Laboris saavutati antiaine eriliselt pentsik vorm

Maa peal on esmakordselt õnnestunud luua ennenägematut sorti eksootilist ainet, mida arvatakse olevat esinenud universumi kõige varajasemates faasides, kohe pärast Suurt Pauku.

Uus aine on antiaine — tavalise aine n-ö peegelpildi — eriliselt pentsik vorm. Kõigil tava-osakestel arvatakse eksisteerivat antiainest paariline. Kui need kaks kohtuma peaksid, toimub plahvatuslik põrmustumine, vahendab portaal Space.com.
Uusim läbimurre aine saladuste avamisel saavutati USA energiaministeeriumi Brookhaveni riiklikus laboratooriumis relativistliku raskete ioonide põrguti nimelises osakestekiirendis kulla-aatomeid ülikiiretel kiirustel kokku rammides.

Ühed taolises “avariis” sündinud paljudest osakestest olid kummalised objektid, nn anti-hüpertriitonid. Tegemist pole mitte lihtsalt antiainega. Lisaks kujutavad sellised osakesed endast ka “veidrat ainet” (ingl strange matter). Kui normaalsete aatomite tuumad koosnevad prootonitest ja neutronitest (mis koosnevad u-kvarkidest (ingl up quark) ja d-kvarkidest (ingl down quark)), on imelikes tuumades lisaks nn lambda-osakesed, mis kannavad erilõhnalisi (st teistsuguste kvantomadustega) s-kvarke (ingl strange quark). Lambda-osakesed tiirlevad ümber prootonite ja neutronite.

Kui eelnev jutt kõlab ühekorraga veidi liiga keerulisena, mõelge anti-hüpetriitonitest lihtsalt kui mitmel moel väga imelikest osakestest.

Ehkki neid osakesi normaaltingimustes Maal ei esine, võivad need end peita universumi kõige kuumemates ja tihedamates paikades, näiteks mõnede tähtede sisemuses, ning väga tõenäoliselt leidus neid ohtralt siis, kui universum oli väga noor ja energiline ning kogu aine oli pakitud väga tillukesse ja kitsasse ruumi.

“See on esimene kord, mil neid on loodud laboratooriumis või üldse olukorras, mis võimaldaks nende uurimist,” kommenteerib Texase kõrgema põllumajandus- ja mehaanikakooli A&M University uurija Carl Gagliardi. “Meil pole riiulist võtta antiaine tuumasid, millesse üritada suruda anti-veidrust. Seni on õnnestunud vaadelda vaid mõnd üksikut antituuma.”

Uutel osakestel polnud meile tuttavas tegelikkuses siiski pikka pidu. Tegelikult ei püsinud nad niigi kaua, et normaalse ainega põrkuda ja plahvatust tekitada. Osakesed lihtsalt lagunesid pärast sekundimiljardiku murdosa.

“Kõlab nagu väga põgus hetk, aga aatomikella mastaapide juures on see periood päris pikk,” selgitab Gagliardi. “Sekundimiljardiku murdosa vältel jõuab lambda-osake ümber tuuma tiirelda sama palju kordi kui Maa on pärast päikesesüsteemi moodustumist ümber Päikese tiire teinud.”
http://www.space.com/scienceastronomy/ne...00305.html

Keeruline jutt küll, vähemalt minu jaoks.
Uurisin, kas foorumis varem ka antiainest juttu on olnud, päris mitmes kohas leidsin, et seda on mainitud.

Wiki ütleb antiaine kohta järgmist:
Antiaine on füüsikas aine, mis koosneb antiaatomitest, mille tuumades (antituumades) on prootonite asemel antiprootonid ja antineutronid ning tuumade ümber ringlevad positronid. Antiaine kokkupuutel tavalise ainega tekib annihilatsioonireaktsioon, mille käigus mõlemad aine vormid neelduvad ning selle tagajärjel eraldub energia footonite näol.
Pikemalt on antiainest juttu veel siin:
http://teadus.err.ee/salv?id=3122&saade=211

