Sünnipäev

Võib-olla tobe teema aga küsiks ära.
Kas sünnipäev on inimese jaoks peale numbri muutumise kuidagi ka vaimses laadis oluline muutumise päev?
Meie ajal reeglina saadetakse see päev raju prassimise saatel mööda aga äkki on selles päevas midagi mis ainult kord aastas toimub kehas ja vaimus ning mida saaks äkki võimendada ja enda kasuks suunata?

VÄHEM juua ja prassida siis veel üks jalgratta sõit ja natuke ujumist - siis on keha tervem ja ongi oma kasuks asi pööratud.

Tsitaat:Algselt postitas excubitoris
VÄHEM juua ja prassida siis veel üks jalgratta sõit ja natuke ujumist - siis on keha tervem ja ongi oma kasuks asi pööratud.

Sellega nõustuksin isegi.

Aga vastates küsimuse teisele osale peab mainima, et nagu ei olegi kohanud mingit pikemat ja seletavat lugu kus keegi oleks seletanud kas ja kuidas see sünnipäev ka vaimule mõjub. Meenub, et siin seal on mõned nagu maininud, et mingid mõjud nagu on ( midagi astroloogia taolist), kuid ei midagi spetsiifilist. Teema püstitus on huvitav - äkki keegi oskab midagi lisada asisemat ?

Mina olen uurinud samas tähtkujus sündinud kirjanike loomingut ja tõesti need on sarnased. Vähemalt samad temaatikad.
Üritasin uurida ka müstikute elulugusid, aga jäin toppama, kuna paljudel vanaaja müstikutel on täpne sünniaeg kirja panemata.

Mina näiteks pole kunagi aru saanud suurest sünnipäevatrallist...

Numeroloogia seisukohalt annab sünnipäev kaasa "kingituse" ehk siis selle, millise eluteega inimene sünnib. (Kokku on üheksa, pluss veel topeltnumbrid). Elutee on siis päeva, kuu ja aasta summa. Ehk siis lihtsustatult võib öelda, et sünnipäev paneb paika sinu eluülesanded ja põhijooned, millele lisandub erinevaid variatsioone, aga see on juba teine teema.

Astroloogia kohapealt on sünnipäev ju see, millisesse tähtkujusse sünnitakse. Sisuliselt sama mis on numeroloogia - kes oled, milline jne.

Skeptikud saadaks mu selle jutu pärast kuu pääle, aga siin taheti seletust.

Aga muidu, on kõrvu jäänud, et sünnipäeva tähistataksegi selle mõttega, et just sel kuupäeval tuli hing maa peale. Sellest edasi siis seda, kui vanaks hing siin saab. Ei pruugi seda võtta ka hinge seisukohalt, võib lihtsalt öelda, et sel kuupäeval tuli inimene ilmale ning alates sellest tähistatakse aastaid, mis elatud.

Eks ta üldiselt olegi see, et sel päeval saab kinke ja õnnitlusi - tunned korra aastas, et inimesed peavad sind meeles.

Ma olen enda numroloogiat uurinud ja tean minule ei ole "kingitust kaasa antud"! See oli vist kindlatel kuupäevadel millel ei "anta"!

[Muudetud: 1-9-2009 Mister Fyr]

Sünnipäev kui surelikkuse tunnistamine on omane vaid osadele rahvastele ja usunditele.Teadagi.Kristlikus maailmas eelkõige.Ületarbimise nõme rituaal.On seda üldse vaja pidada? Ei pea mingit sünnipäeva juba vast kümmekond aastat.

Minu teada Jehoova Tunnistajad ei pea inimese(oma) sünnipäeva.
Ise arvan samuti, et selle pidamine on suht mõttetu. Sama arvan ka matuste kohta; mõttetu.
Praegu jääb mulje, et inimene sünnib nutuga ja sureb nutuga.

Kosmilise kingi suhtes samuti kahtlen. Arvan, et iga inimene on ise suuteline, endale, "kinke tegema" ja teebki ning seda tuleb lihtsalt nautida.

Tsitaat:Algselt postitas ayyuPraegu jääb mulje, et inimene sünnib nutuga ja sureb nutuga.

Tuhast olen ma tulnud ja tuhaks ma saan...

Kui see väljend muidugi välja jätta, siis on tegelikult sünnipäeva fenomeen isegi loogiliselt seletatav.
Sünnipäev on meil suurejooneline sündmus. Nagu näiteks ülikoolis doktorikraadi lõpetamine. Mõlemad on suured sündmused ja mõlemad on väärt tähistamist.
Samuti tähtkujude jms kohalt vaadata, siis ühel ajal sündinud inimesed on vägagi identsed. Nii oma isiksuse ja kõige muu poolest.

Inimene peab nii elama, et leiab endas igast tähtkujust midagi iseloomulikku, sest siis oled sa tervik[ideaal]
Ülikooli lõpetamisest või üldse õppimisest arvan seda; et ma ei õpi teiste jaoks, vaid iseenda jaoks. Miks ma peaksin seda suurejooneliselt tähistama( oma ego upitamiseks teiste ees? Lapsik.)
Ja ühel päeval sündinud "kuulsustega" inimesed otsivad samuti oma enese Ego upitamiseks sarnasusi!?