Võib öelda, et olen nõid kes keeldub oma võimetest. Ma ei suuda magada ilma muusikata, see viib mõtted eemale, muidu kui muusikat pole, kuulen mingeid hääli, mitte täpselt, aru ei saa eriti, aga vahest harva see jutt on minule suunatud. Ma pole mingi hull, see juhtub enamjaolt ainult sellel hetkel, kui panen silmad kinni ja hakkan magama jääma, siis ma ärkan järsku üles, sest vahest ehmatan jutu peale. Ma ei taha kedagi hirmutada, niiet, ei hakka rääkima sellest lähemalt. Ise kaitsen ennast palvetega (ei propageeri religiooni, tehke mis tahate, mind see aitab igaljuhul). Kuulen vahest kogemata kellegi mõtteid, ma ei tee seda jällegi meelega ja teen asju mida teised tahavad teha. No näiteks ema mõtleb, et tahab minuga kaarte mängida, aga mina pakun seda lihtsalt enne teda. Uskuge mind, inimeste mõttet ja teod on vägagi ära ettearvatavad loogika abil ka.
Unenägudest... Vahest näen asju ette, neid mis mul vaja on näha. Vahest mingeid mõttetuid asju, kuid need mõttetud asjad kinnitavad teiste unenägude tõlkimise tõesust. Muidu eriti ei looda unenägudele ja ei oska nendest arvata midagi. Rohkem usaldan sisetunnet, see ei valeta mul kunagi. Olen päris paljudest jamadest pääsenud tänu sellele.
Üks näide. Ma tarvitasin narkot, mitte igapäevaselt, aga pmst iga nv. Üks kord tahtsime linnast välja minna sõbrannadega, juppe (ecstasy) teha sõpradega, noh pidu panna, uued jupid olid ka veel. Ma siis ei keeldunud kunagi jupist, narkot armastain väga. Noh, me jäime bussist maha. Järsku mul hakkas pea valutama ja kuidagi nõme oli olla. Lihtsalt tundsin, et tahan koju minna. Bussijaamast istusin bussi peale ja sõitsin koju, sõbrannad läksid häälega sinna. Järgmine päev rääkisid, et võtsid liiga palju neid juppe ja üks sõbranna oli väga hullus seisus. Ma olen selline peenem tüdruk, aga nemad olid tüsedamad. Nad ütlesid, et hea et mina ei läinud, sest kui ma oleks seal olnud, siis ma oleks arvatavasti surnud.
Tihti juhtub ka Deja Vu. Ma nagu teaks mida inimene hakkab rääkima või räägib või siis mingi koht tundub tuttav, isegi kui pole seal varem käinud. Enne kui ma isegi inimesi näen, selline tunne, et ma tean neid.
Oman sellist informatsiooni ka, mida ma ei saa kellegile rääkida. Isegi kui tahaks rääkida, sõnad ei tule suust välja ja kui tahan kirjutada, siis ma nagu kaotaks kirjutamisvõime. Ma võin ükskõik millisel teemal kaasa rääkida. Olen nagu mingi filosoof. Ma ei taha isegi teada kust ma saan seda informatsiooni. Mõndasid asju ma unustan ära lihtsalt, isegi kui ma tulin alles hetk tagasi millegi geniaalse peale, kustutatakse ära see koheselt. Vahest mõtlen, et mu elu on ohus, kui hakkan liigselt rääkima. Kõige masendavam on see, et kui ma hakkan rääkima, siis ma tüütan inimesi ära, sest nad ei oska kaasa rääkida. Koolis käisin viimati 10. klassis, kus mul oli 12 2'te ja üks 5 esimese veerandi jooksul. 5 oli matemaatikas. Ainuke aine mis pakub pinget, muu on puhas ajupesu ja mõttetu informatsioon (minu jaoks).
Väiksena oskasin isegi ilma ennustada, enam ei viitsi lihtsalt, sest maailmas toimuvad imelikud asjad ja midagi õudset juhtub varsti.
Silma ei meeldi inimestele vaadata, silmadest loeb väga palju asju ja noh, selline võime, et inimene kiindub liiga kiiresti minusse. Meestest kõrini ausaltöeldes.
Suudan inimesi ära rääkida ükskõik milleks. Valdan hüpnoosi (pole kindel kas see on ikka see). Lihtsalt silma vaadates mingi aeg, nagu mustlased. Ei imesta kah, ema poolt mustlase veri täitsa olemas.
Inimesed armuvad minusse liiga kiiresti ja ma ei saa midagi selle vastu teha. Mulle ei meeldi see. Ma tahaks normaalne inimene olla, loll nagu saabas ja elada roosade prillidega. Masendav on vaadata inimesi, kes ei tea tõde samas, kes elavad valelikku elu. Kõigil on võimed, neid peab arendama. Küsige alati endalt mõttes Miks? kõige kohta, teil on vastused juba olemas geneetiliselt.
Palun ärge hakake katsetama minu võimeid, ma ei tõesta teile midagi. Nagu ma ütlesin, ma keeldun neist ja olen usklik, nõiad saavad infot tumedatelt jõudelt. Ma kasutan oma võimeid ainult heaks või enda jaoks, seda ka mitte meelega. Aga noh, võin äkki kuidagi aidata, kui saan.
Abi