Nüüd küsimus seoses minu ühe eelneva postitusega teemas Area 51.
Teadlase Robert Lazari sõnul, kes selles baasis 1988. a. töötas, hoitakse (hoiti?)seal katastroofi läbiteinud ja õhujõudude kätte langenud maaväliseid lennuaparaate. Nende jõuallikaks olevat antiaine reaktor ja kütuseks Maal leidumatu väga raske aine (element 115).
Sõiduki jõuseadmed võimaldavad aja ja ruumiga mängida, sh lennumasinat nähtamatuks muuta. Huvitav, kas see uus laboris saavutatud antiaine eriliselt pentsik vorm, millest eespool juttu, on midagi niisugust, mis suudaks ka meie lennuaparaadid tulevikus nähtamatuks muuta?

no ennem tuleks see antiaine natukene stabiilsemaks saada.. et ta kestaks rohkem kui paar milli sekundit.. nagu seal kirjas , et see suudab peegldada.. siis ma arvan et mix mitte..

Seda nn antiainet on isegi seostatud N.Tesla katsetega ja Tunguusi katastroofiga.
Üks Tesla eksperiment toimus samal päeval. On oletatud tuumaplahvatust kui aine ja antiaine kokkupõrget.

http://www.para-web.org/showthread.php?tid=2369

Mida niisuguste katsete ohtlikkusest arvad?

hmm vavalt et see Tunguusi juhtum venelaste katse oli.ma ei usu et see anti aine inimeste poolt juba sellisel aasta numbri sees avastatud oli.. siit tekib just mõte et, vb kuskil laborites uuritakse mõne kosomose laeva juppe ja üritatakse taas luua selle elemente.. nähtamatus. manööverdamine.. aja ruumi nihked..

Ega venelaste katseid ei peetudki silmas, ikka Nikola Tesla vastavaid katseid. Tesla töötas ameeriklaste heaks.

http://et.wikipedia.org/wiki/Nikola_Tesla

Tesla katsete kohta siin foorumis ka kirjutatud. Näiteks Philadelphia eksperimendi teemas:
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=178

ah õige jah tuvusin selle philadelphia eksperimendi materjaliga mingi aeg.. selles ma aru ei saa sellist tehnoloogiat aastal 1943 pm ei saa just olemas olal mi võimaltab aja tunneli augu tekket.. nooh vähemalt inimese poolt loodud.. siis ei tuntud elektromaggentismi nii hästi veel.. mis moodi need seadeldised veel toidet oleks pidand saama. usun et sellise efekti saavutamiseks ika mingi mega kogus energiat vaja..

Philadelpia eksperiment oli meie tuleviku järglaste oma, ka sellest on juttu mu algatatud teemas antud saidil. Aga milleks teha meie lennuaparaate nähtamatuks? Et USA nuhib nii venelaste saladused välja? Kes tahab, see uskugu seda, mina igatahes selle reaalsuses kahtlen ja sügavalt!

Kuue aasta eest gammakiiri registreeriva detektoriga täiendatud ärilennukiga läbi äikesetormi lennanud füüsikud teatavad, et lendasid hooti läbi positronide hägu. Registreeritud antiaine päritolu jääb esialgu selgusetuks

Osakestefüüsikud teadsid juba varem, et äikesepilvedes tekib antiainet. Pikselöögi vallandumisel liiguvad elektronid valguse kiirusele lähenevatel kiirustel. Lisaenergiast lahti saada üritades kiirgavad osakesed gammakiiri, kõige energeetilisemat elektromagnetkiirgust. Piisavalt kõrge energia korral võivad sellest aatomituuma mõjupiirkonda sattudes tekkida elektron ja selle antiainest vastand – positron.

Lennukiga läbi äikesepilve lennanud Joseph Dwyer registreeris kolleegidega annihileeruvale antiainele viitavat signaali kolmes ruumipiirkonnas. Lisaks gammakvantidele, mille energia küündis 511 kiloelektronvolti, registreeriti ka veidi pehmemat kiirgust. Töörühm järeldas sellest, et madalamat energiat kandvad gammakvandid pärinesid kaugemalt ning olid osa oma energiast juba kaotanud. Sisuliselt oli lennuk lennanud kolmel korral läbi väikese hõreda positronide pilve.

http://novaator.err.ee/v/tehnika/3236085...6f8e99fdc2

Arvatavasti tehti katsed teatud piirini aga mitte pärislõppstaadiumini, ülejäänud osa jääb ikkagi VEEL hüpoteesina ja võibolla jääbki nii.