Vaimuvanker või miski muu ?

Ööbisime sugulase aias telgis. Meid oli seal neli, mina Liisa, Kertu, Kaisa, Angelika (nimed muudetud). Meil oli kõhe tunne, sest Kertu rääkis oma unenägudest. Olime jõudnud kohani, kus ta rääkis, et unenäos tantsisid nõiad, kuni kuulsime kahtlast häält. Miski veeres. Me alguses arvasime, et see oli puust tuulekell või rolleri kile. Aga lõpuks taipasime, et see on miski muu. Me läksime välja Kertuga vaatama rolleri kile, et kas see on rolleril ilusti peal. Kui me välja läksime, ei olnud seda häält enam ja rolleril oli kile peal ilusti nagu enne ja kui me tagasi telki läksime, tuli jälle see hääl. Püüdsime rahuneda ja magama jääda, helistasime tuppa ka "Kaisa" emale. Ta ütles, et jääksime magama. Siis oli natukene aega vaikus, kuni hääl oli tagasi ja seda veel valjemalt. See tuli Kaisa maja ette. Me tõmbasime pead magamiskotti ja püüdsime rahuneda, aga see ei õnnestunud. Püüdsime hääli vaigistada nii, et toppisime näpud kõrva (hyes). Järsku oli see vankrihääl veel valjem ning muutus tugevamaks, ning ka telgi ümber kuulsime me samme. Mina jäin näpud kõrvas magama, aga see hääl kestis aina edasi.

Hommikul püüdsime seda kuidagi sõnadega selgitada, aga see ei õnnestunud. Otsisime ka aiast jälgi, neid ei olnud. Vaatasime ka naabri aiast silmadega kõik asjad üle, mis oli võimalik seda häält tekitada, aga ei leidnud ka seda. Järeldasime, et see oli mingi "vaimuvanker", kuna kuulsime ka hobuse sammumist. Üritame täna ka telki magama jääda. Kui häält kuuleme, siis mina võtan diktofoni kaasa ja jookseme kohe välja vaatama. Mida teie arvate sellest ?

Muutus: Kogu postitus oli kaldkirjas :S


[Muudetud: 14-6-09 Thorondor]

Ma arvan, et kohekindlasti ei saa hääle tekitajat kohe vaimuks süüdistada.
Kindlasti leiame koos sellele loogilisema seletuse, kui sa suudaks oma diktofoniga selle meile lindistada.
Samas võid sa ju uurida oma vanematelt või kelleltki, kes seal majas varem elasid, kas on seal surnud kedagi?Või siis mingi hobune?

Aitäh, me rahunesime Sinu postitust lugedes, Mr.Creepy veidike.
Maja ajalugu tean ma juba peast, kuna "Kaisa" on mu sugulane.
Telki järgmine magama jäämine lükkub aga järgmisesse nädalasse või nii, kuna "Kertu" läks kahjuks vanaema juurde mõneks ajaks. Ja meie kolmekesi - "Kaisa", mina ja "Angelika" ei julge ka, kuna "Kertu" jagab meile julgust. Tal on "salapärane aura" või nii

Aga majas on ära surnud üks vanapapi, muideks - see on "Kaisa" venna sõbra vanaisa, kes seal ära on surnud. Majas on kolm tuba, aga neljas on ehitatud ümber ühest elutoa nurgast.
WC'sse saab seal majas järgmiselt: lähed köögist välja, tuleb koridor; sealt koridorist läheb uks ning teine koridor. Edasi on neli ust: ühest läheb maja ette, teisest maja taha ning kahest üks läheb vannituppa, teine WCsse. WC's läheb alla trepp, kus on kelder ning keldrist natuke üleval pool on garaaž. Muideks: "Kaisa" on kuulnud vetsus olles samme trepist üles, kuigi on üksi kodus ja "Kaisa" vend on kuulnud, kuidas garaaži uksel tõmbab keegi küüntega, kuigi kedagi garaažis pole. :/

Hobune ei saa see kohe kindlasti olla, kuna kui me väljas käisime vaatamas "Kertuga", kiikasime ka üle aia maja ette, kus ei olnud mitte kedagi, aga kui telki uuesti läksime, algas see vankri veeremine ja hobuse astumine uuesti ja tuli aina lähedamale.

Loodan, et teil on kannatust, kuni me saame uuesti telgis ööbida...

Muutus: See postitus oli ka kaldkirjas.

[Muudetud: 14-6-09 Thorondor]

Kui esimesel ööl neid hääli väljas kuulsite, siis miks te telgi ust lahti ei teinud ja piilunud kes või mis sellist häält tekitab ?

Khm, me oleme kusjuures väga nõrganärvilised. Sel hetkel olime me nii hirmunud, et ei julgenud absoluutselt midagi teha.

Konnad teevad ka vahel niisugusi imehääli.

Oleks keegi teist välja läinud ja järgmisel hommikul surnult leitud, siis oleks saanud ütelda, et kurat viis hinge vankriga kaasa, või tõllaga - kuidas kellelegi. Jutud on täitsa olemas, kuidas kurat käib hobuse ja vankriga hinge järel, ses suhtes ei mõtle ma seda ise välja. Hea on, et vaatama ei läinud.
Aga ma ei ole nii julm, et veel rohkem hirmumõtteid pähe panen. Lihtsalt teadmiseks, et on olemas sellised vanad pajatused.

Rahvapärimuse järgi on olemas "vaimude teed".
Üks on siin:

Tsitaat:Suurekõrves ühes talus õhtul muusika läheneb majale, läheb mööda lakka üles toa laele. Läind edasi läbi laka ja teist nurka pidi jälle alla tagasi ja siis eemale. Mitmel õhtul oli nii olnud. Suurpea külas olnud üks vana naine, kes oli oskand arstida ära mitmed pahad asjad ja hääled. See toodud kohale. Ta võttis omale suure pihlakase vembla õue kaasa ja jäi muusikat ootama. Kui tuli, löönud naine vemblaga vastu maad ja podisenud mingeid sõnu. Pärest seda veel kaks korda muusika käis, ja mitte rohlem. Naine seletas, et see maja on ehitatud keset vaimude teed.

Sarnast "vaimude tee" juhtumit kuuleb oma kõrvaga ka Carl Custav Jung, millest kirjutas oma raamatus "Mälestused. Unenäod. Mõtted".

Väga põnev igatahes.

Tsitaat:Algselt postitas postimees
Konnad teevad ka vahel niisugusi imehääli.

Ha, seda tahaks näha, kui konnad lähevad suure parvena mööda tänavat edasi ja teevad vankri ning hobuste häält