Niimoodi tehaksegi teadust

In 1999 The New Yorker ran a glowing 10-page profile with a portrait of Kári Stefánsson, the company's charismatic founder, climbing the DNA double helix like a ladder. DeCODE, it said, had "a scientific instrument of unparalleled power." Over the next 10 years, deCODE discovered so many genes linked to diseases that its only competitors were top U.S. labs lavishly funded by the National Institutes of Health. What it didn't find, however, was a business model that made sense—a common problem in the speculative, science-driven world of biotech. That, plus the global financial crisis, caused it to burn through $676 million, and last November it went bankrupt.

http://www.newsweek.com/id/233494

MOTT. Teadust tehakse alati kallutatult. Parandan - avalikku teadust, sellist teadustööd, mille tulemused jõuavad lõppfaasi ning nad avalikustatakse, tehakse kallutatult, sest tavaliselt on neil omad erainvestorid.

Samas ettevõte, mis on läbimurde äärel, võib vabalt minna pankrotti ja kogu teadustöö lennata uppi, sest millegipärast neid ei rahastata ning nende uuringuil ei ole kõva finantsi taga. Miks?
Las igaüks vastab ise sellele küsimusele...

See oli küll nüüd nagu jalgratta leiutamine...

No kui avastati pika ja põhjaliku uurimistöö järgi geene, mis on seotud nii paljude haigustega, aga selle projekti rahastamine lõpetati - siis minu arust on see tõsine asi ja siit võiks ka targemad pead edasi arutleda...miks ei ole tervise uurimiseks raha, aga muude asjade uurimiseks leidub jne.
Pealegi ega see pole ainus vajalik teadusprogramm, mille rahastamiseks ei leidu raha.
Mine tea, mis meilgi siin Eestis MASU ajal toimub, tundub, et pressis on niisugustes asjades vaikus.

Laiale avalikkusele suunatud Eesti meedias on teaduse osas suhteliselt täielik vaikus.
Fortes veel üht-teist on, aga muidu...

P.S. Novaator ka.

[Muudetud: 16-2-2010 WhiteWolf]

No Fortesilt sain teadusrubriigist teada ainult seda, et tühi kõht aitab haigustega võidelda, aga samas paks autojuht jääb avariis tõenäolisemal ellu.
Lisaks friikartulid tõstavad tuju!
Siis veel, et neandertallase kloonimine pole mägeda taga. Küsimus: milleks seda veel vaja?

Novaator täpsustab, et esimest korda maailmas õnnestus kirjeldada ammustel aegadel elanud mehe genoom. Gröönimaalt igikeltsast leitud umbes 4000 aastat vanast juuksetutist leitud DNA analüüsimisel oli oluline roll ka eesti teadlastel.
Teisal on kirjutatud, et rasvumist põhjustab üks puudu olev kromosoomijupp.

Aga oleks siis mingeid uuemaid avastusi või põnevaid uudiseid kogu maailma teaduse vallas - ei kajastata.

http://www.teadus.ee/ on huvitavam.

Eesti teadlaste paari aasta tagustest tegemistest:
http://www.teadus.ee/?cat=85


[Muudetud: 16-2-2010 Müstik]

Just nimelt. Teadusuudised sellisel tasemel võiks ja peaks olema kättesaadavad nt. Postimehe vastavas rubriigis (ma linki ei pane, sisu poolest on Fortest ja Novaatorist veel hullem).
Aga ei ole seda taset - tegelikult pole enamasti uudiseidki.

See on muidugi vana asi juba, et Eesti meedia paljust üldse ei räägi/kirjuta (ei käi ainult teaduse kohta). Väljamaa lehti on ka majanduse ja välispoliitika kohalt huvitav lugeda. See selleks.

Aga Celtic on jalgratast leiutanud küll - eluvõõrastele teadlastele saab kähku selgeks, et ükskõik mille eest grante ei antagi...

