[zed]

Hiljuti avati netis NASA lehekülg mille võrguressursid lubavad kõigil soovijatel jälgida jooksvat infot lähenevatest kosmilistest kehadest: http://www.jpl.nasa.gov/asteroidwatch/download.cfm

[Muudetud: 9.8.09 zed]

[Müstik]

See on tore uudis!
Paraku on mitmeid kordi NASA olnud viimane, kes kosmilisi kehi märkab!
Tegelikult võikski ju rohkem neid lähenevaid kosmilisi kehasid jälgida, kui tühivaidlusi pidada!
Viimane ei käi muidugi hr.Zedi kohta.

[Metafor]

www.spaceweather.com kajastab nende kosmiliste võõrkehade möödumist natuke paremini, kuigi kaugused pole miilides vaid LD-es (lunar distance), mis on võrdväärne ühe korraliku opeliks sõidetud masina läbisõiduga (1 LD=384 401 km)

[pidur]

Algselt postitas Müstik
See on tore uudis!
Paraku on mitmeid kordi NASA olnud viimane, kes kosmilisi kehi märkab!
...

NASA ei jõuagi kõike hallata ja vaadata. Väga palju avastatakse amatöör astronoomide (tänu vastava tehnika kättesaadavusele ja odavusele) poolt mida hiljem siis kordineeritult uuritakse lähemalt suurte teadusasutustepoolt.

[kellavärk]

http://forte.delfi.ee/news/teadus/articl...d=28468071

Kummaline objekt, mis on mõnes vaatlejas tektanud kahtlusi, et tegu võib olla kosmoseprügiga, on kõige tõenäolisemalt siiski väike asteroid, mis täna Maast lähedalt möödub, väidavad NASA teadlased.

Planeedist kahjutult mööduv objekt peaks olema vaadeldav karastunud amatöörastronoomide jaoks, vahendab Space.com.

Kosmosekivi Maale pihta ei saja, kuid jõuab planeedile kõige lähemasse punkti — meist 130 000 km kaugusele — kell 14.45. See on peaaegu kolmandik Maad Kuust eraldavast kaugusest.

Astronoomid teatasid asteroidi avastamisest esmaspäeval. Kivi, millele pandi nimeks 2010 AL30, on võrdlemisi väike, vaid 11 meetrit läbimõõdus, teatasid NASA uurijad.

Alguses spekuleeriti, et objekti näol võib tegemist olla kosmosesõiduki vrakiga, kuid NASA teadlased on jõudnud järeldusele, et kõige tõenäolisemalt on see siiski tavaline kosmosekivi, mis Maast suhteliselt lähedalt möödub.

[ykskuukiir]

Üks natuke suurem "kivi" pidada hoopis Maad ähvardama http://www.starzodiac.eu/

Asteroid Apophis olla kosmiline, väljavenitatud vormiga, keha, mille diameeter on 415 meetrit, kuid mis kaalub tervelt 46 miljonit tonni.
Elame-näeme

[Müstik]

USA kosmoseagentuuri NASA andmetel möödub täna Maast üsna lähedalt järjestikku kaks asteroidi.
Teadlaste sõnul liiguvad need asteroidid Maale lähemal, kui seda on Kuu. Kuu asub maast 384 000 kilomeetri kaugusel, kirjutab newsblaze.com.
Asteroide liigub Maast mööda regulaarselt, kuid need kaks on erilised selle poolest, et need mööduva järjestikku. Astronoomide sõnul on järjestikused asteroidid väga haruldased.

Esimene neist liigub Greenwichi aja järgi Maast mööda kell 11.00 enne lõunat ja teine täna öösel kell 23.00.
http://www.postimees.ee/?id=309978

[Althea]

Novembri alguses möödub Maast päris suur asteroid 2005 YU55.

http://www.space.com/11310-huge-asteroid...ember.html

http://www.youtube.com/watch?v=Wl7nvR0dE...re=feedbul

[Müstik]

NASA avaldas uue pildi täna Maale lähenevast asteroidist.

Californias asuv radar püüdis asteroidi 2005 YU55 pildile eile õhtul kell 21.25. Taevakeha oli siis Maast ligi 1,4 miljoni kilomeetri kaugusel. Asteroid jätkab lähenemist ning täna öösel möödub see meist 324 600 kilomeetri kauguselt. Vaata ka videoid, kus NASA teadlane selgitab, millega on tegu ning kus on asteroidi teekond selgelt välja joonistatud!

