Megafauna

Megafauna- e. "Väga suur loom", tuleneb Mega [vana-Kreeka keelest] ja Fauna [Ladina keelest].


Me kõik teame hiiglaslikest dinosaurustest, aga kas ka härja suurusest närilisest, inimesest suuremast meri-skorpionist, rannapalli suurusest konnast, täiskasvanud inimese suurusest pingviinist, 450- kilogrammisest kukkurloomast ja 15. meetri pikkusest haist, kes kaalus kolmkümmend korda rohkem kui tänapäeva suurim valgehai? Kõik need vägilased eksisteerisid, küll aga mitte samal ajal ja samas kohas. Siin on mõningad näited:


I. Suurim siiani leitud püütoni-taoline hiigelmadu vonkles läbi troopilise vihmametsa 60 miljonist aastat tagasi, pidades jahti primitiivsetele krokodillidele. Colombia Cerrejon’i kivisöe kaevandusest leitud roomaja oli vähemalt 13 meetrit pikk ja kaalus vähemalt 1135 kilogrammi.

II. Härja suurune näriline- suurim siiani leitud. Antud hiiglasliku tonnise eelajaloolise närilise kolju leiti aastal 2008 Uruguay’st. Mega-näriline elas sombustes vihmametsades ajavahemikus 2 – 4 miljonit aastat tagasi. Teadlased arvavad, et näriline kasutas oma massiivseid hambaid selle-aegsete kiskjate eemale peletamiseks.

Loe edasi...

[Muudetud: 12-10-2010 Elderm]

Miks siis eelajaloolised loomad nii suured olid?
Kas maakera gravitatsioon on muutunud aja jooksul?
Olen kuulnud küsitavaid aspekte hiigelskelettide kandevõime kohta praeguse gravitatsiooni juures.

Aahhh see madu on tõesti hiiglaslik. Päris uskumatult suured elukad...

Tsitaat:Algselt postitas Otsija
Miks siis eelajaloolised loomad nii suured olid?
Kas maakera gravitatsioon on muutunud aja jooksul?
Olen kuulnud küsitavaid aspekte hiigelskelettide kandevõime kohta praeguse gravitatsiooni juures.

Ei oska vastata... Ei tea, kas keegi üldse seda täpselt teab. Üks teooria on, et sel ajal oli Maa osoonikiht nii palju paksem, mis tõttu sai kosmiline kiirgus vähem "läbi" ja see võimaldas elusolenditel nii suureks kasvada.

Maa oli ka väiksem - otsi - expanding Earth theory.

Tegelikult arvatakse, et Maa atmosfäär oli miljoneid astaid tagasi tihedam kui praegu...ja mida tihedam atmosfäär seda kergem on selles suurtel loomadel olla...umbes nagu vees...
vt. http://pubs.acs.org/subscribe/archive/ci...learn.html
http://www.soest.hawaii.edu/GG/ASK/weight.html

Tsitaat:Maa oli ka väiksem - otsi - expanding Earth theory.

Kui Maa oleks aja jooksul paisunud, siis Maa gravitatsioonikiirendus oleks aja jooksul vähenenud, mitte suurenenud...muidugi eeldades, et paisumine toimub ainult mahus, mitte mahus ja massis...ja massi on raske lihtsalt eikusagilt juurde leiutada...

[Muudetud: 3-24-2010 Nielander]

Tsitaat:Algselt postitas Otsija
Miks siis eelajaloolised loomad nii suured olid?
Kas maakera gravitatsioon on muutunud aja jooksul?
Olen kuulnud küsitavaid aspekte hiigelskelettide kandevõime kohta praeguse gravitatsiooni juures.

Vaatasin eile huvitavat dokumentaalfilmi Maa kohta.
Seal seletati, et Maa kohal oleva atmosfäärikihi paksus oli teistsugune.
Et ühe viimase suurima Maad tabanud katastroofi ajal surid dinosaurused välja.
Räägiti ka maailma suurimast meteoriidikaatrist, mis asub Arizonas.

http://en.wikipedia.org/wiki/Meteor_Crater

See meteoriidikraater olevat tekkinud just siis, kui dinosaurused välja surid ja ehk ka teised suured loomad.
Lisaks sain teada, et Kuu kaugeneb iga aastaga Maast ja ühel heal päeval Kuu jääb meist juba väga kaugele.
Maakera aga tekkis teise taevakehaga kokku põrgates ja seetõttu ongi meie Maa eriline, kus leidub elu sellisel kujul.
Kui taas mingi katastroof tuleb, siis võtab küll oma miljon aastat enne kui Maa loodus taastub (Maa on isetaastuv, ka metsad taastuvad aja jooksul ise), aga Maa eksisteerib edasi. Sama hästi ei lähe inimkonnaga.
Näiteks toodi Uxmali püramiid, mis leiti kunagi täielikust džunglist, ehkki kunagi oli seal linn.
Võib-olla keegi nägi veel seda filmi või on varem juhtunud vaatama?