Kes maksab, tellib muusika... kuna raha on enamaltjaolt teate ise küll kelle käes, siis on ju asi selge.

Ülejäänu on juba tagajärg.

Tsitaat:Algselt postitas Müstik
Siis veel, et neandertallase kloonimine pole mägeda taga. Küsimus: milleks seda veel vaja?

No milleks?...ega ju jalgratast enne leiutada saa, kui kettülekanded ja laagrid valmis...

Seda, et igasuguseid projekte rahastamise lõppemise tõttu ära langeb, on juba ammu teada...
Ja kuidas raha pole?
Ma nüüd ei tea, kui palju näiteks just need olümpia avamised maksma läksid, aga silmailu eest oleks kõvasti teadust saanud...osad prioriteedid ei ole lihtsalt inimestel veel päris paigas...

Vahel on vaja jalgratast leiutada, et kõik ikka aru saaks misasi see jalgratas on. Vahel on uuestiehitamise protsess lõpp-produktist tähtsam.

Nielander - loo mõte oli selles, et niivõrd vajaliku ja inimeste jaoks kasuliku avastuse äärel olevad projektid lõpetatakse kuna ükski rahastaja pole lihtsalt huvitatud lahendustest. Rahastajaid huvitab stabiilne turg. Seetõttu on ka farmaatsia- ning sõjatööstus kaks kõige edukamat, sest mõlemad rõhuvad inimeste hirmule.

No Celtic tõi ju päris tähtsa asja välja.
Mitte, et ta ei teaks, et niiviisi see rahastamine siin maailmas käib, vaid selleks, et selle üle arvamust avaldatakse.
Mul jäi see pikk inglisekeelne tekst küll lugemata, aga uurida seda ju võiks, mis seal kirjutatakse nende geenide avastamise kohta, mis seotud paljude haigustega.
Minu mõistus siin peale ei hakka, mõtlesin, et keegi targem uurib.

Nielander: olümpia on rahvusliku edevuse asi! Aga pärilike haiguste uurimine hoopis teine asi. Ja ikkagi ei saanud ma aru, mis selle kloonitud neandertallasega peale hakatakse? Äkki ongi kataklüsmid ukse ees ja neandertallased ainukesed, kes uutes kliimatingimustes edasi eksisteerida saavad? Või siis poogitakse inimestele nende geene juurde, et nad tulevikus eksisteerida saaksid.

Ma tooks kaks asja välja:

1. "Õiget" teadust ei saa nii lihtsalt kätte, selle eest peab enamasti maksma üsna suuri summasid. Seega kaalutakse, kas on ikka vaja või mitte. (Ja suur osa teadlasi on ka ise üsna kiivad ja kinnised inimesed.)

Mis toob punktini 2: paljusid inimesi ei huvita "tõeline", vaid pseudokas (a'la G-punkt siiani leidmata, pikk uni on inimesele kasulik). Sellised lood on odavamad ja kergest kättesaadavamad.

Aga üleüldises pildis oleks jah vahel tore näha sellist "keskmisest raskemat" lugemismaterjali, millest midagi ka kasu saab. Tarkade Klubi on vahel näiteks täitsa põnev, ja Horisont ka.

Tsitaat:Ja ikkagi ei saanud ma aru, mis selle kloonitud neandertallasega peale hakatakse? Äkki ongi kataklüsmid ukse ees ja neandertallased ainukesed, kes uutes kliimatingimustes edasi eksisteerida saavad? Või siis poogitakse inimestele nende geene juurde, et nad tulevikus eksisteerida saaksid.

Väga raske on niimoodi ennustada, mis see või teine teaduslik avastus või mingi tehnoloogiline protsess tulevikus ära kulub...
Ega ju näteks 20. sajandi alguses ei teatud, et näiteks selline väike vidin nagu transitor meie igapäeva elus nii tähtsat rolli hakkab mängima...
Otsest praktilist olulisust mingi saavutuse juures ei tasu loota...üks asi siit, teine sealt, lõpuks reisivadki inimesed tähtede vahel ja elavad tuhandeid aastaid...kannatust on vaja - tegelikult tihti inimelueast pikemat kannatust...

