Kuidas jõulukombed alguse said?

Juhtusin lugema Graham Hancocki raamatust "Üleloomulik" järgmist:

2000 a. tagasi oli kristlus varjamatult šamanistlik religioon. Selles pole midagi üllatavat, sest Kristus oli ilmselt ja läbinisti šamaan.
Tänapäeva kristlased ei tea oma usu šamanistlikest juurtest enamasti midagi.
Näitena olgu mainitud jõulud.
Ameerika entobotaanik Jonathan Ott oletab, et jõulude juured ulatuvad Siberi põdrakarjuste hõimude iidsetesse šamanistlikesse kultustesse, kus pruugiti hallutsinogeense toimega punase-valgekirjuid kärbseseeni - eriti südatalve paiku.
"Talvise eluaseme jurta kaselatiga toetatud katuses oli suitsuava. Südatalve pidustuste ajal sisenes šamaan suitsuaugu kaudu jurtasse, sooritas kombetalitused, ronis mööda kaselatti üles ja lahkus.
Jõuluvana kannab kärbseseene karva punast ja valget rüüd. Ta siseneb ja väljub korstna kaudu ja sõidab põhjapõdrasaaniga. Jõuluvana suudab ka lennata ning selleski on ta šamaani moodi."

Ehk teabki keegi lisada teisi hüpoteese, kuidas jõulukombed alguse said?

Selline legendilaadne fakt veel, et 1441 aastal püstitati maailma esimene avalik Jõulukuusk Revali raekoja platsile. Siit läks komme koos kaupmeestega teistesse Hansalinnadesse...

Jah, nüüd tuleb meelde, et ühe saksa kirjaniku põnevusromaanis oli sellest seigast esimesel leheküljel juttu!
Kahjuks ei ole seda raamatut enam käepärast.

Mis korstnast sa, Müstik, räägid? Eestis pole jõuluvana kunagi korstnast tulnud või läinud...

Mina ei räägigi!
Raamatu autor räägib ja minu arvates tugineb ameerika tänapäeva kombestikule...
Seal tuuakse kingid tuppa ja öeldakse, et jõuluvana või päkapikk korstna kaudu tõi...või ega mina ka täpselt tea...Keegi ehk rohkem kursis, kes välismaal käinud?
Muuseas, VS olevat selle sama raamatu läbi lugenud. Mina paraku viisin juba raamatukokku tagasi...
Aga Eesti muistne jõulukombestik eelkõige teretulnud sellesse teemasse!
Või soome-ugri...saamide...mis iganes...

Niipalju kui mulle kõrva on jäänud, siis eestis ikka talvist pööripäeva nö. tähistatud (seda juba tuhandeid aastaid tagasi), et jõuluteema pressis ennast peale koos kristluse saabumisega. Võin ka eksida ...

Täiesti õigus.
Talvist pööripäeva tähistasid paljud rahvad, ka vanad eestlased ammu enne ristiusku.

Vigala Sass on kirjutanud järgmist:
Talvine pööripäev ehk toomapäeva oli ka vaimudepäev.

Ei tohi segi ajada hinge ja vaimu. Hing ja vägi läksid hauda ning kadusid koos kehaga, aga vaim jõudis teise ilma. Vahepeal võis vaim ka natuke ringi hulkuda, olla mõni tootemloom või libahunti joosta.

Talvine pööripäev ongi vaimude päev, mil esiisade vaimud tulevad koju käima, vaatama, kuidas meil läheb. Meil, eestlastel, ei olnud surma nagu kristlastel, et sured ära, tõused üles ja astud kohtu ette.

ööl enne talvist pööripäeva detsembris pandi akendele küünlad põlema, et esivanemate vaimud oskaksid koju tulla. Kaeti laud. Laua otsa, kus eelmine peremees harilikult istus, pandi küünal ja toit.

Pärast pööripäeva alustas vanarahvas suuri pidustusi. Nendele pidi puhta südamega vastu minema.

Pärast pööripäeva ärkas päike üles. Enne aasta lõppu otsiti omavahel lepitust. Kui vihamehed kogu külarahva ees ära ei tahtnud leppida, võeti asi avalikkuse ees üles. Tihti leppisid vaenupooled juba enne külakohut ära.

Need leppimised ei olnud sellised nagu kristlastel, et mees annab sõna ja mees võtab sõna?

Kes lubaduse andis, see ka seda täitis. Kui keegi ei olnud nõus ära leppima või ei täitnud oma lubadusi, põlati ta ära, heideti kogukonnast välja, saadeti metsa. Metsas oli üksi raske hakkama saada, hundid-karud olid kohe tare taga. Oli ka neid, kellele metsaisa häda ei teinud. Nemad lunastasid metsaüksinduses oma eksimuse ja tulid kogukonda tagasi.

