Rääkimine asja & olendiga, mida pole tegelikult olemas

Tegelikult ma ei tea, mis see on, kas endale lihtsalt ettekujutus vms. Asi on nii, et kui inimesi mu läheduses pole, siis ma jutustan alati iseendaga. Ise seda tähele ei pane. Ükskord oli nii, et ma rääkisin parajasti oma sõbraga arvutis mikrofoniga ja ta küsis: "Sul sõbranna külas?" Loomulikult ei saanud ma mittemillestki aru ja küsisin, et kas ta ise ainult arvab seda. Natukese aja pärast panin ise tähele, kui ma ütlesin: "Võib-olla.". Ei teadnud, millest see tuli. Olen kindel, et sisemuses on mul teine inimene. Alati kui ma millegagi riskin, küsin endalt nõu ja kuulen, kuidas keegi nagu vastaks. Ma ei tea, mida uskuda.:S

[Muudetud: 25-9-2009 InDemand]

Ma tean täpselt mida sa tunned.
Ma olen kogu oma elu seda teinud ja see 'asi' kellega ma räägin, on nagu venna/hea sõbra eest.
Usu mind, pole tähtis kas see olend/asi on päris, selline jutuajamine pole üldse imelik ja on väga kasulik, kui näiteks mure/probleem on, millest kellegile teisele ei räägiks.
Kuigi mul endal nagu seda olendit/asja ei ole, ma räägin rohkem iseendaga, inimesega, kes on minu jaoks, kõige targem.

Minulgi samalaadne kogemus oli 20 aastat tagasi. Tabasin ennast kellegagi vestlemas suhteliselt kummalistes situatsioonides nagu näiteks bussi peale jalutamise ajal.
Tavaliselt esitasin mina küsimusi ja "nemad" vastasid.
Ma olin 100% kindel et neid oli palju, isegi mitte 2-3 vaid nagu oleks tegemist olnud mingi kollektiiviga. Mingil ajahetkel hakkasid nad mind "välja lülitama". See nägi välja umbes nii et suvalise tegevuse pealt lõppes minujaoks pilt ja samal hetkel kui tuli pilt tagasi teise tegevuse pealt. Tunne oli sama nagu oleks filmilindil jupp vahelt ära lõigatud.
Ühel juhul olin ma teiste kohalviibijate jutu järgi normaalselt edasi toimetanud aga teisel juhul olin lihtsalt seisma jäänud klaasistunud pilgul.
Katkestuste ajal toimunust ei teadnud ma pärast midagi.
Mingil hetkel hakkasin inimeste läheduses kuulma nende mõtteid ja see võimendus aina rohkem.
Kuna selline anomaalia hakkas minu elu segama (eriti ehmatav oli väljalülitus autosõidu ajal) siis hakkasin teadlikult neid mõttes blokeerima kuni nad viimaks kadusid. Üks viimaseid küsimusi vastuseid oli suhteliselt trafaretne sellistele nähtustele.
Küsisin: "Kust te pärit olete?" Vastati: "Mitte siit"

See võib olla ka topelt identiteed , filmi fight club näiteks vaatad saad üsna hästi aru mis see on.

Oled ühenduses oma hingegrupiga või liikmega sellest grupist, on minu arvamus.

Esimest korda kuulen sellisest asjast üldse.

Ega see ei saa ju ometi olla natuke reaalsem lahendus kui nähtamatu olend ?
Paranoidne skisofreenia - juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. ???

Kahtlane, ma ei tea täpselt, kas mul on sama juhtunud.
Sõbrannad on rääkinud, et kui magan, teen veidrusi. Ma sonin, kuid vahel ka teen asju, täpselt ei tea mida.
Mu vend rääkis naljaga, et öösiti on mingi teine hing mu sees. Kuid mulle ei teinud see erilist nalja, kuna see oli suhteliselt tõsine.
Üks juhtum : Mu vend pidi minema järgmisel hommikul Saaremaale. Ma magasin alltoas diivanil, ja kui ta minust möödus, siis läbi une haarasin tema jalast ja sõnasin: Ära mine, palun !
Ja ma ise ei mäleta midagi sellest... :o

Kui inimene on piisavalt kaua üksinduses, siis hakkab ka enesega rääkima. See sõltub inimese suhtlemisvajadusest. Mõnel on see vajadus suurem, teisel väiksem. Olemas ta on igaühel. (Inimene ju sotsiaalne loom).

Muidugi ei saa välistada ka vestlust oma sisemise minaga.

Hmm , kas see mitte pole teispoolsusega rääkimine või siis oma kaitse ingliga suhtlemine .

Vaata, inimese psühholoogia on võimas.
Iga inimene koosneb tegelikult hulgast "ego"-dest. igaüks neist on eraldiseisev üksus, omaenese eluga. Gnostilise külje pealt läheb jutustus nüüd teisele poole, seda ma lahkama ei hakka. Tavaeluliselt on nii, et need egod teatud tingimustel (loe: mitte kõigil) saavad omavahel jutustada nii, et teadvus märkab seda. Vaja on teatud erksust. Samuti, egode vestluse "märkamine" ja selle jälgimine on eeltingimusi enese arengule suunamisel.

Ütlen vaid, et see on ka tavapsühholoogiast läbi käinud: kui inimene kujutab endale ette "sõbra" ja hakkab temaga vestlema, siis mõne kuu pärast võib vabalt juhtuda, et see "sõber" muutub päris olendiks, ta hakkab Sulle vastama täiesti omal viisil, omal tahtel. Soovitan proovida, selles ei ole miskit halba.

Ja see ei ole teispoolsusega vestlemine.

Hääled Sinu sees jagunevad järgmiselt:
- tavaline egode vestlus. See dialoog on peatumatu ning see on põhiline põhjus/tunnus, miks inimese sees ei ole vaikust, selgust.
- läbimurre deemonite poolt. Need on suhteliselt rumala olemusega hääled, tinglikult, mis soovivad halba, nõuavad mingeid asju, irvitavad Su üle. Nende tunnuseks on, et nad on üsna piiratud oma teemaderingilt, nad oskavad rääkida vaid ühest asjast. Nad on HALVAD, nad valetavad Sulle ja irvitavad Su üle. NB! Pea meeles, kui "hääl" ütleb Sulle, et ta on ingel või Jumal, siis suure tõenäosusega on ta deemon (vt järgmist punkti ka).
- läbimurre inglite poolt. Inglid praktiliselt kunagi ei räägi sõnade abil Sinuga. Nad vestlevad, aga soojuse ja mõistmisega - Sa saad alati aru, mis nad ütlevad, aga see vestlus ei ole sõnades. NB! Inglid EI NÕUA SINULT KUNAGI MIDAGI. Vaba tahe on midagi väga olulist ning mida kõrgemale ise arened, seda paremini mõistad nende kahe sõna koosmõju tähendust: vaba tahe.