27-11-2009 12:37
Kui lubate , siis jätkan:
Siiski oli juba kulunud 3 000-4 000aastat Uues Impeeriumis, enne kui see Osirise-liikumine sai tungivalt tähtsaks. Lõpuks saabus aeg, mil atlantlased otsustasid, et nüüd on vaja hävitada Osiris-kultus joonianlaste hävitamise kaudu. Atlantise valitsev eliit otsustas seepärast hävitada Joonia, kasutades ühte teisendatud versiooni sellest plaanist, mida nad olid kasutanud Lemuuria hävitamiseks. Selline lahendus nõudis, etatlantlased saaksid abi plejaadlastelt, kentaurlastelt ja teistelt renegaatlikelt liitlastelt. See kõik aga vajas mõnda aega ja seepärast ei saanud see toimuda Joonlastele märkamatult.
Joonlased olid, oma teadusliku teadmise abil, arendanud ühe varajase hoiatussüsteemi, mis võimaldas neil registreerida mistahes sellise Kuu liikumise, mida võidaks kasutada nende hävitamiseks. Joonlased olid seega võimelised kiiresti tõrjuma mistahes rünnaku. Joonlaste need võimed viisid Atlantise hävimisele.
Atlantise hävitamise ajal oli atlantlastel kuningas nimega Atlas. Selsamal ajal hakkas enamik Atlantise valitsevast eliidist mõistatama, kuidas küll see eksiilgrupp Joonias ja selle põrandaalune liikumine hakkaks reageerima, kui Joonia hävitataks. Need eliidid hakkasid mõistatama,kas see rünnak tõesti lõpetaks selle ähvarduse, mida kujutab endast põrandaalune liikumine. See võimalus alameeris ka Liibüa/Egiptuse Impeeriumi ja selle valitsevat eliiti, kes hakkas muret tundma selle pärast, mis juhtuks, kui Jooniat rünnataks.
Kuningas Atlas soosis salaja lemuurialikku tsivilisatsiooni taaselustamist. Atlase poeg, kelle nimi oli Osirius ehk Osiris, selle põrandaaluse liikumise auks, mis oli Jooniasse maapakku saadetud. Osiris oli olnud vastutav paljude tegevusalade eest oma isa kuningakojas. Just enne hävingut saatis Atlas oma abikaasa, Mu, ja oma poja, Osirise, eri suundadesse, et eemale raputada vandeseltslased, kes taotlesid kuninga surma. Atlas saatis kuninganna Mu ja tema venna, prints Mayami, Kesk-Ameerikasse koos enamikuga Atlantise armeest. Ja Osirise ning enamiku preestritest kroonikapidajatest saatis ta Liibüa/Egiptuse Impeeriumisse.
Atlas oli lootnud(pärast Atlantise hävitamist) luua alad, mis toimiksid impeeriumidena ja võiksid taasrajada Lemuuria Impeeriumi. Kuid õnnetuseks oli see lootus määratud purustamisele Osirise noorema venna tegevuse läbi, kelle nimi oli Seth. Seth otsustas, et tema kui Liibüa/Egiptuse Impeeriumi määratud valitseja, on tõelise atlantise uskumise viimane jääk ja tema peamine eesmärk oleks Atlantise Imeeriumi taasrajamine.
Need vastakad tõekspidamised viisid suurele konfliktile Osirise ja tema venna, Sethi vahel. Prints Osirise armeede juht oli tema ülemkindral ja vanim poeg Horus, kes oli järjekorras saamas Liibüa/Egiptuse Impeeriumi kuningaks pärast oma isa surma. Horus avastas aga kuiagi, et tama lel Seth oli asumas sõjaliselt vastu panema tema isale, ja ta hoiatas oma isa selle eest,mis oli sündimas.
Kuid Osiris uskus siiski Sethi positiivsesse loomusesse ja lojaalsusesse nende isa, Atlase põhimõtetele ning loobus uskumast oma poja hoiatust Sethi armeede ähvardava rünnaku eest. Seega, kui Osiris maabus Egiptusesse, siis laskis Seth tal saada Liibüa/Egiptuse Impeeriumi uueks kuningaks. Osiris sai kuningaks, kuna seadus nõudis, et alati hakkaks valitsema vanim poeg. Kuid Seth uskus, et Osirise kuningaksolek oli määratud olema ajutine. Lõpuks, kui Sethil ei võimaldatud taasrajada oma uningriiki, otsustas ta Osirist rünnata. Selleks viis ta oma relvajõd Niiluse jõe äärest sinna, mida tänapäeval nimetatakse Lähis-Idaks(Sumerimaaks) ja hakkas plaanitsema Osirise hävitamist oma armeede suure rünnakuga.
Vahepeal viis Horus oma väed Siinaisse ja tegi seal ühe hämmastava avastuse, mis tõotas Sethi relvajõudude hävitamise kogu käigu muutust. Nimelt tuli sel ajal mängu uus, Horusele oluline ja meeldiv lisategur. Nimelt Shamballa ehk Agartha Impeerium(Lemuuria endine, Yü-nimeline tütarimpeerium) oli otsustanud taastada oma mõningase võimu, luues maapealse impeeriumi Indias, Agartha Impeeriumi kuninga poja valitsuse all. Agartha printsi nimi oli Rama ja see impeerium on jäänud tuntuks meie ajani sellesama nime järgi.
