Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Jupiter
#1
Õhtulehe andmetel uurivad tuhanded kui mitte miljonid astronoomid taevalaotust nii päeval kui ka öösel, kuid ükski neist ei märganud, millal ründas komeet või hiigeljäätükk Jupiteri. Umbes Maa-suurusest august planeedil teatas NASA-le tagantjärele Austraalia amatöörastronoom Anthony Wesley.

NASA teadurid välistasid võimaluse, et hiiglasliku augu on tekitanud Jupiteri pinnal möllavad ilmastikunähtused pärast seda, kui uurisid planeedi atmosfääri läbi Hawaiil paikneva hiiglasliku teleskoopseadme.

Kuid planeedi pinnal selgelt nähtav hiiglaslik valge löögijälg kaob paratamatult mõne päeva või nädala jooksul. Jupiter on gaasiline planeet, küll nii hiiglaslik, et tema gravitatsiooniväli (318 korda suurem kui Maal) tõmbab endasse igasugust kosmoserämpsu, mis rändab taevakehade vahel. Nähtavat jälge sellest planeedi pinnale kuigi kauaks ei jää.

"Kõik tasandub – umbes samuti, nagu muutub peegelsiledaks vesi tiigis pärast seda, kui oleme sinna kivi pillanud," ütlevad NASA astronoomid. Eelmisel korral ründasid hiigelplaneeti teadaolevalt komeedi Shoemaker-Levy 9 purunemisel tekkinud 21 suuremat tükki 15 aastat tagasi.

Jupiteri suurus võis olla tähtsaks teguriks, mis aitas kaasa elu tekkele Maal. Neli miljardit aastat tagasi, kui päikesesüsteem oli veel noor, lendas kosmoses tohutu hulk igasugust risu. Kui kõik see tabanuks pidevalt Maad, oleks elu tekkimine meie planeedil olnud kas hoopis võimatu või vähemalt kaugemasse tulevikku lükkunud. Jupiter võttis toona endale peamise raskuse ja imes risu endasse, jättes Maa suurematest vapustustest puutumatuks. Tõenäosus, et Maad tabab mõni suurem taevakeha, ei ole ka nüüd päriselt välistatud – kuid NASA hinnangul võib meid tabada mingi risu, mille läbimõõt on suurem kui 10 kilomeetrit, vaid kord umbes 100 miljoni aasta jooksul.

Kuna keegi ei näinud täpset hetke, kui komeet või meteoor Jupiteri ründas, siis jääb igaveseks saladuseks, mis täpselt selle pinnal juhtus.

Inglise keeles siin: http://www.reuters.com/article/lifestyle...ZV20090721
Vasta
#2
Pean siinkohal parandama. Mitte gravitatsiooniväi vaid mass on Jupiteril 318 korda suurem. Gravitatsiooni aluseks on loomulikult mass, aga väga oluline siinkohal on objekti kaugus üksteisest.
Vasta
#3
Ilmselt ka see Õhtulehe ajakirjanik puudus omal ajal sellest tunnist, kus neist asjadest räägiti... Bleh
Vasta
#4
Hm ja mingi "anomaalia" Veenusel:
http://forte.delfi.ee/news/teadus/veenus...d=24972655
Üllatab vaid ajastus Ph34r2

[Muudetud: 8-6-2009 T11ger]
Vasta
#5
Jupiter on kaotanud ühe oma iseloomulikest triipudest, mistõttu planeedi lõunapoolkera näeb nüüd ebaloomulikult lage välja. Teadlased ei oska öelda, mis triibu kadumise tinginud on.

Enamasti annavad Jupiteri väljanägemises tooni kaks tumedat viirgu selle atmosfääris, üks põhja-, teine lõunapoolkeral. Hobiastronoomide viimasel ajal tehtud fotodel on lõunapoolne viirg — nn lõuna-ekvatoriaalvöö — haihtunud, vahendab NewScientist. Võrdle fotosid!

2009. aasta lõpus, just enne seda, kui Jupiter Päiksele taevas liiga lähedale liikus, et seda Maalt vaadelda saanuks, oli triip veel olemas. Kui planeet Päikese kiirguslõõsast aprilli alguses väljus, polnud lõuna-ekvatoriaalvööst enam jälgegi.

See pole lõuna-ekvatoriaalvööl esimene kord vehkat teha. 1973. aastal, kui NASA kosmosesõiduk Pioneer 10 planeeti esmakordselt lähedalt pildistas, ei olnud vööd näha. Samamoodi kadus see ajutiselt 1990. aastate alguses.

Viirud võivad enamasti paista tumedad lihtsalt sellepärast, et nende kohal pole planeedi teistes piirkondades atmosfääri kõrgemates kihtides valdavaid heledaid pilvi, mistõttu paistavad välja alumised, tumedamad pilved, selgitab Californias Pasadenas tegutseva reaktiivuuringute laboratooriumi Jet Propulsion Laboratory teadur Glenn Orton. „Näha on lihtsalt planeedi pilvestruktuuride eri kihid.”

Selle teooria kohaselt kaob lõuna-ekvatoriaalvöö siis, kui selle kohale moodustuvad valkjad pilved, varjates allpool asuvad tumedamad pilved. Seni pole aga selge, mis on tegur, mis mõnikord põhjustab nende valkjate pilvede moodustumist lõuna-ekvatoriaalvöö kohal, ja mõnikord mitte, osutab Orton.

