Inimeste osakaal universumis

Tegelikult see tema termini "atomaarne sisu" välja pakkumine on täitsa asjalik.
Minu lause oligi raamatu kontekstist välja rebitud ja seega ei seletanud kõike ära.
Mis aga ülijuhtivusse puutub, siis sellele andis tapsix minu arvates küll põhjaliku vastuse.
Aga eks sina, kes sa teaduslikku poolt uurinud oled, tead muidugi täpsemini.

Ülijuhte on olemas me teame, aga väga madalate temperatuuride juures, see Orme peaks olema ju ülijuht toatemperatuuril gigantne avastus minuarust.

Tehti katse kullaga ja peale aine muutmist atomaarseks, seejuures nn kadus ära 10%. Tagurpidi protsessi tulemusena saadi kullaks jälle 100%.Kadunud osa tuli tagasi. Eelmistes artiklites pakutud % on ülepakutud. Meie avastatud uus on tegelikult vana....Head nuhkimist!

Noh, ülijuhid on olemas, aga mis tahes hulka energiat nad nüüd küll ei suuda salvestada.
Valgus ei eksisteeri kindlas ruumiosaas!?
Peetakse siin nüüd silmas valguse kvantide lainelist olekut, või omadust, et valgus ei hõlva ühte ruumiosa eksklusiivselt? Valguse kvandid muuseas on ikkagi ikkagi määratava asukohaga teatud väikese määramatusega. Ruumi (tuba näit.) valguskvant ei täida.

Samuti jääb mulle nagu mulje, et ülijuhti salvestatud energiat peetakse valguseks? Energia salvestub ikka elektrivooluna, kus elektronid käituvad vähe ebatavaliselt. Selliselt, et voolul pole takistust.

(27-03-2012 18:40 )HUGOTH Kirjutas:  Tehti katse kullaga ja peale aine muutmist atomaarseks, seejuures nn kadus ära 10%. Tagurpidi protsessi tulemusena saadi kullaks jälle 100%.Kadunud osa tuli tagasi. Eelmistes artiklites pakutud % on ülepakutud. Meie avastatud uus on tegelikult vana....Head nuhkimist!

Kas katse toimus meil siin banaanivabariigis? Kes, mis, millal, kuidas? Valgustaksid ehk siis meid pimedaid.

Päikest.

(18-03-2012 16:04 )Matrix Kirjutas:  Nojah, ega's ma muidu arutluses ei osalekski kui sellel mingit mõtet poleks

Mis puutub DNA paremaks muutmisse, siis tõesti, vaimne tegevus on üks tõhusamaid meetodeid oma enese DNA remontimiseks. Mida rohkem ma vaimse temaatikaga tegelenud olen, seda "pöörasemad", aga samas rakenduslikumad, ideed mulle nö pähe kargavad - juba seegi on tunnusmärgiks antennide häälestumisest laiemale diapasoonile. Ilmselt on seda kogenud enamus vaimsete praktikatega tegelejaid.

Anunnakid on nö anorgaanilise maailma pisitegelased, kes lihtsalt manipuleerisid meiega (ja ilmselt teevad seda varjatumal kujul praegugi, sest veel mõned aastatuhanded tagasi jalutasid nad meie keskel suisa lihalikul kujul ringi, aga nüüd pole neid igal tänavanurgal ammu näha olnud) füüsilisel tasandil. Nad olid/on lihtsalt osa reaalsusest, millesse me manipuleerimise tulemusel lukustusime. Enne seda olime ilmselt olendid, kelle jaoks oli reaalsus oluliselt laiemalt tajutav kui praegu.

/-/

Ja mis teha, et ma võibolla arutlen ja räägin keeruliselt - ma olen oma kosmoloogias lihtsalt seal, kus olen ja mõne jaoks võib mu jutt tunduda ülilihtsustatud ja primitiivne. Ma lihtsalt tunnustan ideed, et see reaalsus, mida me tajume, pole ainus reaalsus ja sedagi tajume me mitte oma madalas arengutasemest tulenevalt nii nagu me seda tajume vaid meie piiratuse põhjuseks on taandarendus, mida ma nimetan geneetiliseks kohitsemiseks.

Minu loogika on lihtne: kui Allikas on kõik see, mis on, siis loomise iga tasand on vaid selleks, et Allikas saaks kogeda midagi uut ja selleks pole Allikal vaja luua igal tasandil midagi järjest primitiivsemat vaid ikka täiuslikumat, et saada üha uuenduslikumaid kogemusi. Minu loogikasse ei mahu idee, et Allikas loob mingi tasandi selleks, et kogeda totaalset persseminekut ja et meie oleme see untsukeeramise pioneerirühm. Miks me siis ikka ja jätkuvalt otsime teed sellest pasast väljaronimiseks kui me oleme loodud asjade käkki keeramiseks?

See, et me otsime vaid süüdlasi ja tahame nendega sõdida ja neid nö karistada, et mis te, tõprad, meiega tegite, ei vii meid teele, kus me hakkame avastama, kes me tegelikult oleme olnud. Vaja on ennast taastada ja siit koos infoga jalga lasta ning sõna otseses mõttes Allikale kitse panna, et näe, mis juhtus ja kuidas kõik untsu läks ja mis jama sündis anorgaanikute poolt orgunnituna.

Seni kuni me kujutame ette, et oleme mingi uudismoodustis ja noor nähtus, püüame aga muudkui areneda ja täiustuda, teadmata, kuhu või kuidas või milleks, ei jõua me vist kusagile. Vaja oleks ikkagi taastada oma algne olemus, avarduda, aeglustuda ja minna tagasi koju ehk saavutada otseühendus Allikaga ja mõista, et me oleme Allika orgaaniline osa ja oleme sama iidsed kui Allikas ise. Me ei saa oma iidsele olemusele pihta enne kui me ei välju oma ideedes valepidi-õpetuste (näiteks darvinistlik evolutsioon ebatäiuslikust täiuslikuks) ja piiratud lineaarse ajamaatriksi (ametlik ajalookäsitlus, mis sai alguse hüpoteetilisest Suurest Paugust, enne mida oli kogu universum pisem kui hernetera) raamidest.

/-/

Ei ole kohe midagi öelda, alati loen huviga jaa... ikka ja jälle ootan ja leian uut põnevat...
Tänud!

Miks mulle tundub selle täiustumise jutu puhul, et tegelikult on ikka see vesi seal Allikas suhteliselt sogaseks aetud . Umbes nagu arvutimängus, kus on hunnik leveleid koos igasugu nänniga, millest ellujäämise tagamiseks on tegelikult vajalikud mõned üksikud .

(13-09-2013 21:00 )olematu Kirjutas:  Miks mulle tundub selle täiustumise jutu puhul, et tegelikult on ikka see vesi seal Allikas suhteliselt sogaseks aetud . Umbes nagu arvutimängus, kus on hunnik leveleid koos igasugu nänniga, millest ellujäämise tagamiseks on tegelikult vajalikud mõned üksikud .

Jha, aga vahest on see allika koopia või koopia koopiast.