Hoolimata sellest, et pisiplaneet jõuab Maale korraks lähemale kui Kuu, ei avalda see Maa laamade liikumisele ega tõusule-mõõnale märgatavat gravitatsioonilist mõju, vahendab Novaator.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/nasa-a...d=61221638

[Leena]

Koht kuhu täna õhtul poolüksteist vaadata, et seda asteroidi näha.
http://www.upload.ee/image/1797998/2005_YU55.jpg

[Nielander]

Koht kuhu täna õhtul poolüksteist vaadata, et seda asteroidi näha.
http://www.upload.ee/image/1797998/2005_YU55.jpg

Sain aru, et asteroidi nägemiseks oleks vaja olnud sellist korralikumat teleskoopi...

Kas keegi siin foorumis amatöörastronoomiaga tegeleb ja eile taevasse vahtis?

[Metafor]

Hoolimata sellest, et pisiplaneet jõuab Maale korraks lähemale kui Kuu, ei avalda see Maa laamade liikumisele ega tõusule-mõõnale märgatavat gravitatsioonilist mõju, vahendab Novaator.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/nasa-a...d=61221638

Ülimalt jabur väljaütlemine.
Miks peakski selline väike taevakeha nii kaugel kuidagi suutma maa pealseid protsesse määrata.
Pigem võiks olla vastupidi, maa võiks mõjutada selle asteroidi kurssi, kuid ka seda vist ei peaks toimuma.

[excubitoris]

Hoolimata sellest, et pisiplaneet jõuab Maale korraks lähemale kui Kuu, ei avalda see Maa laamade liikumisele ega tõusule-mõõnale märgatavat gravitatsioonilist mõju, vahendab Novaator.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/nasa-a...d=61221638

Ülimalt jabur väljaütlemine.
Miks peakski selline väike taevakeha nii kaugel kuidagi suutma maa pealseid protsesse määrata.
Pigem võiks olla vastupidi, maa võiks mõjutada selle asteroidi kurssi, kuid ka seda vist ei peaks toimuma.

Metafor on KAKS eri asja - määrata ja mõjutada.
Määrata ta kindlasti ei suuda - selleks on ta liiga
väike ja mõju ajaliselt lühike.
Kuid mõjutada võib ta vabalt jaiga mõju ei pruugi
olla käega katsutav ja silmaga jälgitav.
Seega - jaburus on kuskil mujal...

[Metafor]

Metafor on KAKS eri asja - määrata ja mõjutada.
Määrata ta kindlasti ei suuda - selleks on ta liiga
väike ja mõju ajaliselt lühike.
Kuid mõjutada võib ta vabalt jaiga mõju ei pruugi
olla käega katsutav ja silmaga jälgitav.
Seega - jaburus on kuskil mujal...

See puht labane sõna kallal norimine. Mõjutada, sel juhul.
Selle mass ei saa olla eriti suur, eriti võrreldes maa-kuu süsteemiga, teisisõnu, antud väide mida tsiteerisin, on sama absurd, kui ütlen:
"Pole mingit ohtu et üks sääsk inimese verest tühjaks imeb."

Lisan:
Jõud, mida avaldab Mars oma lähimas punktis Maale, on kaks suurusjärkku suurem(100 korda) kui selle asteroidi mõju selle lähimas punktis.
Jõud, mida avaldab Kuu Maale, on aga 8 suurusjärku suurem kui YU55 oma.

[excubitoris]

Labane - võimalik - vaatenurga asi. Kuid tegemist on siiski kahe
erineva tähendusega sõnaga ja lähtuks nagu sellest - kui tohib.
Aga aitab sellest - peamine on see, et olen jätkuvalt KINDEL, et
"meie" kuulsusrikkad astronoomid ja muud taevakehade dünaamika
asjatundjad on omadega päris mitmes aspektis nö "metsas" ja siit
tulenevalt alahindavad taevakehade omavaheliste mõjude suurusi.

[kage]

Selle mass ei saa olla eriti suur, eriti võrreldes maa-kuu süsteemiga, teisisõnu, antud väide mida tsiteerisin, on sama absurd, kui ütlen:
"Pole mingit ohtu et üks sääsk inimese verest tühjaks imeb."

Kas sääsk suudab inimese füüsilisi protsesse määrata? Ei (minuarust ka sellepärast, et sõnakasutus on vale).
Kas sääsk suudab inimest mõjutada? Jah - http://www.worldlifeexpectancy.com/cause...y-country/

Täiskuu valguses oli ainult Jupiter Kuu ligiduses nähtav...

