Meie kooli õpetaja kummitab....

Tsitaat:Algselt postitas iitt
Tunne oma ÕPETAJA ära.

Kuidas seda teha, üks juhistest võiks olla järgmine:


Elas kord kaugel Tiibetis üks mees, kes tundis huvi vaimse enesetäiustamise õpetuste vastu. Ta oli mediteerinud ja harjutanud pikki aastaid, ent õiget õpetajat tal polnud ja virgumist ei tulnud ega tulnud. Ta tegi õpetaja leidmiseks suuri jõupingutusi, ent kõik asjata.
Viimaks oli mees enesearendamise teel juba päris kaugele jõudnud. Ta suutis nii mõndagi, mida suudavad vähesed. Mõtlus ja kujustamine moodustasid tema elu ning ta oli eneses arendanud kaastunnet kõige elava vastu. Siis nägi ta kord tänaval haiget, vaklu täis koera. Kaastunne valdas teda üleni ning ta soovis kõigest südamest looma aidata. Budistid usuvad nimelt, et inimene võib ümber sündida ka loomana. Nõnda võib neljajalgne olla mõni meie kunagistest või tulevastest lähedastest, kuigi me seda ehk ei mäleta ja ette ei tea.
Kuidas piinlevat looma aidata? Mees taipas, et kui ta püüab kätega koera vakladest vabastada, põhjustab ta temale kujuteldamatut piina. Nõnda otsustas ta vaglad eemaldada… keelega.
Koera kohale kummardunud, vaatasid talle otsa õpetaja silmad. Selle pühaku silmad, kellega ta oli püüdnud pikki aastaid kontakti saada. Kus sa ometi olid, küsis mees, ma olen sind kõikjalt otsinud, miks sa ennast varem ei näidanud. Ma olin alati sinu kõrval, vastas õpetaja. Ainult et sa ei näinud mind varem. Nüüd oli õige aeg.
Kui mees mädaneva koera hellalt õlale võttis ja astuma hakkas, küsis ta vastutulijatelt, mida või keda ta nende arvates kannab. Kõik vastutulijad vastasid, et vaklu täis peni, keda siis muud. Mitte keegi ei näinud õpetajat, kelle too mees pikki aastaid väldanud otsingute käigus viimaks leidnud oli.
Ilmselt on meie hulgas vähe neid, kes õpetaja leidmiseks midagi säärast läbi teha tahavad, selleks valmis on. Vähe on ka neid, kes õpetaja leidmise vajadust üleüldse tunnevad. Ent ometi tunneme meiegi vahetevahel vajadust oma elu sügavamalt mõista, oma tõelised võimed ära tunda. Ja võib-olla mõtleb kas või mõni selle loo lugeja, et ta vajaks kedagi, kes jagaks õpetust, aitaks leida vastuseid küsimustele, mida endale esitada on meil julgust ainult haruharva. Aga õpetajat ei ole.
Neile lohutuseks võib jutustatud näite varal öelda, et õpetaja tuleb siis, kui selleks ise valmis ollakse. Ent tegelikult on õpetajad kogu aeg meie kõrval ja neid otsida ei olegi erilist tarvidust. Kasulik ja õpetlik on vahel kõiki ümbritsevaid õpetajatena vaadelda. Mille järgi me tunneme ära need inimesed, kellel on meile midagi õpetada? Kas õpetaja on see, kes palju räägib, targasti seletab, seda või teist õpetust vahendab? Võib-olla.
Ent päris kindlasti on meie jaoks õpetajad need inimesed meie ümber, kes põhjustavad ebamugavust ja negatiivseid emotsioone. Negatiivne emotsioon, hingevalu, ebameeldivustunne ja vastikus mõne inimesega seoses on kindel märk, et meil on sellelt inimeselt midagi õppida. Põhimõte on lihtne: sarnane tõmbab sarnast. Inimesed, kes meid eluteel saadavad, kehastavad enamasti mõnd meie oma probleemi, mille peame lahendama. Kui me hakkame ümbritsevaid vaatlema õpetajatena, võivad meie ühtelugu üle pea kokku löövad emotsioonid hoopis teises valguses paistma hakata.

Hmmm... Ma arvan, et mingit õpetajat mu ellu ei tule, sellist, kes oleks ka actually olemas. Mitte, et ma end nüüd väljendada oskaks. Neid inimesi, kellelt mul midagi õppida on, jagub ikka, aga seda ühte, keda ma võksin ka tõepoolest lisaks inimesele ka mingis mõttes meistrina võtta, kes oleks autoriteetne (ma vist pole elus veel kedagi päriselt autoriteetseks pidanud), seda inimest ma kardetavasti (või ehk just õnneks) ei leia. Kuid usutavasti on mul abiline/abilised pidevalt nö käepärast võtta, ega ma kusagile igaveseks toppama ikka ei jää
Kas sina ise oled leidnud oma õpetaja?

meie koolis suri yks 8.klassi poiss 2ra.
ta tuli hommikul kooli ja siis ta klassivend pussitas teda.
ja viimasel ajal on kuuldud sonimist nagu "Ma otsin su yles ja tapan su 2ra"
päris 6udne
teine asi ka meie koolis oli ka mingine saksa hospidal ja meil aulas on öösel
on terve juutide perekond yles pootud

Tsitaat:Algselt postitas underbridge
meie koolis suri yks 8.klassi poiss 2ra.
ta tuli hommikul kooli ja siis ta klassivend pussitas teda.
ja viimasel ajal on kuuldud sonimist nagu "Ma otsin su yles ja tapan su 2ra"
päris 6udne
teine asi ka meie koolis oli ka mingine saksa hospidal ja meil aulas on öösel
on terve juutide perekond yles pootud

Mis koolis sa käid? Oleks huvitav selle kohta uurida... kuulen esimest korda. Mitte, et ma sind ei usuks, aga see lihtsalt huvitab mind.