See Rama Impeerium asetses algselt Indias, Induse jõe orus. Agarthalased olid otsustanud, et uus Impeerium on õiges positsioonis, nii et ta võiks aidata võita Sethi ja tema Sumeri armeesid, keda omakorda olid aitamas viimased, algselt Atlantisele loovutatud renegaatsõjaväe riismed. Seeuus, Agartha tsivilisatsioon planeedi pinnal aitas Horust, kaitses teda oma õhu-ja kosmoseväega. See sõjavägi võimaldas Horusel rajada seeria ajutisi eelposte Siinail, nii et ta võis rünnata Sethi sõjaväge. Lõpuks ründaski Horus edukalt ja tappis Sethi ühes võimsas lahingus Siinai poolsaare tipus. Sethi pojad põgenesid läbi Püha Maa sinna, mida tänapäeval nimetatakse Lähis-Idaks, ja panid aluse tsivilisatsioonile, mis tähistab Sumerimaa muistset algust.
Nüüd määrati sumerid, Sethi pojad, taastama oma valitsust Egiptuses. Sumereid kohustati ometi lõplikult hävitama Lemuuria iga jäänust, mis ehk võinuks olla jäänud alles Maa pinnale. Seepärast asusid nad osavalt koostama Horuse ründamise edukat plaani. See hädaoht viis Horuse kokkuleppe sõlmimisele India Rama Impeeriumiga. Sethi poegade rünnakuseeria India Rama Impeeriumi vastu põhjustas Horuse Egiptuse sõjaväe sumerlaste vastase vasturünnakute seeria teokssaamise. Need väga suurel määral hävituslikud sõjaseeriad näisid tegevat varemeks suurema osa Euroopa, Aafrika ja Aasia tsiviliseeritud maailmast.
iis otsustas nende sõdivate impeeriumide eliit rünnata kristalltempleid. Need templid mahutasid kristallide võrkgustiku, mis hidis Taevalaotuse oma paigas, üleval Maa pinna kohal. Neid uskumatult suuri, külmunud, kristallilise vee hulki käsitasid sõdivad pooled kui viimast abinõu. Peale selle uskusid need kolm sõdivat impeeriumi, et vett võib sealt sadada ainult nii palju, et sellest piisab vaenlase territooriumi uputamiseks, ilma iseennast kahjustamata. Kahjuks aga sooritati rünnakud kristalltemplitele samaaegselt ja hävitati küllaldane osa kristallvõrgustikust, selleks et katkestada laotuse struktuur taevas. See areng tegi lõpu Taevalaotusele ja põhjustas miljonite gallonite suuruse veemassi taevast allasadamise. Ajalooliselt ja piibellikult vihjatakse sellele kui Suurele Veeuputusele.
Millest koosnes Taevalaotus?!
Taevalaotus oli hiiglaslik kristallilise vee kilp kahes positsioonis, üks umbes 15 000-18 000 jala kõrgusel Maa pinnast ja teine, kõrgem kiht, kõrgusel umbes 35 000-38 000 jalga Maa pinnast. Need mõlemad kihid aitasid planeedil varustada end väga hästi koostatud ja eluandva atmosfääriga. Kui Taevalaotus maha sajab, siis avaneb atmosfäär. See olukord laseb ohtlikelkiirgustel tungida Maa pinnale ja teeb võimalikuks ebastabiilsete õhumasside tekkimise, mida me nimetame ilmastikuks ehk väga mitmepalgeliseks kliimaks.
Kui tagasi minna Taevalaotuse aega, siis ei olnud sel ajal üldse vihma, väga, väga vähe tuult ning aasta-aegu tegelikult ei olnudki. Kui toimusid üheaegsed rünnakud kristalltemlitele, siis hävis nendest liiga suur hulk ja see hävitas tohutusuure augu Taevalaotusesse. See tohutu auk viis tasakaalust välja kogu Taevalaotuse süsteemi ja koos selle halvenemisega tuli suur paduvihm. Üheainsa kiire löögiga hävitati seega Rama, Egiptus ja Sumeri Impeerium suures kataklüsmilises veeuputuses. See uputus levis üle maailma, hõlmates Ameerikaid, Aasia muud osad, Euroopa, Aafrika ja ookeanibasseinid.
Mis jäi järele, ei olnud ainult umbes 40 päevane vihmaperiood, vaid uus maailm. Inimkonna vana ajalugu oli tõeliselt ära uhutud ja kõik, mis sellest alles oli jäänud, olid suusõnalised lood ja legendid. Maa-inimesed peaksid jälgima, mida need legendid tõeliselt tähendavad. Pärast veeuputust ilmus maailm, mille lõid meie esivanemad ja milles me nüüd elame. Eelmuistse aja inimesed ja valitsejad on saanud meie jumalateks ja jumalannadeks ning nende ajastu on meie mütoloogiline Kuldne Ajastu.
Meil on vaja au saada siinkirjeldatud ajaloo tähendusest ja sellest, millises suhtes see ajalugu on sellega, mis on sündimas meie planeedil.
(...järgneb)
olen see, kes ma olen.
|