[Leena]

Lisan:
Jõud, mida avaldab Mars oma lähimas punktis Maale, on kaks suurusjärkku suurem(100 korda) kui selle asteroidi mõju selle lähimas punktis.
Jõud, mida avaldab Kuu Maale, on aga 8 suurusjärku suurem kui YU55 oma.

Mis ühikutes neid jõude rehkendatakse ja kuidas mõõdetakse?
Kui suurt jõudu avaldab maa marsile ja kui suurt jõudu avaldas maa YU55 e le? Kui suurt osa etendab selles jõus liikumiskiirus?

[Nielander]

Kui suurt jõudu avaldab maa marsile ja kui suurt jõudu avaldas maa YU55 e le?

Pakuks, et sama suurt, kui teised esimestele...

[Metafor]

Lisan:
Jõud, mida avaldab Mars oma lähimas punktis Maale, on kaks suurusjärkku suurem(100 korda) kui selle asteroidi mõju selle lähimas punktis.
Jõud, mida avaldab Kuu Maale, on aga 8 suurusjärku suurem kui YU55 oma.

Mis ühikutes neid jõude rehkendatakse ja kuidas mõõdetakse?
Kui suurt jõudu avaldab maa marsile ja kui suurt jõudu avaldas maa YU55 e le? Kui suurt osa etendab selles jõus liikumiskiirus?

Jõu enda ühikutes, milles muus.
Mõju suurus on võrdväärne mõlemale kehale.
Kui vihjad relatiivsusteooriale, siis see nii väikestel(mõne jaoks ehk suurtel) kiirustel olulist rolli ei mängi.

[Leena]

Miljardäridest ärimehed avaldasid plaani hakata asteroididelt maavarasid kaevandama. Plaani järgi hakataks kasutama robotkosmoselaevu, et saada asteroididelt kütuste keemilisi komponente ning metalle, nagu plaatina ja kulda.
Asjaga on seotud filmirežissöör ja seikleja James Cameron ning Google'i juhid Larry Page ja Eric Schmidt. 2020. aastaks kavatsevad nad luua kosmosesse kütusehoidla, teatab BBC News.

Mitmed teadlased on olnud plaani suhtes skeptilised, nimetades seda küll uljaks, kuid keeruliseks ja ülimalt kalliks.

Teadlased ei suuda aru saada, kuidas see võiks end ära tasuda, isegi kui plaatina ja kuld maksaksid 43 eurot gramm. Tulevane NASA lend, mis toob asteroidilt Maale vaid 60 grammi materjali, läheb maksma umbes miljard dollarit.
Esimese sammuna, mis peaks teoks saama järgmise 18 kuni 24 kuu jooksul, lastaks välja esimene mitmest privaatteleskoobist, mis otsiks maavarade poolest rikkaid asteroide. Eesmärk on alustada kosmose uurimist erakapitali poolt.

Kümne aasta jooksul loodab ettevõte jõuda Maa orbiidil tiirlevate vaatlusplatvormide müügist maavarade otsimise teenusteni. Plaanis on kaevata mõnel tuhandetest Maast suhteliselt lähedalt mööduvatest asteroididest ja saada sealt tooraineid.

Ettevõtet nimega Planetary Resources toetavad ka kosmoseturismi pioneer Eric Anderson, X-Prize'i asutaja Peter Diamandis, endine USA presidendikandidaat Ross Perot ja NASA veteranastronaut Tom Jones.

„Meil on pikaajalised plaanid. Me ei looda, et see ettevõte oleks üleöö saabuv rahaline võit. See võtab aega,“ ütles Eric Anderson Reutersile.

Miljardärid loodavad, et tõelised rahalised tulud, mis on aastakümnete kaugusel, hakkavad tulema plaatinagrupi metallide ja haruldaste mineraalide kaevandamisest asteroididelt.

„Kui vaadata tagasi ajalukku, mis on pannud inimkonda tegema suurimaid investeeringuid avastusretkedesse ja transporti, siis see on olnud ressursside otsimine, kas siis eurooplaste minek vürtse otsima või Ameerika uusasunike vaatamine lääne poole, et leida kulda, naftat, puitu või maad,“ selgitas Diamandis.

Asteroididel leiduva vee võib lagundada kosmoses vedelaks hapnikuks ja vedelaks vesinikuks, mida saab kasutada raketikütusena. Vett on väga kallis Maalt üles viia, seega on plaan viia see asteroididelt kohta kosmoses, kus selle saab kütuseks muuta.

Edasi viidaks see Maa orbiidile kommertssatelliitide või kosmoselaevade tankimiseks.