Midagi positiivset ka teadlastelt.
Nobeli meditsiiniauhinna laureaadid muutsid maailma.

Võib julgelt öelda, et John B. Gurdon ja Shinya Yamanaka on muutnud mitte ainult meie arusaama rakkude diferentseerumisest vaid ka kogu meie mõttemaailma, mis on andnud juba esimesi tulemusi. On leitud, et juba eristunud rakud on võimelised muutuma teist tüüpi eristunud rakkudeks ilma embrüonaalset etappi läbimata. Lisaks on leitud, et ka ühe koe piires on võimalik taastada juba diferentseerunud ja vananenud rakkude võimet jaguneda, mis lubab, et aeg, mil paljud degeneratiivsed haigused saavad olema ravitavad ei ole enam kaugel.
http://novaator.ee/ET/biotehnoloogia/med...ma_kuidas/

Ma võin tuua ühe näite enda nooruse, Eesti ja teaduse kohta: kui ma 20 aastat tagasi õppisin ülikoolis füüskat, siis oli turule tulnud ülimalt kallis "cd-rom" (st ise kirjutada ei saanud, sai vaid peale kirjutatud asju kuulata/lugeda) - samas näitasid õppejõud laborites, et on olemas multispektraalse sälkamise tehnoloogia, ehk ühe cd-plaadi peale saaks värvi muutva laserkiire abil salvestada sadasid erinevaid andmekihte - samuti oli teadlastest õppejõududele teada orgaanilised ained, mille abil saanuks laserkiire abil ka infot korduvalt salvestada - samuti oli tartu teadlastel olemas kohapeal valmistatud lihtne värvilaser, mille abil sai sujuvalt muuta valguskiire värvi/sagedust - pannes kõik need 3 omadust kokku, suutnuks Eesti teadlased luua 20 aastat tagasi kirjutava cd-seadme, mille maht oleks sadu kordi ületanud oma aja taset, ning muu maailma salvestustehnoloogia turg oleks olnud "lootusetult käpuli" Eesti tehnoloogia ees.

Ilmselt oleks üheks takistuseks olnud ka suuremahulise toomise arendusele jala taha panek, ehk Tallinna elektrooonikatööstustele poleks antud laenu tootmispargi uuendamiseks - kuid olulisem probleem peitus vabamüürluses, st targad akademikud olid värvatud vabamüürlaste loozidesse, kus nad hoidsid juba ise "vajaliku profiili", ning ei üritanudki selliseid tehnoloogiaid masstootmisse suunata (kui ma nendega sellistel teemadel rääkisin, siis vaadati mind nagu hullu: "mis, sa tahad lääne suurfirmadest parem olla või? " - mis teha 800 aastane orjapõli lööb isegi haritud akadeemikutel välja) - igatahes vaimse poole pealt (kuidas teha) oleks Eesti saanud 20 aastat tagasi olla vastaval alal maailmas nr1 - lisades siia nr1 olemisest tuleneva tohutu rahavoo, oleks Eesti võinud kõik maailma elektroonikatööstuse aktsiad kokku osta, jne - selle asemel lasti aga Eesti rahvuslik majandus hävitada, ning paljud teadlased on Iirimaal kalkuneid kitkumas.

(09-10-2012 15:34 )lahendused Kirjutas:  ...ning muu maailma salvestustehnoloogia turg oleks olnud "lootusetult käpuli" Eesti tehnoloogia ees.

Küll need Eesti teadlased on ikka targad. Kes muu oleks tulnud selle peale, et erineva lainepikkusega saab erinevaid "kihte" kirjutada? Vastus: iga vähegi füüsikat õppinud inimene oleks CD tehnoloogiasse süvenenult öelnud: "Oota, aga kui..."