Tsitaat:Algselt postitas Otsija
Miks siis eelajaloolised loomad nii suured olid?
Kas maakera gravitatsioon on muutunud aja jooksul?
Olen kuulnud küsitavaid aspekte hiigelskelettide kandevõime kohta praeguse gravitatsiooni juures.

Gravitatsiooniga vast tegu pole. Mitmed neist loomadest surid välja ju inimtegevuse tõttu, seega suhteliselt hiljuti. Loodusel on kombeks areneda suuruse suunas, kui vaid lastakse. Inimenegi näiteks, ei mahu ju tänapäevane keskmine mees enam raudrüüsse. Isiklikult arvan, et ühel või teisel põhjusel sai mingi liik segamatult areneda. Ohustajaid pole, toitu külluses, miks mitte kasvada. Kui näiteks moa võtta siis ei ohustanud teda keegi, kuni inimese tulekuni.

Tsitaat:Algselt postitas mutionu
Kui näiteks moa võtta siis ei ohustanud teda keegi, kuni inimese tulekuni.

Varajasel inimesel poleks enamuse nende loomade vastu küll erilist võimalustki olnud. Ja kas sellisel juhul ei oleks hakanud megafauna'd üksteist ohustama?

Tsitaat:Algselt postitas Elderm
Varajasel inimesel poleks enamuse nende loomade vastu küll erilist võimalustki olnud. Ja kas sellisel juhul ei oleks hakanud megafauna'd üksteist ohustama?

Varajane inimene ei olnud eriline lammas, vastasel juhul me ilmselt ei klõbistaks siin. Suure looma tapmine andis neile vähema vaevaga rohkem süüa. Kui nad näiteks mammuti tapsid siis pole probleemiks ka lehma suurune lind või kobras.
Omavahel saab megafauna üksteist ohustada kui nad omavahel kokku saavad. See aga polegi nii lihtne. Kiskja ei saa suuremaks areneda kui ta peab ainult rotte püüdma. Ka ei saa ta suuremaks areneda kui võimalikud saakloomad on juba suured. Koera suuruse üksikkiskja lööks moa jalaga surnuks. Seega peavad nad arenema paralleelselt. See on jälle teistpidi keerukas olukord, saakloomade juurdekasv peab suur olema.

Tsitaat:V. Inimesest suurem meri-skorpion- Jaekelopterus rhenaniae. Tegemist on maailma suurima teadaoleva putukaga: 2,5 meetrit pikk ja 390. miljonit aastat vana. Suure krokodilli suurune meri-skorpion oli oma-aja parim kiskja, kes mereranniku vetes ei peljanud söögikorraks ära ka oma liigikaaslasi. Fossiil leiti Pürn’i karjäärist Saksamaal.

Niisama mainin, et skorpion ei ole putukas, vaid on arahniid http://en.wikipedia.org/wiki/Arachnid

Igati loogiline ju. Vanasti olidki ju puud, taimed hiiglaslikult suured võrreldes tänapäevaga ning ka loomad olid suuremad. Ei midagi müstilist.

Mulle see paisuva maa teooria kohe meeldib. Samas on siis paisunud ka fossiilid? Ja paisumine ei pidanud olema vaid mahus, on ka kunagine Fred Hoyle poolt loodud teooria, http://en.wikipedia.org/wiki/Steady_state_theory
mille kohaselt tekib ka ainet pidevalt juurde....

Lapsena sai loetud raamatut "Plutoonia". Seal läksid mehed mingist august maa alla ja sattusid maa erinevatesse ajastutesse. Eriti avaldasid mulle muljet hiiglaslikud meetrised sipelgad ja kiilid ning see, et rändurid püüdsid ja sõid dinosaurusi. Lõppsõnas oli öeldud, et raamat on kirjutatud vastavalt autori eluajaks avastatud fossiilidele. Eks see ilmselt õpilastele mõeldud oligi. Aga küll on hea, et praegu enam meetriseid herilasi ei ela!

[Muudetud: 11-1-2010 hermes2010]