Aga huvitav oleks ikkagi teada, kuidas see jõulukombestik niisuguseks kujunes, et jõuluvana ja saanisõit ja kuusk toas?

Eestlastel olid hoopis näärid, mis järgnesid pööriajale. Ehk siis praeguses ajavormingus 24-31 detsember

enamus pühasi ja toiminguid oli seotud vilja/viljakuse ning hingede/vaimudega.

Näärid näiteks olid viljakuse aeg, tehti näärisokud valmis ning toodi õled tuppa, millel siis magati ja "viljakust" prooviti.

[Muudetud: 16.12.09 Celtic]

Jõul tuleb sõnast jol, mis tähendab talvepäikest,madal, kuldne,vähekestev. Suvepäike on aga Sol.

jõulud on tõesti olnud iidne traditsioon , kristlased on selle aga vana usu mahasurumiseks kristliku jõuluga katnud, (sama tehti ju ka vanade hiiekohtadega, ehitati neisse kirikud). Veel üks asi mis näitab jõulude iidsust: jõuluvana soome keeles on joulupukki, mis aga otsetõlkes tähendab jõulusokku. Sokk on maailma ajaloos olnud üks suurimaid viljakuse sümboleid (Nagu mainis ka Cletic). Ka vanas Kreekas oli just sokutants see, millest sai aluse dragöödja. Ka Eestis kohtab sokumotiivi, Lennart Merigi on kirjeldanud Saaremaa pulma, kus üheks rituaaliks oli sokutants.

Täpselt nii!
Thori põhjarassi sümboliks on sokk, millest hiljem kujunes ükssarvik.

Aga Nääre hakati paraku tähistama alles alates kas 15.ndast või 16.sajandist.
Näärid olid vahepeal ka uue aasta vahetusel.
Mis oli enne seda? Milline kombestik oli talvise pööripäeva paiku?
Äkki ikka see kõik sai alguse šamaanidest?




[Muudetud: 16-12-2009 Müstik]

Õigus, peamised juured lähevad viikingi kultuurist läbi kõige põhjaks on tõesti shamanism ja loodusekultus, kus peamiseks tähtsal kohal on päike. Selle peamiseks sümboliks on svastikad e haakristid (muidugi ei seosta ma juttu praegu Hitleriga).

Näärid on jah pigem õigeusu kiriku leiutis mis ei ka ajaliselt ei kattu jõuludega...

Haakrist on tuletis ju siiski. Algseks on siiski päikeseratas, see oli põhjalast kuni mongooliani välja. Euroopasse jõudis ta juba teisenenult tanarise rattana (8 kodaraga). Svastika on üldse kolmanda või neljanda järguline teisend.

Näärid ei ole õigeusu kiriku leiutis. Näärid on meie endi omane püha. Kui jõul oli rahulik aeg ning looduse ootuste tipphetk, siis sellele järgnenud nääriaeg oli lõbus, taiguderohke ning tähistati uue aasta saabumist.

[Muudetud: 16.12.09 Celtic]

Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Sõna näärid on mitmuslik, nagu paljud olulisi pühi ja perekonnasündmusi märkivad nimetused (jõulud, lihavõtted, suvisted, pulmad, matused, ristsed), ja on pärit alamsaksa keelest, tähendades uut aastat. Paarisaja aasta eest olid näärid mõnevõrra vähem oluline püha kui näiteks jõulud, ja praegu on see kindlasti omakorda paljudele noortele vähem oluline kui viiekümne aasta eest.

Müstik (postitatud 12-16-2009 Kell 14:59)-
"Pärast pööripäeva ärkas päike üles. Enne aasta lõppu otsiti omavahel lepitust. Kui vihamehed kogu külarahva ees ära ei tahtnud leppida, võeti asi avalikkuse ees üles. Tihti leppisid vaenupooled juba enne külakohut ära.
Need leppimised ei olnud sellised nagu kristlastel, et mees annab sõna ja mees võtab sõna? "

Võtan siin sõnasabast kinni ja kutsun KÕIKI foorumlasi järgima seda head ettepanekut. Kohati on meil siin päris kõvaks "andmiseks" läinud, kuid võrdlust Pihli, Ansipi või Langiga nagunii me välja ei vea( ja ega ei üritagi).
Teen esimesena algust:

Kui mingi minu mõtteavaldus on kedagi solvanud, alavääristanud või tundunud " ülbamisena"( nagu mõned sõbrad on väitnud), siis kinnitan, et miskit taolist mul mõttes pole olnud, ja pakun siinkohal lepitust ning palun vabandust, ning kutsun ka kõiki teisi seda järgima.

Ilusat saabuvat jõulu-, nääri või mis -iganes- ta -nimi- on RAHU kõigile ja tähistagem siis Valguse võitu pimeduse üle

hääd tervist kõigile !!!

iitt

Võtan samuti iitt'i sõnasabast kinni ja teen samamoodi.