Kas sa arva, et äkki sealjuures teooria oli nagu hea, aga selle praktiline teostus midagi muud. Ja ma ei räägi vabamüürlastest, vaid tehnilistest küsimustest. Kvaliteet, tootmiskulud, toormaterjalid, vastupidavus, signaali kvaliteet, jne. 20 aastat tagasi oli 20 aastat tagasi.

Nielander - ära palun turtsu - kui igaüks tuleks "millegi selle" peale siis võiksime ammu tähtede vahel lennata.

(09-10-2012 19:03 )excubitoris Kirjutas:  Nielander - ära palun turtsu - kui igaüks tuleks "millegi selle" peale siis võiksime ammu tähtede vahel lennata.

Kas sa oskad rohkem selle aja teaduse olukorra (st mida teati, mis vahendid olid jne) ja vabamüürlaste kohta rääkida kes selliste geniaalselt lihtsate ideede elluviimist takistasid? St kas sul on midagi konkreetsemat kui lahendused üldistamine ja oleks, poleks, tuleks, saaks, suudaks ... stiil.

Küsimus peaks olema suunatud kasutajale Lahendused mitte mulle lugupeetud Kage.
Äkki tahad sa väita, et teaduse ajaloos pole olnud ühtegi juhtu kus mõni leiutis,
uuendus, avastus jne on "vaiba alla pühitud" ja meile on jäänud ainult kuulujutud?

Cd-seadme "äris" on teadlikult välditud "kohe ja korraga" tehnoloogiate levikut:
a) aastaid oli vaid cd-rom (said lugeda, kuid kirjutada ei saanud)
b) siis oli aastaid cd-rw (said lugeda ja kirjutada)
c) siis oli aastaid dvd-rom (said lugeda, kuid ei saanud kirjutada)
d) siis oli aastaid dvd-rom (said lugeda ja kirjutada)
e) siis tulid mitmekihilised dvd seadmed, mis hakkavad lähenema multispektraalse sälkamise tehnoloogiale.

Iga uue "tulekuga" sai uudistoodete ülikalli hinna pealt megakasumeid kokku ajada - kui aga oleks kohe kõik "letile laotud", siis oleks ilma jäädud "pidevate uuenduste" mega-kasumist.

Tehnilise poolepealt pole aga cd-seadmetes midagi juhtunud: plaati hoitakse endiselt pöörlemises, ning rajalt rajale liigutakse esmalt peade liigutamise mehaanika abil (mõne raja täpsusega), mida täpsustatakse piezo-elektrilise padjakese abil (mitu korda täpsemalt kui rada) - muutunud on vaid laseri lainepikkus (punasest siniseks) mille abil saadi suurem tihedus (cd asemel dvd), ning peegeldumise geomeetria (nii saadakse mitut kihti lugeda ühe lainepikuse abil ilma värvilaserit kasutamata).

Uuenduslike toodete turuletoomisel on "pudelikaelaks" tehnoloogia alased ideed ja kontseptsioonid (mida oli 20 aastat tagasi Eestis külluses) - puudu jäi vaid lennukast visoonist, mida tuhmistasid orja-rahva mõtlemine, ning vabamüürluse ja panganduse poolsed mõjutused.

(10-10-2012 04:38 )excubitoris Kirjutas:  Küsimus peaks olema suunatud kasutajale Lahendused mitte mulle lugupeetud Kage.

Ei näe miks peaks see olema talle suunatud kui on teada, et ta ei oska sellele vastata ja kuna sa juba vahele segasid, siis mõtlesin, et ehk on sul rohkem infot teema kohta.

(10-10-2012 04:38 )excubitoris Kirjutas:  Äkki tahad sa väita, et teaduse ajaloos pole olnud ühtegi juhtu kus mõni leiutis,
uuendus, avastus jne on "vaiba alla pühitud" ja meile on jäänud ainult kuulujutud?