„Hoidla aastakümne jooksul tundub uskumatuna. Ma loodan, et keegi hakkab seda kasutama,“ ütles USA Johns Hopkinsi ülikooli rakendusliku füüsika laboratooriumi planeediteadlane doktor Andrew Cheng Associated Pressile. „Ja mul on suured lootused, et kosmose ärilised kasutusviisid muutuvad tulusaks ka Maa orbiidist kaugemal. Võibolla on see aeg käes.“

Purdue' ülikooli professor Jay Melosh ütles, et hind on veel liiga kõrge ning nimetas kosmoseuurimist spordiks, mida suudavad endale lubada vaid rikkad riigid ja need, kes tahavad demonstreerida oma tehnilisi oskusi.

Kosmoseturismifirma Space Adventures kaasasutaja Anderson vastas, et on skeptikutega harjunud.

„Enne kui me alustasime inimeste eraisikuna kosmosesse saatmist, arvati, et me ehitame õhulosse,“ ütles Anderson. „Me plaanime seda aastakümneteks. Aga see ei ole heategevus. Ja me hakkame kohe algusest peale raha tegema.“

ja

Rühma miljardäride poolt asutatud firma Planetary Resources kaugem eesmärk on haruldaste ja väärismetallide saamine asteroididest.
USA Washingtoni osariigis Bellevues tegutseva firma rajajate seas on Google'i üks asutajaid Larry Page, selle endine juht Eric Schmidt, Microsofti endine tarkvaraarhitekt Carles Simonyi, fondi X PRIZE asutaja ja esimees Peter Diamandis, samuti filmirežissöör James Cameron ja paljud teised, vahendas ERRi uudisteportaal.

Planetary Resources keskendub esialgu uurimislendudeks mõeldud odava mehitamata kosmoselaeva loomisele, mille demonstratsioonlend Maa orbiidil võiks toimuda kahe aasta pärast.

Kompanii loodab võtta kasutusele mõned Maa-lähedases ruumis leiduvatest tuhandetest asteroididest. Kuni seitsmemeetrise läbimõõduga ja 500-1000-tonnise massiga asteroidi saaks toimetada Kuu orbiidile, kus kosmoserobotite abil saadaks neist plaatina-grupi ja teisi haruldasi metalle.

Seekord siis sedamoodi

[vasamasa]

LaSagra Observatory Hispaanias avastas "väikese" 140.000 tonnise asteroidi ,mis möödub maast 15. veebruar 2013 nii lähedalt,et võib mõne satelliidi hävitada . ca 20.000 km kauguselt siis.
Maaga põrkumise tõenäosus 0.03%

http://www.ndtv.com/article/world/huge-a...tes-213428

[Lorenz]

Artikklis on kirjas küll 20 000 miili, mis on tõesti enam-vähem geostatsionaarsel orbiidil olevate satelliitide kaugus.
Huvitav mõte on see, et kui asteroid peaks mõne meie satellidiga kokku põrkama - see poleks ka triviaalne koksatus.
Kui kokkupõrge peaks toimuma näiteks Skynet5 seeria satelliidiga, siis oleks selle kokkupõrke energia minu arvutuse järgi 13 kuni 240 tonni TNT ekvialendis. Suures käärid tulid sellest, et ma ei tea satelliidi ja asteroidi võimalikku kokkupõrkenurka, mis on väga oluline. Praktikas vist pigem 50-150 tonni, kui asteroidi trajektoori joonist vaadata.
Võrdluseks võib tuua, et asteroidi kokkupõrkeenergia Maaga oleks 2 400 000 tonni TNT ekvialendis.
Võimalik kokkupõrge satelliidiga aga purustaks ilmselt selle asteroidi ja järgmistel möödumistel liiguksid selle tükid juba praegu ettearvamatu trajektooriga.

Selle 140 000 tonnise asteroidi massiga on ka sedasi, et inglise keeles kasutatakse tonnide kahte (kohati isegi kolme) terminit. Üks on metric ton, mõnikord lihtsalt ton, ja see on identne meie tonniga (SI süsteemi ühik), teine on short ton, mõnikord lihtsalt ton, ja see tähistab sutsu väiksemat kaaluühikut. Lisaks sellele on veel olemas long ton, mõnikord lihtsalt ton, laevade veeväljasurve mõõtmiseks Inglismaal ja veel mõnel pool ning segadus on täielik.

Selle meteoriidi mass peaks igatahes olema ca 120 000 tonni Si ühikutes.