Kui minu mõtteavaldused on kedagi solvanud, alavääristanud või tundunud "ülbamisena," siis kinnitan, et just nii see olnud ongi. Kes end ära tundis - palju õnne - tegelege nüüd oma solvumisega...

Ülim lollus võib olla enda sõnade eest teiste ees vabandust paluda.

Celtic, aga kas siis inimese löömise eest peaks vabandust paluma?

Oleneb olukorrast aga see on OT

Jõulud on millegipärast kujunenud sellisekd andestamise ajaks, seega võime isegi vaielda selle OT üle

No aga kui löömise eest võib andeks paluda, siis miks mitte sõnade eest? Teevad ju mõlemad haiget ja tihtipeale on sõna tugevam kui mis tahes füüsiline jõud.

Kui on tahtlikult solvatud ja solvaja ei soovi enam olla solvav, siis muidugi on tervitatav solvatu ees vabandada.
Hetkel oli point selles, et kui ei solvata vaid solvutakse, siis pole mõtet solvujal ka teise osapoole käest vabandamist lunida või mis veel hullem - täiesti suvaliselt igaks juhuks vabandada kõigi ees, keda minu sõnad ehk on solvanud. See pole minu asi, mis moodi teised minu sõnu võtavad. Inimene peaks vabandama siis, kui on põhjust selleks, mitte nii igaks juhuks nagu iitt seda tegi.

Löömine see-eest on aga ilmselge direct action, kus on alati kaks osapoolt, seega ka vastutuse jagamine selge.

Tsitaat:Algselt postitas Celtic
Kui on tahtlikult solvatud ja solvaja ei soovi enam olla solvav, siis muidugi on tervitatav solvatu ees vabandada.
Hetkel oli point selles, et kui ei solvata vaid solvutakse, siis pole mõtet solvujal ka teise osapoole käest vabandamist lunida või mis veel hullem - täiesti suvaliselt igaks juhuks vabandada kõigi ees, keda minu sõnad ehk on solvanud. See pole minu asi, mis moodi teised minu sõnu võtavad. Inimene peaks vabandama siis, kui on põhjust selleks, mitte nii igaks juhuks nagu iitt seda tegi.

Löömine see-eest on aga ilmselge direct action, kus on alati kaks osapoolt, seega ka vastutuse jagamine selge.

Läheb jõuluteemast juba päris kaugele, kuid kui jutuks juba tuli...
Suhtlemine on ka tirekt äkšõn. Suhtlemises osaleb enamasti ikka vähemalt 2 inimest. Sellega tuleks ka arvestada. Suhtluskeskkonnas väljaöeldud mõtted- eriti suunatud mõtted- jõuavad ikka kellegi poole. Ja kui keegi end seepeale halvasti tunneb, siis võiks ju teda ka rahustada. Kui aga mitte arvestada, siis võiks ju vaikselt oma isiklikku päevikut pidada ja sinna kribada, mis aga sülg suhu toob.

Põhimõtteliselt see löömise näide ei olegi vale. Kui ma rahva seas liikudes nii mõnesti möödudes teda vigastan, siis võiks ju ikkagi vabandust paluda. Muidugi juhul kui mu eesmärk ei olegi peksma minna.

Solvumise kohta on Sul vaat, et õiguski. Aga me ei saa eeldada, et kõik inimesed ei solvu.
Samahästi ei saa me diskuteerida sellel teemal kui tugev hoop võib olla valus. See on individuaalne.

Ma ei ole nõus sellega, et kui ma teadlikult kedagi ei solva, siis peaksin igaks-juhuks kõigi ees vabandama, kes võimalik, et solvusid. Solvumine on iga inimese enese asi ja ei puuduta teist osapoolt, kui tegemist pole otsese solvamisega. Mõtle kui hull, võibolla suisa võimatu, oleks suhelda emodega!

Tagasi selle juurde et kuidas jõulukombed alguse said ja millised need kombed on:

Jőulukombed soome-ugrilastel.
Loendamatud tähed säravad öötaevas – suured ja väikesed, heledamad ja tuhmimad – tavaliselt ei märkagi me, kuidas nad teineteise järel süttivad ja kustuvad hiigelsuurel taevavõlvil. Kuid ükskord aastas ootab kogu kristlik maailm kannatamatult esimese jõulutähekese ilmumist, mis kuulutab Kristuse sündi. Jõulutäht kuulutab, et jälle on saabunud headuse, siiruse, andestamise ja lõbutsemise aeg. Saabunud on aeg, mil perenaised saavad näidata oma kokakunsti, noorus aga riietuda sandirõivaisse – on laulmise ja tantsimise aeg. Vanade uskumuste kohaselt avab Jumal suurel pidupäeval juhuslikult põrguvärava, et kurivaimgi võiks neil päevil lõbutseda. Seega on algav ajajärk ka salapärane ja jubedavõitu. Kes on julgem, läki ette kuulutama!