Ei taha midagi väita, aga sooviks kuulda üldistuste ja udujutu asemel midagi konkreetsemat.

See on sinu arvamus vaid, et ta ei oska - sa küsi - äkki üllatud.
Konkreetsematest asjadest on siin foorumis ka varem juttu olnud.
Tunnistan, et antuke pinnapealsetl aga ikka ikkagi.
Tesla näide ei tohiks üllatusena tulla aga ka näiteks Velikovsky ja Aarp
on omal ajal kogenud seda millest siin juttu on olnud.

(10-10-2012 08:20 )excubitoris Kirjutas:  See on sinu arvamus vaid, et ta ei oska - sa küsi - äkki üllatud.
Konkreetsematest asjadest on siin foorumis ka varem juttu olnud.
Tunnistan, et antuke pinnapealsetl aga ikka ikkagi.
Tesla näide ei tohiks üllatusena tulla aga ka näiteks Velikovsky ja Aarp
on omal ajal kogenud seda millest siin juttu on olnud.

Ei üllatu. Pealegi oli praegusel juhul juttu Eesti vabamüürlastest teadlastest kes u 20a tagasi optilise seadme, ja kindlasti ka muude teadussaavutuste, arengut ja masstootmist Eestis takistasid mitte üldisest varjamisest.

Kardan, et arvestades Eesti "suurust" hoitakse siin suid paremini kinni kui mujal.
Olen seda ennemgi täheldanud - kahjuks - siit oskad juba ise edasi järeldada...

Provokatsioonid, provokatsioond, provokatsioonid... pähh, see on juba vihastamapanevalt tüütu!

Kõigepealt soovitan üles otsida ja läbi lugeda ning kindlasti ka läbi mõelda Johannes Hint'i kohta
kirjutatu.
Alustada võib siitsamast - paraweebis on tema kohta lausa nimeline teema tekitatud.
Kadedad Moskva kolleegid, häh, küll nõukogude võim juba teadis mis talle kasulik oli ja kellegi
kadedust küll segada poleks lastud. Kodanik oleks sattunud väga lihtsalt mõnda kinnisesse
linna ja seal edasi tegutsenud. Probleem oli mujal; andekatel lubati teha palju, kuid mitte kõike
ja kuigi formaalselt oli keelajaks muidugi nõukogude võim, pärinesid keelud mujalt.
Meie mehele pandi müür ette ühe kindla teema pärast. Üks teemadest, mida cccp-l arendada
ei lubatud, oli nanotehnoloogia.
Sel hetkel küll väga algeline, kuid siiski äärmuslik tulevikutehnoloogia.
Jah just see oli see, mille pärast tekkis "Moskva kolleegide kadedus", mis alguse sai siiski palju
kaugemal kui Moskva.

Teiseks soovitan läbi lugeda venelase Georgi Gurevitš'i ulmejutu Kaheksanullised
Pisut kohmaka veaga konstrueeritud situatsioon, kuid hästi kirjutatud ja põhiidee on tal siiski
kenasti välja joonistatud.
Versioon viidatud lingil on kahjuks häirivalt vigane, kuid loodan, et siiski arusaadav.

Kõik on tihedalt seotud majandusega - olgu see teadus või põliseestlaste liikumine.
Eelmistes postitustes esile toodud cd-tehnoloogia on ses mõttes hea näide - probleem pole
teaduses, vaid majanduses. Ühe korraliku asja tegemine oleks väljalüpsi suht niruks jätnud
ja mis veelgi olulisem - loonud liiga selge olukorra, kus tarbijat on palju raskem lollitada. Ehk
siis ikkagi see kehvema väljalüpsi mure. IT-maailmas on küllaga ümberlükkamatult selgeid
juhtumeid, mil liiga hea hind/kvaliteet suhtega tooted on müügilt kähku kõrvaldatud ja asemele
paisatud sarnase nimega, kuid kastreeritud isendid. Aga see pole teadus, see on majandus
(mida juhivad kes?)

