Avastused seoses dinosaurustega muutsid arusaama kontinentid

Aafrikas Nigeris avastati dinosauruste luud, mis kuuluvad Rugops-nimelisele liigile. Tegemist oli lihasööjaga, kes elas umbes 95 miljonit aastat tagasi. Fakt, et Rugopsi on leitud ka Lõuna-Ameerikast viitab sellele, et kahe mandri lahknemine toimus palju hiljem kui seni arvatud.

Täpsemalt lugege siit:
http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/3770259.stm

kas mitte sama ei või öelda inimese kohta kes arenes kõigis siiani teadaolevatel kontinentidel peaaegu ühe kiirusega ja neil olid ühesugused huvid

Tsitaat:Esialgne postitaja alri
kas mitte sama ei või öelda inimese kohta kes arenes kõigis siiani teadaolevatel kontinentidel peaaegu ühe kiirusega ja neil olid ühesugused huvid

Arvan, et seda võib seletada ühe muistse võimsa tsivilisatsiooni kultuuri leviku abil üle maailma. Näiteks olgu see rahvas Atlantise rahvas (minu pärast kes iganes, põhimõtet antud näites ei muuda). Nad sõitsid merd ning jagasid oma teadmisi kõikjal, siis on äärmiselt tõenäoline, et rahvas enam vähem ühe kiirusega areneb üle maa..

ma ei usu eriti seda ürgmandri teooriat.

pealegi usun ma et maa on seest õõnes
sel omad põhjused...

vaadake... maa sai alguse päiksesüsteemist... päiksesüsteemi osakesed hakkasid sulama kokku ning miljonite aastatega moodustasid planeete. planeedid pöörlesid (ümber telje). loogiliselt võttes peaks kogu materjali konsentratsioon väljapoole nihkuma et tekiks kera... just nimelt seest tühi kera.
lisaks sellele pole eriti tõenäoline et sarnasel pöörlemisel tekkis ühelepoole suht madal maismaa manner ning teisele poole ürgookean. nad ju ei tasakaalusta teineteist(!).

juhul kui see nii ikkagi oli siis pole ime et teatud aja takka need poolused muudkui vahetuvad

Tsitaat:Esialgne postitaja celtic
ma ei usu eriti seda ürgmandri teooriat.

pealegi usun ma et maa on seest õõnes
sel omad põhjused...

vaadake... maa sai alguse päiksesüsteemist... päiksesüsteemi osakesed hakkasid sulama kokku ning miljonite aastatega moodustasid planeete. planeedid pöörlesid (ümber telje). loogiliselt võttes peaks kogu materjali konsentratsioon väljapoole nihkuma et tekiks kera... just nimelt seest tühi kera.
lisaks sellele pole eriti tõenäoline et sarnasel pöörlemisel tekkis ühelepoole suht madal maismaa manner ning teisele poole ürgookean. nad ju ei tasakaalusta teineteist(!).

juhul kui see nii ikkagi oli siis pole ime et teatud aja takka need poolused muudkui vahetuvad

Siin on kaks võimalust kas kogu maa oli kaetud ühtse mandriga (gondovana) ja nad nihkusid omavahel mandriteks (päikese lähedus tingib seda) või olime parajal kaugusel ja maad valitses vete voog.

gondovana ehk ürgmanner ei katnud kohe teps mitte kogu maad...

sorry muidugi mitte kuid mõtlesin ühist mannert