Heidame pilgu Mordva külla. Jõulu-laupäeval – КАЛЯДАНЬ ШИ – käib noorus jõulusandis. Santide juht teeb esikuukse lahti ja viskab nõiasõnade saatel sisse viljapeotäisi, soovides head viljasaaki. Pärast seda nad laulavad:
Каляда! Цят-цят, кептернят.
Каляда! Бац эзост цюкорнят.
Каляда! Тячинь шись каляда.
Каляда! Вандынь шись роштува.
või

Каляда! Каляда!
Уряж тука пряка.
Коли максат пряка
Шачтат цера тяка.

Kuid nüüd on saabunud aeg end sandiks riietada. Seda teevad kõik, kes saavad, igaüks omal viisil: siin näeme karu ja paganat, nende kõrval hobust ja kurge, seal on kerjus ja sõdur, kuid võib juhtuda, et ilmub ka surnu. Mehed riietavad end naisteks, naised aga meesteks. Mängitakse väikeseid etendusi - ja vaata, et keegi sind ära ei tunneks.

Millega tegelevad komi tütarlapsed jõuluõhtul? Nad istuvad toas, avavad korstnad, keldri sissepääsud, kõik uksed, võtavad risti kaelast ja seina pealt ikoonid ning ootavad, et vaim tuleks. Et kurje vaime välja kutsuda, on vaja lausuda järgnevaid nõiasõnu:

Кути-мути, лог да петкöдлы,
Коття-войся, китруйт- мудруйт.

Vepsa tütarlapsed lähevad jõuluööl salaja kaevu juurde. Seistes panni peal valavad nad end külma veega üle, et kiiremini mehele saada.
Aga permikomid ei või sellel öösel ringi uidata, sest võib kohata Сьöд Морт’i (hirmsat meest). Teda nähes võib ära surra.

Iidsel ajal kehtis see reegel üksildaste rändurite ja huntide kohta - neile viidi tee peale õhtusöögi jääke.

Allikas: http://www.mari.ee/vs/6/sujoulud.htm

http://www.elu24.ee/?id=200638

Korstna kohta üks jutt siin.

Jõulude iidne päritolu

"Jõulud põlvnevad kahest iidsest paganlikust pidustusest - norralaste suurest yule-pühast ja roomlaste saturnaaliast. Ulatudes 30. novembril või sellele lähimal pühapäeval algavast advendist kuni küünlapäevani 2. veebruaril, oli see piisavalt lähedal talvisele pööripäevale, et omandada mitmed seosed norralaste tseremooniaga: jõuluhalg, igihaljad kaunistused majades ja kirikutes, isegi jõulupühad ise. Need elemendid kombineeriti roomlaste saturnaaliaga, et luua alus varakristlikule pühale."

"Saturnaalia ajal tegid rikkad vaestele kingitusi, et austada kuldset vabaduse ajastut, mil Saturnus valitses maailma. Orjadel lubati vahetada oma isandatega kohad ja riided. Nad valisid isegi oma kuninga, kes valitses pidustuste ajal despoodina. Saturnaalia tähendas metsikut liiderdamist ja oli Paani enda vääriline festival"

http://www.kubik.org/ee/Estonian/article...juured.htm

Üks varaseid teateid jõulukuusest pärineb aastast 1521, siis ehiti Saksamaal Alsake’is kuusk, 1570. aastal on laste rõõmuks ehitud paberlillede ja datlitega kaunistatud kuusepuu. Sellega sarnaneb 1605. aasta Strasbourgi jõulukuusk, mis oli värvilisest paberist rooside, õunte, vahvlite, kommide, kuldpaberite jm ehitud. Skandinaavias on jõulukuusk tuntud 1700. aastast. Sel ajal kuulus kuusk eeskätt käsitööliste gildide pidustuste juurde.

http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php

Jõulupuutraditsiooni pikkuse ja algupära üle vaieldakse ikka veel. On pakutud, et see tuleneb vanast paljude paganlike (keldid, sumerid, germaanlased) ja algkristlike rahvaste puudekultusest. Et see sümboliseerib maailmapuud, elupuud, hea ja kurja tundmise puud ehk paradiisipuud.

Aga prantslased on tahtnud esimese avaliku jõulukuuse au Tallinnalt ära võtta, seda siis a.2002:

Selestati väikelinn Prantsusmaa idaosas kuulutas end jõulupuu hälliks, sest leidis 16. sajandi arveraamatus lõigu, mida peab maailma vanimaks kirjalikuks teateks avaliku jõulukuuse kohta, teatas AFP.

Allikas: http://www.arileht.ee/artikkel/223166