Eesti majandus hävitati koos cccp-ga. Jah, enne seda hävitas cccp ise Eesti majanduse,
kuid ei suutnud takistada selle taasloomist. Eesti oli enne viimast majanduse hävitamist
päris võimekas, oleks toime tulnud küll ja erastada ning ka omanikele tagastada oleks
saanud vägagi mõistlikul viisil, aga ei..
Jätan nüüd need oleksid rahule, see kerge põige Eesti majanduse allakäigu teemasse
oli vaid mõjuhoobade nähtavaks tegemiseks. Majanduse põhjalaskmise järel polnud
teadusel ja teadlastel enam lootustki, kõik tasalülitati vasalli seisusesse. Võitsid sellest
vaid kehvemal tasemel olijad.
Paremal tasemega tegijad aga pillutati laiali ja neist korjati kuulekamad uuesti kuhugi
kokku. Aga juba korraliku kontrolli alla, et nad ei teeks midagi, mida mujal veel ei osata.
Et mitte jääda tühjalt deklaratiivseks, juhin tähelepanu cccp kaitsetööstuse tellimustele.
Telliti uurimustöid ja tehnilisi lahendusi ning kui mõni üheksanulline arvab, et jänkidele ei
pakkunud see madala taseme tõttu mingit huvi, siis eksib ta kõvasti. Probleem polnud
mitte madalas tasemes, vaid selles, et jänkid said enamuse nö. koondkujul otse seniselt
tellijalt. Et aga teadlased ja insenerid teistele töötada ei tohtinud, siis lihtsaim viis oli kõik
põhja lasta.
Mitu kärbest ühe hoobiga - majandus põhjas, kõik põhjas. Hakka aga otsast peale ja ära
proovigi välja mõelda või valmis teha midagi, mis lüpsimajanduse plaanidega ei sobi.

Njaa "tehakse" ja õpetatakse ka meiel täna tavakasutaja jaoks nii aasta kümneid ajast ees olevaid asju. Tegelikkuses on meil isegi tootmis võimsused olemas(ehk tehased), aga kahjuks ei käi materjali teadus alati teadmistega sama sammu. Ka materjali teadus on teadus!

(10-10-2012 09:16 )excubitoris Kirjutas:  Kardan, et arvestades Eesti "suurust" hoitakse siin suid paremini kinni kui mujal.
Olen seda ennemgi täheldanud - kahjuks - siit oskad juba ise edasi järeldada...

Seda muidugi - järelikult võin vabalt umbisikuliselt kõiki vabamüürlaseks nimetada ja vabamüürlasi kõigis probleemides süüdistada. Ja tõestust ei saa keegi ka mult nõuda.

(10-10-2012 07:50 )lahendused Kirjutas:  Cd-seadme "äris" on teadlikult välditud "kohe ja korraga" tehnoloogiate levikut:
a) aastaid oli vaid cd-rom (said lugeda, kuid kirjutada ei saanud)
b) siis oli aastaid cd-rw (said lugeda ja kirjutada)
c) siis oli aastaid dvd-rom (said lugeda, kuid ei saanud kirjutada)
d) siis oli aastaid dvd-rom (said lugeda ja kirjutada)
e) siis tulid mitmekihilised dvd seadmed, mis hakkavad lähenema multispektraalse sälkamise tehnoloogiale.

Wiki põhjal:
cd/rw, 1982/90 seadmed turul.
dvd/rw, 1995/99 seadmed turul.
bd/rw, 2006/06 seadmed turul ja tuleb välja, et alustati kirjutatava ketta loomisega mitte loetavaga.

Mina näen siin tehnoloogia arengut ja erinevust arvessse võttes, ja mitte ainult ühele aspektile keskendudes, mingit seaduspärasust.