26-12-2011 20:04
RE: Antarktika...Baas 211
Paljud ajaloolased arvavad, et Rascheri kadumise põhjuseks oli tema katse petta Himmlerit. Rascher teatas, et tal õnnestus aaria rass uuesti luua- tema naine sünnitas kolm last, kes rassiteooria järgi olid täiuslikud. SS Reichsführer sattus vaimustusse, kuid hiljem selgus, et lapsed olid orbudekodust lihtsalt röövitud. Kummardades saksa emade ees saatis Himmler petised vanglasse, millest polnud väljapääsu.
Selle versiooni ebaloogilisus on kohe näha. Sellist pettust võis kasutada ainult täielik idioot, mitte aga tark ja haritud meedik, nagu Rascher seda oli. Otsustasin kontrollida fakte ja selgus, et doktoril oli tõesti mitu kasulast, kuid ta ei varjanud kunagi, et oli nad orbudekodust lapsendanud. Hävitades „alaarenenuid“ oli ta äärmiselt heasüamlik ja armulik saksa laste vastu. Loomulikult valis ta oma kasulasteks neid, kes vastasid aaria rassi kaanonitele.
Mis siis oli tema vangistuse põhjuseks? Muideks, kes ütles, et ta ka tegelikult vangistati? Kõige järgi otsustades leiutati see versioon jälgede segamiseks. Tegelikult polnudki mingit vangistust. Rascher, nagu ka paljud teised „Ahnenerbe“ spetsialistid, evakueerusid Antarktikasse.
Mis meil siis kokkuvõtteks oli? Kolmandas Osakonnas sooritati mingeid katseid inimestega. Eesmärgiks oli kõrge võitlusvõimega ideaalne sõdur. Kuid salastatuse eeriidest läbi pääseda ja detailselt välja selgitada, mis eksperimendid need olid, mul ei ünnestunud. See-eest sattusin ma ühele vägagi huvitavale avastusele. Selgus, et Kolmas osakond kureeris ka programmi „Lebensborn.“
Kes ei ole kursis, selgitan. Põhimõte seisnes selles, et natsipealikud otsustasid eraldada „puhta rassi“ suunatud selekteerimise teel. Aaria rassi standarditele vastav tüdruk võis sünnitada lapse samasuguselt mehelt ja anda laps kasvatamiseks spetsiaalsesse kasvatusmajja. Peale selle valiti okupeeritud maades välja samasuguste tunnustega lapsi ja saadeti nad samadesse majadesse. Teadsin, et „Lebensborn“ oli 1942. aastast „Ahnenerbe“ projekt, kuid et see oli ka rassiuuringute Kolmanda osakonna instituudi projekt, oli mulle täielikuks uudiseks.
On teade, et „Lebensborn“- süsteemist käis läbi umbes 20 000 last. Täpsemalt pole võimalik kindlaks teha- lõviosa dokumentidest hävitasid SS-lased sõja lõpus. Seepärast oli lastel väga keeruline leida oma vanemaid. Mõnedel see õnnestus, enamikul mitte.
Peale sõda kirjutati sellest programmist peamiselt mõnitavas toonis. Umbes, et näe kus lollid sakslased, tahtsid kasvatada kõige tugevamaid ja targemaid, aga välja tulid nõrgad ja lollid. See tees - „Lebensborni“ kasvandikud olid oma eakaaslastest viletsamad – kordus nii sageli, et sundis mind ettevaatlikkusele. Tõepoolest, SS-laste poolt kasvatatavad lapsed pidid olema vähemalt samal arengutasemel teistega. Vähemalt polnud mingeid põhjusi nende arengupeetuseks.
Hakkasin kaevama. Kõik osutus täpselt vastupidiseks. Suur osa lapsi oli oma eakaaslastega samal arengutasemel, kuid paljudel olid kõrvalekalded, just paremuse suunas. Kes oli füüsiliselt tugevam, kes vaimselt arenenum ja seda vägagi märkimisväärselt. Ühesõnaga, eksperiment õnnestus. Just sellepärast kinnitasid võitjad selle läbikukkumist.
Liigume edasi ja läheb veel huvitavamaks. Ilmneb, et just sellistel lastel ei õnnestunud praktiliselt kunagi leida isasid. Teada on ainult kolm juhtumit, kus isa tuvastati. Kõik kolm olid SS ohvitserid. Aga nüüd proovige arvata, kus nad teenisid? Just nimelt, eripataljonides. Kas need muutused, mida tegid meedikud isade organismis, kandusid üle lastele? Kuid selleks oleks vaja olnud sekkumist juba geenide tasemel.
Kas tollase teaduse taseme juures võisid sakslased midagi sellist korda saata? Arvan et vaevalt, kuigi täielikult seda eitada ei saa. Tuleb tugineda kaudsetele andmetele. Lastel olid väga head võimed, kuid üliinimlikke ei täheldatud. Kõrvalekalded võivad olla selgitatavad täiesti tavalise põhjusega. Programmi valiti füüsiliselt ja psüühiliselt terveid noori ja see juba iseenesest kindlustas head tingimused laste arenguks. Või ma siiski eksin ja saksa meedikutel olid teada mingid seniteadmatud saladused? Kui ka oli nii, siis vaevalt me sellest teada saame.
Mis puutus siia ikkagi uraan?
Tõepoolest, kogu info Kolmanda Osakonna kohta oli ülimalt huvitav, kuid ei viinud mitte grammigi lähemale põhisaladusele: milleks oli Schäferile ja tema arstidele vaja uraani? Mida nad püüdsid saavutada radioaktiivsuse abiga?
Selge, et mingil moel mõjutada inimorganismi. Küsimus on selles, kuidas? Kolmanda Osakonna tegevust puudutavatest dokumentidest oli seda võimatu aru saada. Jäi järele, nagu alati, otsida kaudseid vihjeid. Nende leidmine osutus lihtsamaks, kui esmapilgul paista võis.
(selle postituse viimane muutmine: 26-12-2011 20:23 xerxes.)
|