Ekvatoriaalvöö kadumine langeb kokku laiaulatuslike, ent seletamatute muudatustega Jupiteril. Muutunud on ka teiste atmosfääriviirgude ja -laikude värvused. „Seal sünnib praegu palju põnevat,” nendib Orton

http://forte.delfi.ee/news/teadus/jupite...1&l=fplead

[Muudetud: 5-12-2010 djfreeze]
Vasta
#6
Vat siis ja - varsti kaotab Jupiter veel oma Kuud ka ära, kus VS-i teada mingid Maalt läinud tüübid elavad...
Vasta
#7
Kui need on ka ennem kindlaks perioodiks kadunud, on võimalik, et see on seotud planeedi tuumas, näiteks, toimuvate muutustega. Kas äkki toimusid sarnased muudatused ka siis, kui vöö eelmistel kordadel kadus?

Lihtsalt mõte, ärge kohe maha tehke Laugh
Vasta
#8
Ma arvan, et artiklis pakutud lahendus on kõige tõenäolisem ja õigem.
Vasta
#9
Ma vihjasin rohkem sellele osale : "Seni pole aga selge, mis on tegur, mis mõnikord põhjustab nende valkjate pilvede moodustumist lõuna-ekvatoriaalvöö kohal, ja mõnikord mitte, osutab Orton." Smile

Vasta
#10
Kui ma ei eksi, siis El Nino põhjus oli ka mingi müsteerium alles hiljuti? Ma arvan, et kõikide planeetide kliimasüsteeme ja tegureid polegi mõtet uurida, eriti veel kui tegu pole eluks kõlbuliku planeediga.. aga noh, vb on see minust veits naiivne vms.
Vasta
#11
Ei leidnud ühtki sobivamat teemat Jupiteri kohta.
Lisan selle Excu uudise siia:

http://science.nasa.gov/science-news/sci...ingdebris/

Eesti keeles oli varem niisugune uudis:

Kuhu kadus Jupiteri lõuna-ekvatoriaalvöö?
14.05.2010
Teadlaste sõnul on Jupiteri üks tumedatest triipudest kadunud ning neil ei ole aimugi, mis seda põhjustas.
Tavaliselt on Jupiteril kaks tumedat ja laia vööd, millest üks on selle planeedi põhja- ja teine lõunapoolkeral, kirjutab scinecedaily.com.

Triibu kadumise tagajärjel näeb planeedi lõunapoolne osa ebatavaliselt «paljas» välja. Niinimetatud lõuna-ekvatoriaalvöö kadumise jälile jõuti hiljuti tehtud fotode abil.

Jupiteri lõunapoolset vööd nähti viimati 2009. aasta lõpul, enne kui see planeet Päikesele nii lähedale liikus, et see vöö enam ei paistnud. Kui Jupiter aprillis uuesti nähtavale ilmus, polnud tumedast triibust enam jälgegi.
Allikas:
http://www.postimees.ee/?id=262677

Kuskil nagu oli sellest varem ka juttu, aga praegu ei leidnud.

[Muudetud: 14-6-2010 Müstik]
Vasta
#12
Jupiteri kaalasel tegutsevad vulkaanid, mis toodavad aastas hinnanguliselt 100x enam laavat, kui kõik Maa vulkaanid sama ajaga kokku.
Vasta
#13
Jupiteri ikooniline Suur Punane Laik, ehk tohutu keeristorm, mis umbes kaks maakera enda sisse mahutaks, kahaneb üha kiirenevas tempos. Nähtavasti kahandavad tormi jõudu selle servades olevad pisemad keerised.

[Pilt: NASA14135-Jupiter-GreatRedSpot-Shrinks-2...k=AkJHPgp-]
Artikkel Novaatoris
Detailsem artikkel inglise keeles
Vasta
#14
Midagi prantsatas Jupiteri. Videot vaadates võib arvesse võtta võrdlust Maa ja Jupiteri vahel:
[Pilt: jupiter_&_earth_compared_600.jpg]


Videod:



Juttu Postimehes: http://elu24.postimees.ee/3636431/video-...plahvatuse
Vasta
#15
Möödunud aasta neljandal juulil pidurdas NASA kosmosesond Juno oma hoogu täpselt nii palju, et jääda Jupiteri orbiidile. Vahepeal möödunud aasta jooksul on 20,1 meetri pikkune päikeseenergia baasil töötav sond andnud teadlastele Jupiteri kohta rohkem ja kummalisemat teavet kui keegi oleks osanud arvata.

Jupiteri virmalised tõmbavad endasse energiat, s.t elektrone planeedi polaarpiirkondadest (Maal käib see protsess täpselt vastupidi). Samuti on gaasihiiu atmosfäär, magnetväli ja gravitatsiooniväli märkimisväärselt liikuvamad ja muutlikumad kui teadlased oskasid seniste andmete põhjal oletada. Pärast Juno missiooni kahtlevad paljud planetoloogid, kas üldse miski, mida me gaasihiidude kohta olema arvanud teadvat, tõele vastab.

See aga ei tähenda, et Juno paljastused teadlaseid heidutaksid. Pigem on lood vastupidi — Juno läkitatigi Jupiteri orbiidile lootuses planeedi ajalugu ümber kirjutada või vähemalt täita olulised lüngad meie teadmistes selle kohta.

Teooriate kohaselt, mida Juno pole veel oma lennu käigus kummutanud, on Jupiter üks vanemaid objekte Päikesesüsteemis — selle koostis on sisuliselt sama, mis Päikesel, ainult et küllastatud raskemate elementidega nagu süsinik ja lämmastik.

http://forte.delfi.ee/news/kosmos/kosmos...d=79125924
Vasta
#16
Saabus selle aasta parim aeg Jupiteri vaadelda: https://lounapostimees.postimees.ee/6701...astasseisu
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat