus su sõbrannalt - võib-olla tõesti peegeldab tüdruku aura tagasi või midagi, võib-olla mõjub sellepärast, et sa MÕTLED, et see mõjub.

Mul on just mulje jäänud, et üles kasvamine toimub järjest aeglasemini.