[Nielander]

Huvitav mõte on see, et kui asteroid peaks mõne meie satellidiga kokku põrkama - see poleks ka triviaalne koksatus.

Seda kokkupõrke tõenäosust võiks küll illustreerida olukorraga, kus püssikuuliga tabatakse sääske.

...that it would disrupt geosynchronous satellites.

...sellega ilmselt mõeldakse ikkagi asteroidi poolt põhjustatud gravitatsiooniliisi häireid? Kuigi nii "väiksel" asteroidil ei tohiks väga tugevat tõmmet olla?

[Lorenz]

Seda kokkupõrke tõenäosust võiks küll illustreerida olukorraga, kus püssikuuliga tabatakse sääske.

...that it would disrupt geosynchronous satellites.

...sellega ilmselt mõeldakse ikkagi asteroidi poolt põhjustatud gravitatsiooniliisi häireid? Kuigi nii "väiksel" asteroidil ei tohiks väga tugevat tõmmet olla?

Praktikas on püssikuuliga sääse tabamine mitu suurusjärku tõenolisem. Eelnev oi rohkem uitmõte stiilis, mis oleks kui ...
Ei tohiks tõesti mingit erilist tõmmet olla ja satelliitidel on ju ka oma mootorid, millega selliseid häireid korrigeeritakse.

Nalja pärast võtsin ette ja arvutasin välja kauguse asteroidist, kus selle gravitatsiooni poolt tekitatud kiirendus on võrdne kiirenduse erinevusega Kuu ühel pool Maad olemise ja teisel pool Maad olemise vahel.
Kui see sõnastus nüüd vähe keeruline sai, siis asja mõte seisneb selles, et Kuu liikumine ümber Maa on tavaliselt suurim gravitatsiooni muutumist põhjustav tegur Maa orbiidil. Kui lähedal peaks see asteorid satelliidile olema, et põhjustada sama suurt muutust kohalikus gravitatsiooniväljas?

Arvutus:
Sqrt[(6.67*10^-11*1.2*10^8)/((6.67*10^-11 *7.36*10^22)/(3.5*10^8)^2 - (6.67*10^-11 *7.36*10^22)/(4.2*10^8)^2)]

Tulemus: 25 meetri kaugusel. Sisuliselt tähendab see juba füüsilist kokkupõrget, sest selle asteroidii füüsiline raadius umbes selline ongi.

Kuu kaugust hindasin ma muidugi suht umbkaudselt ja sellest võib sisse tulla väike viga.

---

Arvutus sai vähe krüptiline, ma copysin selle otse ühest programmist ...

edit: meteoriit --> asteorid. Ei tasu sassi ajada.

[Müstik]

Asteroid võib Maad tabada; sellele tuleks enne nimi anda!

www.FORTE.ee
11. september 2012
Maale ja selle asukatele ohtlikud asteroidid figureerivad (teadus)uudistes üsna tihti. Et teemat mitmekesistada, või äkki hoopis muudel põhjustel, kutsub NASA ühele sellisele nime panema.
Hetkel nimega (101955) 1999 RQ36 tuntud asteroid võib 2182. aastal Maad tabada, selle teostumise šanss on üks tuhandest, selgitab Mashable.

NASA esindajad plaanivad saata 560 meetri laiusele rändkamakale saata ekspeditsiooni Osiris Rex (Origins-Spectral Interpretation-Resource Identification-Security-Regolith Explorer); kunstilist visandit sellest näete ülaloleval pildil.

See stardib 2016. a ning maksab väidetavalt 800 miljonit dollarit, pluss stardimasin. 2025. a peaksid teekonda asteroidile alustama ka inimesed - astronaudid.

Kogutud näidised aitavad teadlastel loodetavasti lähemalt tutvuda Päikesesüsteemi minevikuga 4,5 miljardi aasta tagant, sh uurida võimalust, kas asteroidilt pärinevad orgaanilised molekulid võisid panna aluse elule Maal.

"Kosmosekivi ristimise" võistlusel on kutsutud osalema alla 18 aastased õppurid üle maailma. Igaüks võib pakkuda kuni 16 tähemärgi pikkuse nime ja seletuse selle taustast või tähendusest.

Nime pakkumise tähtaeg on 2. detsember ja selle peab ametlikult edastama täiskasvanud isik. Võistluse eesmärk on ergutada kooliõpilastes huvi asteroidide ja asteroiditeaduse suhtes.

1999 RQ36 olemasolu avastati 1999. aastal MIT-i Lincolni laboratooriumi poolt USAs.